Ploomipuude istandiku rajamine (0)

Ploomipuude istandiku rajamine
Koostanud: Eliisabet Ojar
Räpina 2015
Sissejuhatus
Kultuur valitud juhuslikult.
Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni.
Olemasoleva istandiku lühikirjeldus : Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte .
Kultuuri iseloomustus
Levik, ajalugu
Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu ( Prunus domestica ) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias , Põhja-Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi.
Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) kokku. Aed-ploomipuu tekkis Kaukaasias , Väike-Aasias või Balkani poolsaarel. Laukapuult päris ta külmakindluse ja kõige tavalisema tumesinise viljade värvi, haraliselt ploomipuult viljade maitseomadused. Sordiaretuse käigus on suhteliselt lihtne saada ka ploomisorte, mille viljade värv on kollane või punane nagu haralisel ploomipuul.
Ploomipuu kultuuristati 3. sajandil eKr Kaukaasias. Kreeka kaudu, kus harilikku ploomipuud tunti juba 6. sajandil eKr, levis ta mujale Euroopasse. Juba 1. sajandil eKr hakkasid roomlased kasvatama mitut sorti ploome.
Ploomipuu liikidest on Eestis (Saaremaa lääneosas) kodumaine ainult laukapuu (Prunus
spinosa), millel on väikesed mustjad ümmargused mõrkjashapud viljad , mis külma saanult
hädapärast süüa sünnivad. Kuid vaevalt laukapuud meil viljapuuna käsitleda saab.
Kõik teised ploomipuuliigid on Eestisse mujalt sisse toodud.
Millal harilik ploomipuu (P. domestica) võis Eestisse jõuda, selle kohta on ainult üksikuid
pidepunkte. Tartu vanalinna arheoloogiliste kaevamiste andmeil väidetakse, et juba
13. sajandil on seal kasvatatud kreegi- ja ploomipuud (Tammet, 1994). Märgime, et
Novgorodi linna väljakaevamised dateerivad ploomiseemnete (mis selgesti erinevad lõunast
kuivatatult kaubateid pidi sissetoodud sortide omast) vanuseks 10.–11. sajandi kultuurikihte
(Jaama, 1990).
Kirjalikke teateid ploomikasvatuse kohta Eestis leidub alles 16. sajandist. Nii on vanades
Poola põllumajanduse revisjoniaktides kirjas, et 1590. a. oli Kudina mõisas Tartu lähedal
suur õuna -, kirsi - ja ploomiaed (Tarvel, 1964). Lääne-Eestist on 1686. a. kohta Läänemaa
inkvisitsioonist teada, et Pühalepa mõisas Hiiumaal oli 147 õunapuu ja 55 kirsipuu kõrval ka
6 ploomipuud ning lisaks veel metsikuid kreegipuid (Viires, 1975). A. F. v. Huecki 18.
sajandi Baltimaade põllumajanduse ülevaatest selgub , et taluaedades leidus võrdlemisi
üldiselt teiste viljapuude kõrval väikesi violetseid ploome (kreeke).
Nähtavasti kasvatatigi taluaedades algupäraselt kõige rohkem vähenõudlikke ja kergesti
metsistuvaid kreeke (P. domestica var. insititia). Tema nimetus pärineb keskalamsaksa sõnast
krēke ( baltisaksa Kreke), mis etnoloog Ants Viirese järgi on arvatavasti laenatud prantsuse
keelest ning viitab Kreekale kui päritolumaale. Samasugune on läti sõna krēķis tekkelugu .
Keskalamsaksa ploominimetus plūme (saksa Pflaume) on samuti läti plūme ja eesti ploomi
lähtelaensõnaks. Paljude varasematel sajanditel käibel olnud sõnavariantide (pluum jt.)
kõrval võiks tähelepanu juhtida ka setude vene laenule liivapuu (vene sliva) või jutustavale
saxa mah mari.
Ploomipuu väärtused ja puudused
Meetaim . Õiteajal suudavad mesilased 1 ha ploomipuumetsalt korjata kuni 10 kg mett. Ploomipuu viljad sisaldavad hulgaliselt vitamiine ja mineraalaineid. A-vitamiini on eriti palju tumedates viljades. Fosforit sisaldavad ploomid rohkem kui õunad ja pirnid. Suhkruid (fruktoosi, glükoosi ja sahharoosi) sisaldavad ploomid olenevalt sordist 9–17%. Ploomipuul pole palju kahjureid!
Põhiliseks puuduseks on suur külmaõrnus, ploomipuud tikuvad Eestis külmematel talvedel kergelt hävinema.
Juurevõsude rohke teke võib käia nii puuduste kui ka väärtuste alla, olenevalt kasvataja eesmärkidest.
Taime ehitus
Ploomipuu võra on munaja või pikliku kujuga ning ploomipuu on 6-12 meetri kõrgune (Eestis 4-6 m). Võib kasvada ka põõsana.
Viljapuude juurestiku põhiosa paikned 20- 60 cm sügavusel mullas, kuid püstjuured võivad tungida sügavale pinnasesse (ploomipuudel kuni 4 meetrit). Laiuti ületab juurestiku läbimõõt 1,5- 2 korda võra läbimõõdu. Ploom on omajuurne puu, võib tekkida palju juurevõsusid.
Noored võrsed on punakaspruunid või rohekaskollased, pungad munajaskoonilised, pruunid , kattesoomused viltjad. Vanemate okste koor on hallikaspruun, oranžide lõvedega, tüve koor on lõhenenud.
Ploomipuude lehed on elliptilised või äraspidimunajad, 4-10 cm pikad ja 2- 2,5 cm laiad . Lehed on tömbid või teravikuga tipul . Ebaühtlaselt täklissaagja servaga, kaarjalt tipu suunas kulgeva 6-9 külgroodude paariga. Pealt on lehed tumerohelised ja alt on lehed hallikasrohelised ja pehmekarvased. Vahelduvad lihtlehed , lühivõrsetele kinnituvad kimpudena.
Ploomipuul on viljaks lihakas luuvili ploom, mis on tavaliselt punakas, kollakas või violetne. Harvem valkjasroheline või roosakas . Ploomipuu vili on kattunud vahakirmega. Ploomipuu vili on munajasovaalne, harvem kerajas ning kuni 4 cm pikkune . Ploomi küljevagu on hästi nähtav. Ploomi viljaliha on kollane või rohekaskollane. Maitselt on ploom tavaliselt magus, kuid osadel sortidel leidub ka magushapusid ploome. Vili on tihke ja mahlakas, ning sisaldab palju taimset suhkrut (7-13%). Võrdlemisi palju leidub seal ka vitamiine ja pektiin aineid. Olenevalt sordist valmib vili juuli lõpust oktoobrini.
Ploomipuude õied paiknevad üksikult või sarikjate kimpudena (enamasti kahekaupa). Ploomipuude õied on valged, rohekad või roosakad. Õitseb lehtede puhkemise ajal, mais. Õied umbes 2 cm läbimõõdus.
Maa-ala andmed
Istandiku asukoht: Võru- Hargla orund (III)
Agroklimaatiline olukord: Väga head agroklimaatilised näitajad(enamus Eesti parimad), kuid ploomipuu jaoks liiga karmid talved (min temperatuur võib ulatuda kuni -35/-37 kraadini). Püsiv lumekate 100-110 päeva, paksus 25-30 cm. Suved väga soojad .
Ööpäeva keskmine õhutemperatuuri(üle +10) summa 1850-1950. Sademete hulk(üle +10) 300-380. Aktiivse taimekasvuperioodi algus 10.-12. mai, lõpp 19-21. september. Aktiivse taimekasvuperioodi kestus 130-135 päeva.
Enamlevinud mullatüüp ja selle iseloomustus: Kamar- leetmuld . Huumushorisondi paksus ulatub 20-30 cm-ni, mulla reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,8-6,5 piirides). Lõimiselt on muld kerge või keskmine saviliiv või liivsavi . Reljeef on tasane , väikese kallakuga põhja suunas. Põhjavesi asub 1-3 m sügavusel.
Leethorisont on vaene saviosakestest, kergesti lagunevatest mineraalidest ja enamikust toiteelementidest. Väljauhteline. Sisseuhtehorisont moreenil raskesti eristatav lähtekivimist, liivadel esinevad huumuse- ja roostelaigud. Sisaldab nõrgkivikonkretsioone. Huumus 2-2,2%. Kihisemine algab 1-1,5m sügavusel või puudub. Tugev happesus . Viljakus keskmine või alla selle. Vähene veevaru ja bioloogiline aktiivsus. Vähearenenud või arenemata mulla struktuursus. Kerge harida.
Mullakaart :
Maa-ala iseloomustuss (reljeef, mulla lõimis, happesus jm): Istandikule jõgi lähedal, maa-ala jõe poole pisut kaldu.
N – madal, P – madal kuni keskmine, K – keskmine. Huumus 1%, pH 5,0.
Kasvukoha sobivuse hindamine: Huumusprotsent liiga väike, tuleb lisada orgaanilist materjali. Muld liiga happeline, vaja lubjata/panna puutuhka. Lisada N ja P väetisega, kuna neid hetkel mullas pisut vähe.
Istandiku andmed
Asetusviis, vahekaugused: Ühe reana, ploomipuude vahemikuks 2m.
Istandiku skeem, puude või põõsaste arv: Naabertaimed pirn , ilupuukool. Põhiliseks puuks jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa (kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein , harilik võilill , harilik hiirekõrv , harilik orashein , murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes , kesalill, põldohakas, valge hanemalts . Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud).
Sordid
’Ave’
Vili
Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom
Valmimisaeg
Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus)
Tolmuandja
Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad ` Emma Leppermann `, ` Edinburgh `, `Victoria`
Märkused
Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis
’Edinburgh’
Vili
Vili suur,ümmargune, lillakaspunane, kinnisevõitu luuseemnega. Meeldiva magushapu maitsega, sobib kompotiks
Valmimisaeg
Hilisepoolne, valmib alates septembri keskpaigast
Tolmuandja
`Emma Lepermann`
Märkused
Puu tugeva kasvuga, saagikas, rahuldava talvekindlusega
’Emma Leppermann’
Vili
Suur, roosakas, lahtise luuseemnega. Keskpärase magushapu maitsega. Kompotiks väga hea
Valmimisaeg
Keskvalmiv (augusti lõpus)
Tolmuandja
Isetolmleja ja üks paremaid tolmuandjaid teistele sortidele. Tema saagikust suurendavad `Edinburgh` ja `Ave`
Märkused
Hilisevõitu kandealgusega, kuid saagikas, talvekindlus keskmine
’Jubileum’ (2. puul koor vigastatud )
Vili suur või väga suur, piklikovaalne, pruunikaspunase värvusega. Viljaliha on valkjaskollane, keskmise tihedusega, mahlane, magus, väga hea maitsega. Luuseeme on lahti.
Valmimisaeg septembrikuu algupoolel.
Märkused Puu on nõrga– või keskmise kasvuga, pikliku võraga. Väga saagikas. Talvekindlus suhteliselt nõrgavõitu. Iseviljuv. Haiguskindlus on hea.
’ Julius ’ (2. puu koor pisut vigastatud)
Vili
Suur, ovaalne , rohekaskollase põhi- ja pruunikaspunase kattevärvusega. Viljaliha kollane, pehme, magushapu. Luuseeme lahtine
Valmimisaeg
Valmib augusti keskpaiku
Tolmuandja
Oma õietolmuga viljastub rahuldavalt. Paremad tolmuandjad on `Suhkruploom` ja ` Queen Victoria`
Märkused
Puu on keskmist kasvu, ovaalse võraga, saagikas. Talvekindlus nõrk. Haiguskindlus keskmine. Päritolu Eesti
’Kadri’ (1. puul koor pisut vigastatud)
Vili
Keskmise suurusega, piklikovaalne, tumesinine. Viljaliha rohekaskollane, keskmise tihedusega, mahlane, hapukasmagus. Luuseeme lahtine
Valmimisaeg
Valmib augusti keskpaiku
Tolmuandja
Oma õietolmuga ei viljastu. Paremad tolmuandjad on ` Duke of Edinburgh` ja `Emma Leppermann`
Märkused
Puu on tugeva kasvuga, laiuva võraga. Saagikas, talvekindlus keskmine, nagu ka haiguskindlus. Aretatud Eestis
’Liisu’ (mõlemal puul koor vigastatud)
Vili
Vili valmib augusti esimesel nädalal, on suur, munajasovaalne, punakaslilla. Viljaliha kollane, keskmise tihedusega, mahlane, hapukasmagus. Luuseeme lahtine
Valmimisaeg
Varajane, valmib augusti keskel
Tolmuandja
Oma õietolmuga ei viljastu, vajab tolmlemiseks sorte `Edinburgh`, `Emma Leppermann`, `Tartu punane`
Märkused
Puu on keskmist kasvu, püstine. Saagikas. Talvekindlus keskmine, nagu ka haiguskindluski. Aretatud Eestis
’Liivi Kollane Munaploom’ (2.puul koor vigastatud)
Vili
Rohekaskollane munajas, sageli kaelaga . Luuseeme lahtine. Maitse hapukasmagus, sobib ka kompotiks
Valmimisaeg
Keskvalmiv, septembri alguses
Tolmuandja
Oma õietolmuga ei viljastu. Tolmuandjad: `Märjamaa`, `Kihelkonna `, ` Noarootsi Punane`, kreegipuu
Märkused
Puu keskmise kasvuga, püstjas, laipüramiidja võraga, hea talvekindlusega
’Noarootsi punane’
Vili
Väike, ümmargune, punane, hallika vahakirmega. Viljaliha valkjaskollane, pehme, magus, keskmise maitsega. Luuseeme poollahtine
Valmimisaeg
Valmib septembri keskel
Tolmuandja
Hea tolmuandja hilistele sortidele
Märkused
Puu on keskmist kasvu, püstine. Saagikas.Talvekindlus hea
’Perdrigon’
Vili
Üsna suur, ovaalne, vahakirmega sinakaslilla, keskmise hapukasmagusa maitsega. Luuseeme poollahtine
Valmimisaeg
Hiljavalmiv, septembri teisel poolel
Tolmuandja
Nõrgavõitu isetolmleja, vajab teiste sortide abi: `Emma Leppermann`, `Tartu punane`, `Suhkruploom`. Ise hea tolmuandja `Liivi Kollasele Munaploomile`
Märkused
Puu keskmise kasvuga, veidi laiuva võraga, hästi saagikas, hea talvekindlusega. Pärit Lõuna-Euroopast
’Renklod haritonovoi’
Vili
Kõrge kvaliteediga. Suur, tugeva vahakirmega, mustjaslilla, meeldivalt vürtsikas . Luuseeme poollahtine
Valmimisaeg
Keskvalmiv (septembri alguses)
Tolmuandja
Oma õietolmuga viljastub hästi. Heaks tolmuandjaks `Renklod Jenikejeva`, `Noarootsi Punane`, `Tartu Punane`
Märkused
Soovitussort! Väga saagikas. Talvekindlus hea. Pärit Venemaalt
’Renklod jenikejeva’ (mõlemal puul koor pisut vigastatud)
Vili
Maitsev. Lahtise luuga, ovaalne, keskmise suurusega
Valmimisaeg
Hilisepoolne või hiline
Tolmuandja
Isetolmleja, head tolmuandjad on talle ka ´Renklod Haritonovoi`, `Edinburgh`, `Tartu Punane` ja `Noarootsi Punane`
Märkused
Õied on öökülmadele hästi vastupidavad. Saagikus ja haiguskindlus hea. Talvekindlus nõrk kuni hea
’Suhkruploom’
Vili
Väike, piklikovaalne, lillakasmust, tugeva vahakirmega. Viljaliha kollakasroheline, keskmise tihedusega, hapukasmagus. Luuseeme lahtine
Valmimisaeg
Valmib augusti teisel nädalal
Tolmuandja
Oma õietolmuga viljastub rahuldavalt. Paremad tolmuandjad on `Queen Victoria` ja `Wilhelmine Späth`
Märkused
Puu on keskmist kasvu, püstine. Saagikas. Talvekindlus nõrgapoolne. Haiguskindlus keskmine. Aretatud Eestis
’Victoria’ (1. koor vigastatud, 2. puu murdunud)
Vili
Väga hea maitsega, magus. Suur, piklikovaalne, punakaskollane. Luuseeme lahtine
Valmimisaeg
Hiljavalmiv, septembri lõpus
Tolmuandja
Isetolmleja, kuid rist -tolmlemiseks on paremad sordid `Wilhelmine Späth` ja `Suhkruploom`, vähem `Edinburgh`
Märkused
Taastub talvekahjustustest hästi. Et oksad ei murduks, tuleb suure saagi korral vilju harvenda. Pärit Inglismaalt
’Oullinsi renklood’ (mõlemal koor vigastatud)
Keskvalmiv
Vili suur, ümar, rohekas - kuni valkjaskollane, nõrga vahakirmega
Viljaliha on rohekaskollane, tihe, meeldiva magusa maitsega. Luuseeme lahtine või poollahtine.
Puu tugeva kasvuga. Talvekindlus keskmine.
Sobib tolmuandjaks ’Liivi kollasele’
Aretas M. Filliand Coligny’s Preantsusmaal. Esimesed andmed pärinevad 1866. aastast.
’Kubanskaja kometa’
Vili
Keskmine, ovaalne. Punane. Luuseeme poollahti. Niii värskelt kui ka kompotiks
Valmimisaeg
Varajane, valmib augusti keskel
Tolmuandja
Ei viljastu oma õietolmuga, tolmeldajad: ’ Mara ’ ning samal ajal õitsevad haralise ploomipuu (alõtša) seemikud
Märkused
Puu madalakasvuline, ümar võraga. Pärit Venemaalt
’Mara’
Vili
Keskmise suurusega, ümar, helekollane. Luuseeme kinnine . Viljaliha valkjaskollane, väga mahlane, magushapu. Sobib hästi hoidistamiseks
Valmimisaeg
Hiline
Tolmuandja
Isesteriilne, sobivad ’Kubanskaja kometa’, ’Karminnaja Žukova’ ja samal ajal õitsevad haralise ploomipuu (alõtša) seemikud
Märkused
Puu keskmise kasvuga, laiuva võraga, väga hea saagikusega. Pärit Valgevenest
’Eksperimentalfältets’
VILI
keskmine
KUJU
piklikmunajas aheneva tipuga
VÄRVUS
mustjas-sinine
MAITSE
hapukasmagus kuni magus
KORJEAEG
augusti III dekaad ... septembri I dekaad
SAAGIKUS
keskmine kuni suur
VÕRA
ümarovaalne
TOLMUANDJAD
+ väga magusad viljad 
- luuseemne ots terav  
’Pissardii’ Prunus divaricata
Saabus Prantsusmaale 1880.a. saadetuna Pärsia shahhi aedniku M.Pissard´i poolt. Tema lehed on avanedes punased, hiljem värvuvad tumepurpurseks, aga nad ei värvu sügiseks roheliseks. Valged õied avanevad roosadest pungadest. Viljad on punakad. Nad on üsna maitsvad, aga sellised vesised.
Kasutatud kirjandus:
"Maailma toiduainete entsüklopeedia ". Tallinn, Tea 2006
"Pomoloogia. Puuviljad ja marjad Eestis". Tallinn, Tea 2010
"A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 154
"A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 248
Antiigileksikon, 2. kd., lk. 119
„Eesti ploomisordid“ 1998 K. Kask, H. Jänes
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/viljapuud.ht m
http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ploomipuu.html
http://sordivaramu.emu.ee/
http://www.hansaplant.ee/
http://www.seedripuukool.ee/