Normaal mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Normaaljaotuse korral on järsakus võrdne 0-ga Juhusliku vektori jaotusfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni F(x,y), mis on määratud eeskirjaga F(x,y) = P(X

Tõenäosus

0

Normaaljaotus - pideva tunnuse jaotust, mille korral histogrammi kuju korrutatud 1000ga Erikordaja-elussündide arv jagatud fertiilses eas toimumise tõenäolisuse mõõtu skaalas 0-st 1-ni. Võimatu 0, kindel 1. on sümmeetriline; kellukesekujuline •Valimi keskväärtus on naiste aasta keskmise arvuga korrutades 1000ga. Vanuskordaja- Tinglik tõenäosus mingi sündmuse tõenäosus teatud eelinfo korral informatiivne eelkõige ligikaudse normaaljaotusega valimite korral.

Konspekt epidemioloogia eksamiks

1

Normaaljaotuskõvera alusel – (Gaussi kõver). Praktikas see ei õigusta mitmel põhjusel ning enamuses kasutatakse kombineeritud süsteemi, kus positiivse hinde panemisel lähtutakse tulemuse asendist teiste seas, neg hinde väljapanekuul on määravaks minimaalne aktsepteeritav tase.

Pedagoogiline psühholoogia

0

Normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]. Puitlaastplaadi tiheduseks saime 740,92kg/m³, aga internetist leidsime, et tihedus võib olla kuni 700 kg/m³ [3]. Keramsiitkruusa tiheduseks saime 354,22, internetist leidsime, et tihedus võib olla 250-350 kg/m³ [4]. Silikaattellise tiheduseks saime 1727,93 kg/m³, internetist tuli tulemuseks 1850-1950 kg/m³[5]. Samottkivi tiheduseks saime 1934,96 kg/m³, internetis tulemuseks 1850-1950 kg/m³ [6].

Ehitusmaterjalide praks nr 1 - Tihedus

0

Normaal - jaotuse graafiku uurimisel selgub, et graafiku alune pindala, mis on määratud 3 σ-ga mõlema- le poole keskväärtust on ~ 0,9973. Seega ühepoolne tõenäosus, et suurus fd oleks väiksem kui 3 σ-ga määratud väärtus on P = 0,00135. Üldiselt on kogu maailmas omaks võetud nn 3 σ reegel riskide määramisel.

Kivikonstruktsioonid

0

Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit:

Psühholoogia konspekt

0

Normaaljaotus – On pidev jaotus. Kirjeldatav 2 parameetriga: keskväärtusega (müü σ) ja dispersiooniga (σ 2 st. ruut). Normaaljaotuse korral keskväärtus, mood ja mediaan ühtivad. Sobib tunnuste kirjeldamiseks, millel on teatud keskmine tase.

Ökonomeetria mõisted

0

Normaal - või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest), T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhk ja temperatuur, mille juures maht V on antud või mõõdetud.

Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine

0

Normaaljaotuse järgi on tõenäosus, et müügipäeva nõudlus ületab keskmist nõudlust, 50%. Tõenäosus, et müügipäeva nõudlus jab alla keskmise nõudluse, on samuti 50%. Varude juhtimise seisukohalt vajatakse reservvaru vaid siis, kui müügipäeva nõudlus ületab keskmist nõudlust.

Ärilogistika- eksamimaterjal

0

Normaal - ja töötingimused Iga mõõtevahendi juurde kuulub pass ja rida dokumente, mis normeerivad mõõtepiirkonna(d), mõõtediapasooni, tundlikkuse, normaaltingimused, töötingimused, hoiutingimused, mõõtevea jne. Mõõtevahenditele on kehtestatud lubatud mõõtevead.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Normaaljaotuse parameetrid on keskväärtus μ ja standardhälve σ. Kuna me näidatud integraali analüütiliselt leida ei oska (kui oskakski oleks see tülikas), on tulemused koondatud tabelisse ja seda standardiseeritud (keskväärtus= μ =0 ja standardhälve= σ =1) normaaljaotuse jaoks.

Tõenäosusteooria

1

Normaali - ellipsoidi punktitasandi ristjoon antud punktis.

Geodeesia I eksami vastused

0

Normaal - n (mõtteline ristsirge pinnaga). Nurka langeva kiire ja normaali vahel nimetatakse langemisnurgaks ja tähistatakse α - ga.( ABn ). Peegeldunud kiir BC moodustab normaaliga peegeldumisnurga β . Kiire langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.

Elektromagnetism

0

Normaal - jaotuse jaotus- funkts oodatav aasta tegelik sagedus punktid tõenäosus sagedus 2000 32 0.085869 0.085869 26.19014 2002 91 0.263014 0.177144 80.21918 2003 100 0.394425 0.131412 120.2997 2008 82 0.941043 0.546618 287.0181 305 0.941043 513.7271

Matemaatika andmestiku analüüs

0

Normaalhüvis - hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb  Inferioorne kaup- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb (odav juust)  Täiendhüvis- selle hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust.

MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

0

Normaal - ehk standardvesinikelektrood: E°(2H+/H2) = 0.0 V Redokspotentsiaal (E) – väljendab tööd, mida tuleb kulutada, või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1 mooli elektronide) üleminekul redoksreaktsioonis.

Loengu materjal

0

Normaal - ja tangentsiaalkiiredus. *Punkti kiirendus - Punkti kiirenduseks ~a nimetatakse kiiruse juurdekasvu ∆~v ja aja juurdekasvu ∆t suhte piirväärtust tingimusel, et aja juurdekasv läheneb nullile.

Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

0

Normaaljaotus – suurus tekib suure arvu sõltumatute juhuslike suuruste summana eeldusel, et liidetavate hulgas ei ole niisuguseid juhuslikke suurusi, mille mõju oleks suurem, kui ülejäänud liidetavate mõju.

Tõenäosusteooria ja statistika

0

Normaal - , üle- ja alaarmeeritud ristlõigete määratlus, habras purunemine Normaalarmeeritud ristlõike purunemine algab tõmbetsoonis armatuuri voolamisega ja lõppeb survetsoonis betooni purunemisega.

Raudbetooni kordamisküsimused

0

Normaaljaotus – kirjeldab tunnust, mille keskmise taseme lähedased väärtused esinevad tihti, aga suuri kõrvalekaldeid keskmisest väärtusest on harva, kusjuures kõrvalekaldeid võib olla mõlemasuunalisi.

Matmaatilise statistika uurimustöö

0

Normaaljaotus – pideva tunnuse jaotu, mille korral histogrammi kuju on sümmeetriline ja nn kellukesekujuline. • Normaaljaotuse kirjeldab ära 2 parameetrit: keskmine (asukoht) ja standardhälve (järsakus).

Epidemioloogia konspekt

0

Normaal - mõõteriista kasutamine ebaõigel viisil või olukorras tagab silmade kaitse nende reflektoorne selle kasutamine mitteettenähtud ärapööramine lasekiirest või silmalaugude eesmärkidel.

Täpsus mõõteriistad

0

Normaalbetooni tiheduseks on antud 1800-2500 kg/m3 kohta, katsetes tuli 2520 kg/m3. Nelja eelneva materjali katsetatud tiheduste tõepärasus lubab eeldada, et ka ülejäänud katsete tulemused on lubatud normides.

Esimene praks

0

Normaal - , tangensiaal- ja kogukiirendusi? Kuhu on need vektorid suunatud? Jäiga keha pöörlemisel ümber kiinistelje: ds Punkti kiirus on suunatud liikumise suunas trajektoori puutujat pidi.

Teooriaküsimused ja vastused

0

Normaal - Elektrood φteor Molaalsu molaalsus Aktiivsustegur Aktiivsus potentsiaa sm m± γ± a± l φ0 - 0,45 Cd/CdSO4 0,1 0,100 0,150 0,015 -0,402 6 0,29 Cu/Cl2+ 0,05 0,079 0,577 0,046 0,337 7

GALVAANIELEMENDI ELEKTROMOTOORJÕU JA ELEKTROODIPOTENTSIAALIDE MÄÄRAMINE

0

Normaalalkaan - Lineaarse (hargnemata) ahelaga alkaan ehk n-alkaan R - alküülrühma tähis Radikaalitsentri tekkimise eeldused Tekib seda kergemini, mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul.

ALKAANID E KÜLLASTUNUD SÜSIVESIKUD

0

Normaalhüvise korra on see positiivne • Sissetulekuelastne (koefitsent > 1) • Sissetuleku mitteelastne (koefitsent < 1 Inferioorse hüvise korral on seissetulekuselastuskoefitsent negatiivne.

Nimetu

0

Normaalkaaluga täiskasvanul on surnud ruumi mahtuvus umbes 150 ml. Seetõttu moodustab alveoolideni jõudev õhukogus 500 ml hingetõmbemahu puhul vaid 350 ml ja 200 ml hingetõmbemahu puhul vaid 50 ml!

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

0

Normaaljaotuse parameetrid on keskväärtus μ ja standardhälve σ. Normaaljaotusega juhuslik suurus tekib olukordades, kus on tegemist paljude samas suurusjärgus sõltumatute tegurite koosmõjuga.

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kokkuvõte

0

Normaalbetoon - Tehislik kivimaterjal, koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest.

Materjalide tihedus ja poorsus

0

Normaal - Tegelik jaotuse Oodatav Hinne Tõenäosus sagedus jaotusfn sagedus punktid 1 4 0,00328 0,00328 0,56088 2 17 0,05182 0,04855 8,301573 3 62 0,29595 0,24412 41,74516

Matemaatika andmestiku analüüs

0

Normaaljaotus - Normaaljaotus on pidev jaotus, mis võib omandada kõiki reaaltelje väärtuseid, teda kirjeldavad kaks parameetrit µ ja s 2. Tähistatakse N(µ, s 2).

Tõenäosuse mõisted

0

Normaaljaotus - Kui joonistada graafik, mis kujutab, kui palju on erineva pikkuse või kaaluga inimesi, siis Saame mõlemal juhul omapärase kellakujulise kõverjoone.

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

0

Normaal - φteor Aktiivsus potentsiaal a± φ0 0,082 -0,763 -0,795 0,662 0,337 0,332 , mis tähendab, et mõõtmised ning arvutused olid tehtud täpselt.

Füüsikaline ja kolloidkeemia FK18

0

Normaal - ja töötingimused- mõõtevahendil on lubatud mõõtevead, põhiviga kõige tähtsam, näitab max viga normaaltingimustel, kõige täpsem.

Elektriliste mõõteriistade liigitus

0

Normaal - ja töötingimused ................................................................................................ 29 7.2. Täpsusklass.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Normaaljaotus – üks kõig levinuim jaotusseadus, mis on määratud kahe arvkarakteristikuga – keskväärtusega ja standardhälbe ehk dispersiooniga.

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012

0

Normaal - kasumit pikal perioodil? Kui TKT firma saab lühiperioodil kasumit, siis pikal perioodil tuleb firmasid juurde ning kasumit enam ei saa.

Mikro-makroökonoomika kordamisküsimuste vastused eksamiks

0

Normaalivormid on tavaliselt kirjapanemata. 2 suurt ül:reguleerida inimeste käitumist ja olla aluseks kõikidele teistele sotsiaalsetele vormidele.

Õiguse alused lühike konspekt

0

Normaaljaotuse eeldusel on usaldusnivoo p = 90 % korral kattetegur k = 1,65. p = 95 % korral on kattetegur k = 1,96 ja usaldusnivoo p = 99 % korral k = 2,58.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Normaal - EHK ÜHIKUELASTNE NÕUDMINE: hinna muutus võrdub nõutava koguse muutusega; E=1; nõudluskõver on sümmeetriline telgede suhtes.

Majandus

0

Normaaljaotuse puhul on uuritav näitaja statistilisi parameetreid valimis lihtne määrata ja hinnata valimi keskmise viga üldkogumi keskmise suhtes.

Uurimustöö alused

0

Normaal eptaan on madala oktaavarvuga, ning tema oktaanarvuks loetakse 0. Oktaanarv saadakse kas: laboro uurimismeetodil või ka mootormeetodil.

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

0

Normaaljaotus on pidev jaotus, mis võib f(x,y) aga selle juhusliku vektori omandada kõiki reaaltelje väärtuseid, teda tihedusfunktsiooniks.

Tõenäosusteooria

0

Normaalajaks nimetatakse aega, mis kulub ohe tooteühiku tegemiseks normaalpingutusel. Töönormid on palk tüki kohta ja aeg tüki kohta.

Sissejuhatus majandusteooriasse

0

Normaal - jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga – keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga.

Normaaljaotus

0

Normaaljaotusel on kaks parameetrit, mis on vastava juhusliku suuruse keskväärtus ja standardhälve. Normaaljaotus on sümmeetriline.

Rakendusstatistika kokkuvõte

0

Normaaljaotuskõvera ekstsess on 0. 11.Juhuslikuks – nim sündmust, mis teatud tingimuste olemasolu korral võib toimuda ja võib ka mitte toimuda.

Tõenäosusteooria ja statistika

0

Normaaljaotuskõvera kõrgus on leitav valemiga x2 1 y= 2 e 2 2 . Tulemuste analüüsiks tuleb kui hästi sobib jaotusseadus tegelikule jaotumisele.

Mõõtmestamine ja tolereerimine

0

Normaalfloora – tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile;

HOOLDUSTEGEVUSED

0

Normaalaja lõppedes on vastastel punkte võrdselt, siis määratakse üks minut lisaaega ja võidab see, kes esimesena saab punkti kirja.

Nimetu

0

Normaali pealtvaade on risti tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse tasapinna horisontaali pealtvaatega moodustajate omast telje suhtes.

Kujutava geomeetria eksamispikker

0

Normaalelastsuseks nimetatakse Hookei seaduse kehtimise ja joonpinguse korral normaalpinge σ ja sellele vastava normaalpinge ε suhet.

Kodune töö nr.1

0

Normaaljaotuse standardtähistuseks on N(μ,σ) Keskmine (μ, ka m) määrab jaotuse raskuskeskme asukoha, standardhälve (σ, ka s) aga kõvera kuju.

Kordamiskusimused infoteadus

0

Normaaljaotuse korral on keskväärtus 50 ja dispersioon 800. Ülesandes 4 on esmalt esitatud valimile A vastav empiiriline histogramm.

Rakendusstatistika konspekt

0

Normaal - või mõne muu jaotuse saamiseks tuleb mõnevõrra enam vaeva näha - juhul kui see peaks tarvilikuks osutuma.

Nimetu

0

Normaal - ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega

Kivikonstruktsioonid: eksami küsimuste vastused

0

Normaaljaotus - pideva juhusliku muutuja x tõenäosusjaotus, kus x on mistahes tegelik arv, mille tõenäosustihedus on

Metroloogia ja mõõtetehnika

0

Normaalbetooni tihedus on 2000…2600 kg/m³, poorsus 3…15%, veeimavus 2…8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb.

Betoon ja põletamata tehiskivimaterjalid

0

Normaal - Pinna normaal mingis selle pinna punktis on pinna puutujatasandiga selles punktis ristuv sirge.

Geodeesia

0

Normaaljaotus on määratud kahe arvkarakteristikuga – keskväärtusega ja standardhälve ehk dispersiooniga.

Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt

0

Normaaljaotus on reaalarvulise juhusliku suuruse jaotus, mille tihedusfunktsioon avaldub 2 −(x−μ) 1 2σ 2

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kordamisküsimused

0

Normaal - ehk füüsikaline atmosfäär on rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga.

Atmosfäär

0

Normaaljaotus on pidev ja keskväärtuse suhtes sümmeetriline, seega mediaan ja keskväärtus on võrdsed.

Andmeanalüüs sots.teadustes

0

Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud.

Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika

0

Normaal - ja pöördpolaarsusega magnetanomaaliate ribad e. vööndilised magnetanomaaliad.

Maateaduste alused

0

Normaaljaotus – kirjeldav tunnus, mille keskmise taseme lähedased väärtused asuvad tihti.

Statistika, NRG õpilased ja reisimine

0

Normaal - , töö-, hoiu- ja kahjustavate tingimuste vahekorda illustreerib joonis 20.

Elektrimõõtmiste konspekt

0

Normaaljõu rakenduspunkt on toodud kolvisõrmelt (tavalistes moototrites) alla ristpea paralleelidele.

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

0

Normaaljuhul on rahvusvahelise õiguse subjektil nii rahvusvaheline õigus-kui teovõime.

Rahvusvaheline õigus

0

Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus(graafik nihkub paremale) sissetuleku kasvades

Nimetu

0

Normaal - ja kõrgendatud tugevusega (vastavalt Rm ≤750 ja ≤ 1000 N/mm2)

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

0

Normaalheptaan – detonatsioonikindlus 0 • isooktaan - detonatsioonikindlus 100.

Materjaliõpetus

0

Normaalhüvis – tarbija sissetuleku kasvads kasvab ka hüvise nõutav kogus

Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

0

Normaaljaotus on esmajoones seotud keskse piirteoreemiga tõenäosusteoorias.

Rakendusstatistika kokkuvõte

0

Normaalhüvisega on tõusev kõver kui ebanormaalse hüvisega on langev kõver.

Sissejuhatus majandusteooriasse, mõisted

0

Normaaljaotus on nii teoorias kui praktikas kõige sagedamini esinev jaotus.

Normaaljaotus

0

Normaaljaotuse jaotuskõver on sümmeetriline, ’’ künkakujuline’’ Gaussi kõver.

RAKENDUSLIK SÜSTEEMITEOORIA 2012

0

Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb.

Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

0

Normaalhüvised – kaubad, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb.

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

0

Normaalelastsusmoodul ehk pikielastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust.

Tehnomaterjalide kontrolltöö

0

Normaaljaotus on piirjaotusseadus. Seepärast on ta väga laialt

Rakenduslik süsteemiteooria - konspekt

0

Normaaljaotus on määratud keskväärtuse ja standardhälbega.

Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil

0

Normaal - ting.Proovik.katsetus seisneb nende purust.

Ehitusmaterjalide II - eksam

0

Normaalfaaskromotograafia – polaarne adsorbent ja apolaarne vooluti .

Praktikumi kontrolltööks kordav ja kokkuvõttev materjal

0

Normaaljaotus on sümmeetriline mtemaatilise ootuse suhtes.

KESKKONNAFÜÜSIKA ALUSED

0

Normaal - ja pööratud faasi kromatograafia olemus.

Lahutusmeetodid

0

Normaalist ehk läheneb keskkondade lahutuspinnale.

Optika

0

Normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne (ÕIGE) 15. ei ükski

Statistika eksamiks

0

Normaal - ϕteoreet m γ± a± potentsiaal ϕ0

alvaanielemendi elektromotoorjõu ja elektroodipotensiaalide määramine.

0

Normaaljaotus on pideva juhusliku suuruse jaotus.

Füüsika essee mõistete põhjal

0

Normaal - ja põikjõule antakse märk.

Inseneri eksami vastused 2009

0

Normaalbetoon on kõige levinum betooni liik.

Materjaliõpetuse konspekt Sirle Künnapas

0

Normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne 5. ei ükski

Statistika eksamiks

0

Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon.

Normaaljaotus

0

Normaaljaotuse eeldusel on vastused antud tabelis 8.

Proovitüki nr. 722 andmete analüüs

0

Normaal - ja tangentsiaalkiirendus.

Füüsika eksam inseneri erialadele

0

Normaal - ja nihkepinge koosmõju.

Teooria küsimused ja vastused

-1

Normaalhüvis – tarbija sissetuleku kasvades kasvab ka hüvise nõutav kogus Inferioorne hüvis – sissetuleku kasvades nõudlus väheneb (nt odavad vorstisordid)

Mikro- ja makroökonoomika konspekt

-1

Normaalhüvis – eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus jääb samaks) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist kaupadest, mis varem polnud.

Majandusteooria

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti