Ökoloogilised tegurid, toimegraafik, biootilised tegurid jne (0)

1 Hindamata

Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11
ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED)
KESKKONNATEGURID :

Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus)
Elukeskkond (õhk, muld, vesi)

Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid

Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu)

VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE
Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks.
Infravalgus - pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm…1mm)
Ultravalgus - lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm)
Infra- ja ultravalguse toime:
Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pööravad oma lehti vastavalt valguse suunale ja intensiivsusele , millest osad on kaetud valgust hajutavate heledate karvadega.
Ultravalgus suures koguses on kahjulik kõikidele organismidele- rakkude sisemusse tungides põhjustab see DNA mutatsioone ning denatureerib valke. Mõõdukas koguses on ultravalgus kasulik, sest soodustab meie naharakkudes D-vitamiini sünteesi. Suure intensiivsusega ultravalguse desinfitseerivat toimet kasutatakse nt op-saalides steriilimiseks.
Temperatuuri mõju organismidele:
Kõigusoojaste temperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist nt kilpkonnadel, krokodillidel. Imetajad ja linnud on püsisoojased, ja suudavad pikema aja jooksul säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Talvel, kui temperatuur on madal, meie piirkonna taimedel on puhkeperiood. Paljud kõigusoojased varjuvad soojemasse paika või vajuvad talveunne . Nt jäävad talveunne karu ja mäger. Linnud aga võtavad ette lühemaid või pikemaid rändeid. Imetajate ja lindude kaitsekohastumised on seotud kolmaperioodil esineva toidupuudusega.
ÖKOLOOGILISE TEGURI TOIMEGRAAFIK (SELETUS, MÕISTED, JOONIS)
Ökoloogilised tegurid- organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid
Elutegevuse aktiivsus
Teguri intensiivsus

Alumine taluvuslävi- ökoloogilise teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub

Ülemine taluvuslävi- ökoloogilise teguri maksimaalne intensiivsus, millega võrdse või suurema väärtuse juures organism enam elada ei saa.

Optimum - ökoloogilise teguri intensiivsus, mis on organismile kõige soodsam . Toimib kõige soodsamalt- suur juurdekasv, kiire paljunemine- organismide biomass kasvab

Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda
ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED EHK BIOOTILISED TEGURID

PARASITISM - toitumissuhe, kus üks organism (parasiit) toitub organismi ( peremees ) kehavedelikest või kudedest. See on ühele kasulik ja teisele kahjulik.

Ektroparasitism(nt soojavereliste loomade verd imevad putukad)

Koer --- toit, elupaik -----põhjustab sügelust, imeb verd (kirp)

endoparasitism (nt bakterid , soolenugilised ja viirused)

Inimene -------> toit, elupaik ---- toitainete puudus, mürgised ühendid (solge, paeluss , laiussid, maksa-kakssuulane e maksakaan , naaskelsaba)

SÜMBIOOS (kahe liigi vaheline suhe, mis on mõlemale kasulik

sipelgas - aitab talvituda, kaitseb - annab taimemahla (lehetäi)
seen vesi ja mineraalained  annab orgaanilisi aineid (puu)

KISKLUS e karnivooria- toitumissuhe, kus üks loom (röövloom) sööb teist (saakloom).

ilves  toitub jänesest  annab toitaineid (jänes)

HERBIVOORIA e taimetoidulisus- toitumissuhe, kus rühm loomi toituvad taimedest

jänes  kasutab toiduks  toitaineid (porgand)

KONKURENTS – sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm

liigisisene nt rebasekutsikad ühes pesakonnas- toidu pärast või männid ühes metsas- kasvukoha, valguse, vee ja mineraalide pärast
liikidevaheline- eri liikidest pärit

nt Euroopa naarits ja Ameerika naarits- toidu ja elupaiga pärast
uba ja umbrohi - elukoht, vesi, mineraalid

KOMMENSALISM - kahe organismi vaheline suhe, mis on kasulik ühele osalisele ja teisele kasutu, osapooled on kommensaalid
Nt puu ja samblik - elupaik või inimene ja bakterid
ÖKOSÜSTEEMI OSA
Populatsioon - ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Nt ahvenad ühes riigis, rebased ühes metsad
Populatsiooni iseloomustavad näitajad:

populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv

populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta

populatsioonisisene konkurents, mis näitab, kui heas olukorras on populatsiooni isendid
Ökosüsteem- isereguleeruv tervik,milles on omavahel seotud elus ja eluta loodus aineringi kaudu
Ökosüsteemi struktuur:

