Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioanorgaaniline keemia (0)

3 KEHV
Punktid
Bioanorgaaniline keemia
Piiri teadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjut. tegureid. Organismides u 70- 90 keemilist elementi, millest sugugi mitte kõigil pole funktsiooni.
Kindlate funktsioonidega:
  • makroelemendid : C, H, O, N, S, P 98-99% ( kõik on mittemetallid, kõik on väikese aatommassiga)
    C on elukeskne element, sest
    a) see võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemed, kaksiksidemed)
    b) sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad
    c) C ühendid võivad moodustada erinevaid struktuure (lineaarne, hargnev, tsükliline struktuur)
    d) C aatomie üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus, mis omakorda põhjustab molekuli kuju muutusi
    e) C ühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas.
    H ülesanded:
    a) osaleb vesiniksidemete tekkes : H ja O ning H ja N vahel
    b) stabiliseerivad biomolekulide kõrgemat järku struktuure
    c) vesiniku sisaldus ühendis määrab selle ühendi energeetilise potensiaali ehk palju energiat lõhustumisel vabaneb ehk mida rohkem vesinikku, seda kõrgem on ühendi energeetiline väärtus nt 1g alkoholi annab 7 kcal energiat, aga 1g suhkurt annab 4 kcal
    O ülesanded:
    a) aeroobsetes (õhuga kokkupuutuvates) organismides on O oksüdeerija st O ensüümide abil saame toitainetest energiat kasutada
    b) vabade radikaalide tekitamine organismis
    c) kõikidest põhibioelementidest ongi O osakaal suurim kõigis organismides
    C, H, O on kõikide bioorgaaniliste elementide koostises
    Lisaelementide N, P, S ülesanded: mitmekesistavad biomolekulide ehitust
  • lisaelementide olemasolu tõstab ühendi reaktsioonivõimet
  • Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid (nt –S-S- tüüpi sidemed on valgumolekulides; makroergilised fosfaatsidemed on ATP-s – palju energiat talletavad sidemed)
  • uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi (lämmastik: aminohapped , valgud , nukleiinhapped ; fosfor : fosfolipiidid, nukleiinhapped, süsivesikute fosfoestrid; väävel: aminohapped, valgud, teatud vitamiinid )
  • Mesoelemendid , mis esinevad ioonidena: Na, K, Ca, Mg, Cl
    Na ja K: Na on rakuväline, K rakusisene
    Koos teevad:
    a) reguleerivad veereziimi (Na hoiab, säilitab vett ja K väljutab nt. õlu ja kohvi)
    b) mõlemad osalevad membraantranspordis
    c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad suudavad teha, on kuni 50A elektrirail, mis on ohtlikum kui angerjas )
    d) Na-K koostoime süsteemi nim. naatrium -kaaliumpumbaks.
    e) Naatriumi saab loomsest toidust, kaaliumi taimsest.
    Ca biofunktsioonid:
    a) raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises
    b) vajalik vere hüübimiseks
    c) osaleb lihastöös, selle puudusel tek. krambid
    d) vahendab biosignaale, nt hormoonmõju rakkudele
    e) selle puudusest tingitud luudehõrenemine ehk osteoporoos
    f) saame loomsetest toiduainetest (piim, kala, liha), taimedes palju ühendeid, mis takistavad Ca imendumist
    Mg funktsioonid:
  • väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile
  • raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises
  • vastutab närviimpulsside ülekande eest
  • vastutab ka veesisalduse regulatsiooni eest
  • klorofüllis keskne element taimedes
  • saame taimsest, aga ka loomsest toidust
    Cl (organism kasut. Cl-ioone)
  • naatriumiga soolaka maitseaistingu tekitamine keelel
  • maos soolhappe süntees – täiskasvanu maonõre pH on vahes 1,5 – 2,5 ( lagundab ka nt õmblusnõela ööpäeva jooksul)
  • ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut
  • Cl- ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises
  • Mikroelemendid
    Leidub 0,01 – 0,001%. Kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisse, mis reguleerivad ainevahetust. Nende arv pole kindel. Nad jagunevad metallideks ja mittemetallideks.
    Metallid : Fe, Zn, Cu, Co
  • Fe funktsioonid: kuulumine hemoglobiini koostisse, vastutab hapniku sidumise ja transpordi eest. Raud ei seo hemoglobiinis süsihappegaasi! Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained.
  • Co on vitamiin B12 koostises, koobalti puudusel tekib halvaloomuline kehvveresus ehk verevähi teatud vorm.
    Mittemetallid: I, F, Si, B jne.
  • Jood on oluline kilpnäärme sünteesija, joodi puudusel tekib struuma , kael paistetab üles. Joodi saab omastada läbi naha (kõhnumisplaastrid nt)
  • Fluori ülesanne on vastutada hambaemaili terviklikkuse eest. Ohtlik on nii fluorivaegus kui liigsus – hambad lagunevad. Eestis mõnes piirkonnas, nt lõunas joogivees palju fluori, tekib fluoroos .
    Mikroelementide liigsus on ohtlikum kui nende mõõdukas puudus.
    Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarkoostist:
  • bioevolutsiooniline valik, mis on eelistanud teatud mittemetalle. Eelistus ei lähtu elementide leidumisehulgast maakoores
  • elukeskkonna mõju: magevee kala ja merevee kala. Merevee kala biovedelikes on kuni 10x rohkem Na, K, Mg, Cl, SO4
  • organismide võime koguda endasse teadud keemilisi elemente. Nt merevee limused koguvad endasse kulda; paljudesse mereselutsevatesse käsnadesse koguneb arseeni ; põldosjad sisaldavad palju räni.
  • organismide keemiline koostis sõltub nende süstemaatilisest kuuluvusest nt loomades on rohkem kaltsiumi ja rauda, taimedes seevastu kaaliumi ja boori .
  • organismide keemiline koostis sõltub saasteelementide levikust nt a)pliisaaste tuli bensiinist, mida kasutati bensiini oktaanarvu tõstmiseks kuni 2002. aastani ja esineb seni veekogudes jahimeeste haavlite tõttu ja õngetinade tõttu. Põhja- Eesti ohtlik aine on radoon, mis on radioaktiivne – see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades , mis on ehitatud mahajäetud kaevanduskarjääridesse või karjääridest võetud aheraine abil. Hinnanguliselt sureb aastas Eestis suitsetamise ja radooni koosmõjul 200 inimest. b) kroomi sisaldub reklaamtrükiste värvides, mille põletamisel vabaneb kroom õhku.
  • elementide vastandlikkus: strontsiumi – kaltsiumi vastandlikkus (Eestis pole, mäestike piirkonnas rohkem). Kui strontsium hakkab organismis Ca asendama, tekib liigeste liikumatus, mis on ravimatu .
  • Bioanorgaaniline keemia #1 Bioanorgaaniline keemia #2 Bioanorgaaniline keemia #3 Bioanorgaaniline keemia #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor p2evakoer Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide keemiline koostis
    7
    doc

    Organismide keemiline koostis

    Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed ­ Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultra

    Bioloogia
    KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES
    6
    doc

    KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES

    KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised:  makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja:  elava koostises on eelistatud mittemetallid;  tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga).  ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise.  mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab ne

    Bioloogia
    KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES
    12
    doc

    `KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES

    1 KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed ­ Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,000

    Bioloogia
    Keemiliste elementide jagunemine
    3
    doc

    Keemiliste elementide jagunemine

    Keemilised elemendid jagunevad: I Makroelemendid: C, H, O, N, P ja S, mis moodustavad 98.99% elementaarkoostisest C- süsinik- orgaaniliste ühendite keskne element. a) kahe C aatomi vahel võivad tekkida väga erinevad sidemed (üksiksidemed, kaksiksidemed) b) C baasil saab ehitada väga erinevaid molekulstruktuure * sirged (lineaarsed) * hargnevad * tsüklilised c) C aatomite vahelised üksiksidemed võivad oma ruumpaigutust muuta( valkude, nukleiinhapete struktuuride muutus [denaturatsioon]) H- vesinik a) H osaleb vesiniksidemete tekkes (H...O, H...N). Vesinikside on nõrk side, kuid biomolekulides (valkudes, DNA/RNA) on neid palju ja see muudab need orgaanilistes ainetes olulisteks. b) mida rohkem on lõhustatavas ühendis H-d, seda suurem on tema energeetiline väärtus. · 1g süsivesikuid ~4kcal · 1g lipiide ~9kcal. Rasvades on H osakaal suurem, seega ka saadav energia on suurem. · 1g alkoholi ~7kcal O- hapnik a) väga paljudes süste

    Bioloogia
    Üldbioloogia konspekt-1-osa
    37
    doc

    Üldbioloogia konspekt (1. osa)

    Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C ­ elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H ­ biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja N). Stabiliseerivad bio

    Üldbioloogia
    Bioloogia - Organismide keemiline koostis
    4
    docx

    Bioloogia - Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid: a) Kaalium- ja naartiumioonid osalevad närvi

    Bioloogia
    Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis
    4
    pdf

    Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismis

    Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed ­ Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ul

    Bioloogia
    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid ­ katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid ­ Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg ­ toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg ­ toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, v

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun