Kasvuhooneefekt (0)

Kasvuhooneefekt on looduslik nähtus
Kasvuhoonenähtus on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18ºC, praeguse +15º asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Siit järeldub, et kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase , mis põhjustabki õhutemperatuuri tõusu.
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius .
Ta juhtis tähelepanu süsihappegaasi (CO2) suurele tähtsusele atmosfääris, kuigi selle kogus on tühine (kõigest 0,03 massiprotsenti). Suurem osa päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, kus osaliselt neeldub, osaliselt aga peegeldub tagasi. Selle tagajärjel planeedi pind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba suurema lainepikkusega soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid pikalaineline soojuskiirgus suures osas neeldub teatud gaasides. Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt.
Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid
CO2 hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest. CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta , põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt peegelduvat pikalainelist kiirgust lahkuda maailmaruumi ja see põhjustab õhu soojenemist.
Metaan
Värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefekti tekitamisel globaalsel kliimamuutuse tasandil hinnatakse 20%-le. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. Metaani põhilised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi tootmine ja jaotamine. Metaani suhteline kasvuhooneefekti tekitav mõju ( Global Warming Potentsial - GWP) on 21 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on tema heitkogused ka suurusjärgu võrra väiksemad.
Dilämmastikoksiid
Dilämmastikoksiidi osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6%-le. Dilämmastikoksiidi sisaldus atmosfääris on suurenenud ligi 15% võrreldes tööstusrevolutsioonieelse perioodiga. Dilämmastikoksiidi kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal (GWP) on ligi 310 korda suurem kui süsinikdioksiidil, kuid samas on dilämmastikoksiidi heitkogused mitme suurusjärgu võrra madalamad. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. Põhiline inimtegevusega seotud dilämmastikoksiidi allikas on lämmastikurikaste väetiste kasutamine põllumajanduses.
Freoonid
Eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastus - vahendite kasutamisel . Freoonide osatähtsust kasvuhooneefekti põhjustamisel hinnatakse globaalse kliimamuutuse tasandil 10%-le. Samal ajal kui nende heitkogused on väiksed, on nende kasvuhooneefekti põhjustav potentsiaal mitme suurusjärgu võrra suurem kui süsinikdioksiidil.
Millised on kliima soojenemise tagajärjed Eestis?
Eestile ei tähenda kliima soojenemine sugugi mitte võimalust hakata apelsine ja banaane kasvatama, vaid rida ebamugavusi , millega kohanemine läheb palju maksma. Tõenäoline stsenaarium Eestis on selline… Samas kardetakse ka, et neilt aladelt, kus tagajärjed on tõsisemad (üleujutused, kõrbestumine), hakkavad Eestisse siirduma mitmed koduta jäänud või paremaid loodustingimusi otsivad inimesed. Kuna Eesti on madal ala, on ohtlik ka maailmamere taseme tõus, mis võib enda alla matta mitmeid rannikupiirkondi.
Viimaste uurimuste põhjal soojeneb ilmastik Põhjamaades kiiremini kui ülejäänud maailmas, ja ilmastiku soojenemise tõttu võib tulevikus Lõuna-Soomes ainult unistada valgetest jõuludest ning kogu Läänemeri võib püsida aastaringselt jäävabana.
Kuna globaalse soojenemise peamiseks põhjuseks loetakse kasvuhoonegaaside heite suurenemist
maakera atmosfääris, siis põhistrateegiaks saab energia, eriti fossiilkütustest pärinevat
energia tarbimise vähendamine. Kuna 40% kogu energiast tarbitakse kodus, siis on kodu
kahtlemata see koht, kust alustada, sest igaüks saab tõhusamaks energiatarbimiseks midagi
ära teha.
Energiat saab säästa ilma igasuguste kuludeta (muutes oma käitumisharjumusi) või väheste kuludega
(nt võttes kasutusele säästlikuma olmetehnika). Energiatõhusad seadmed on ostes küll
kallimad, kuid tõhusama energiakasutuse tõttu on jooksevkulud väiksemad ja saastatus väheneb.
Lõppkokkuvõttes säästab energia kokkuhoid raha ja parandab elukeskkonna kvaliteeti.
Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes,
mistõttu seda ei arvestata kasvuhoonegaasiheite hulka.
Selliselt saab rahuldada energiavajadusi ja jätta järgnevatele põlvedele maailma, kus ontervem elukeskkond ja säilunud loodusressursse.
Kasvuhooneefekti kahjulikkus inimesele
Kasvuhooneefekti mõju inimese elukeskkonnale avaldub sellistes protsessides nagu jääliustike sulamine (millest tuleneb ookeanipinna tõus), muutused sademete koguses, aurumise hulgas, mulla niiskuses, tormi- ja tuulevööndites. Kokkuvõttes ja lihtsustatult võib öelda, et just kehva viljakusega alad kaotavad veelgi. Merede temperatuuri muutused põhjustavad hoovuste nihkumisi, mis omakorda mõjutavad kliimat – ja seda eri piirkondades erinevalt. Mõnes maailma paigas toimub üldise soojenemise taustal hoopiski külmenemine.
Temperatuuri tõusu üks tagajärg on ka soojas kliimas esinevate parasiithaiguste ja viiruste laialdasem levimine, mis praegu on levinud vaid ekvaatorile lähedastes piirkondades. Kuna keskkonnamuutuste suhtes eriti tundlikud ja haiguste suhtes eriti vastuvõtlikud on just kõrge viljakusega kultuurtaimed, on karta just nende kadumist.
Kuna, nagu eespool sai mainitud , pole kõiki efekte võimalik täielikult mõõta ja hinnata, veel vähem prognoosida, tuleneb sellest lisaprobleem.
Erinevalt kahest esimesest põhiprobleemist ( hapestumine ja osooniprobleemid), on kasvuhoonenähtus täiesti globaalse iseloomuga , mõjutades pea võrdselt kõiki maailma riike. Samal ajal tuleb valdav enamus peamisest kasvuhoonegaasist – süsinikdioksiidist – tööstusriikidest. Seejuures elas seal vaid vähem kui 20% maailma rahvastikust. Üks kasvuhooneefektiga lähedalt seotud küsimus on metsade hävitamine. Tööstusriikide metsad on puiduressursi suurendamise nimel muudetud liigivaesteks majandusmetsadeks. See aga kahandab nende muid funktsioone (silmailu, puhkeväärtus, marjad, puuviljad , ökoloogiline tasakaal, sh. süsihappegaasi adsorbeerimine).
Peamist rolli täidavad süsihappegaasi neutraliseerimise seisukohast praegu arengumaade metsad. Seal aga raiutakse metsi ulatuslikult karjamaade ja puidu saamise eesmärgil. Viimastel aastakümnetel on iga 10 aastaga kadunud ca 5% troopilistest metsadest.
Umbes 10-15% atmosfääri jõudvast süsihappegaasist on vabanenud metsade hävinemise tõttu. Peale selle kannatavad protsessi tulemusena troopiliste vihmametsade muud funktsioonid, nagu loodurahvaste elukeskkond. Aset leiavad mitmed mikroklimaatilised muutused (temperatuur, sademete hulk), mulla vaesumine ja erosioon (ärakanne). Lisaks eelnevale lisandub ka probleem, et protsesside kogumõju on prognoosimatu.
Probleemi lahendamine.
Kõige haavatavamad ökosüsteemid, mis on kõige tundlikumad kliima muutumisele, asuvad enamasti arengumaades, mis ei suuda ise probleemi vältida. Arengumaad on keskmiselt kaks korda ning väikesed saareriigid isegi kolm korda "õrnemad" negatiivsetele mõjudele. Põhjapoolsetel riikidel on suuremad majanduslikud ja materiaalsed võimalused vältida kliima soojenemise tagajärgi. Vähendada tuleb kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist, kohandada vanu tehnoloogiaid (või koguni päris uusi osta) ning siis veel üritada kohaneda kliima soojenemisega - see läheb päris kulukaks...