BIOTSÖNOOS e elukooslus (elus osa ökosüsteemist)- taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid

ÖKOTOOP e eluta loodus- õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond
Toiduahel

tootjad e produtsendid nt rohelised taimed, vetikad ( protistid ), autotroofsed bakterit

I astme tarbijad e konsumendid - rohusööjad e herbivoorid

II astme tarbijad e konsumendid- kõigesööjad e omnivoorid

III astme tarbijad e konsumendid- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid
Toiduvõrk- nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit
Õ lk 21 joonis, millest järeldub: peaks olema rohkem saakloomi; kui saakloomade arvukus tõuseb, siis tõuseb ka kiskjate arvukus
Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus.
Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nim sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
Biosfäär on Maa pinnakihtide ruumiosa, mis sisaldab elusorganisme.
Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum.
ÖKOSÜSTEEMI MUUTUMINE
Kasvav populatsioon- sündimus ületab suremuse
Kahanev populatsioon- suremus ületab sündimuse
Stabiilne populatsioon sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve
JOONIS Õ LK 22
Ökoloogilise püramiidi reegel: iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist.
ÜLESANDED
Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100 t biomassi juurdekasvul?
I 100 t * 10%= 100 000 kg * 0,1= 10 000 kg- jäneste biomass
II 10 000 kg * 0,1 = 1000kg rebaste biomass
Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule?
1 t * 10% = 1000 kg * 0,1 = 100kg
100 kg * 0,1= 10 kg
Mitu 5 kg raskust haugi saaks elada veekogus, kui fütoplanktoni projektsioon on 15 t?
Fütoplankton koger haug
15 t 1,5 t0,15 t=150 kg
Hauge on: 150/5 = 30
4

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 91 allalaadimist

Ökoloogilised tegurid-toimegraafik-biootilised tegurid jne #1

Ökoloogilised tegurid-toimegraafik-biootilised tegurid jne #2

Ökoloogilised tegurid-toimegraafik-biootilised tegurid jne #3

Ökoloogilised tegurid-toimegraafik-biootilised tegurid jne #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Juttu ökoloogilistest teguritest(liigitud näited)- keskkonnategurid, valguse ja temperatuuri mõju organismile, ökoloogilise teguri toimegraafik(seletus, mõisted, joonis), organismide vahelised suhted ehk biootilised tegurid, ökosüsteemi osad, ökosüsteemi muutumine, ülesanded

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I 1.1 Ökoloogilised tegurid 1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. 2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks? Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid. 3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised? Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse

Bioloogia

docx

Ökoloogia

ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust.

Bioloogia

odt

Ökoloogia

Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid

Bioloogia

docx

Ökoloogia KT nr. 4

KT nr. 4 Organismide kooseksisteerimine (ÖKOLOOGIA) 1. Ökoloogilised tegurid. Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mõjutavad tegurid on pärit eluta või elusast loodusest, eristatakse abiootilisi ja biootilisi ökoloogilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna (õhk, muld, vesi) ja kliimaga (temperatuur, niiskus, tuul, päikesekiirgus jt) seotud tegurid. Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste

Bioloogia

docx

Bioloogilised tegurid

Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda

Bioloogia

doc

Organismide kooseksisteerimine

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Organismide kooseksisteerimine Ökosüsteemile või üksikule organismile positiivset või negatiivset mõju avaldavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Jagunevad biootiliseks (organismide vastastikkused suhted; sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents), abiootiliseks ehk ökotoobiks (kõik eluta looduse komponendid (substaat; õhk, muld, vesi) + kliima (parameetrid; päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, aeratsioon, toitainete sisaldus, rõhk)) ning antropogeenseteks ehk inimmõjulisteks (inimtegevusest tulenevad). Ökoloogililise teguri optimum on teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökoloogiline amplituud on ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusl

Bioloogia

docx

Ökoloogia

ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus

Bioloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategurid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Mis on ökoloogilised tegurid? o Abiootilised tegurid on organisme ümbritsevast eluta loodusest. (temperatuur, sademed, õhk, vesi, muld) o Biootilised tegurid tulenevad organismide kooselust. See võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Milleks vajavad organismid valgust? o Nähtava valguse vahemik 380...760 nm. o Sellest lühilainelisem on ultraviolettkiirgus ehk ultravalgus ja pikalainelisem on infrapunakiirgus ehk infravalgus. o Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. o Taimeliike eristatakse kolme moodi: valguslembesed, varjutaluvad ja

Bioloogia

Rohkem sarnaseid