Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Põhjapõder (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuhu sa sihti sead ?
 
Säutsu twitteris
Rangifer tarandus REFERAAT 2
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3
SISSEJUHATUS
Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohast teise. Igal pool talle ei meeldi. Ohverdamispaigas viljastas ta kusemisega maad. Ta pillas oma kuldse sarve maha ja lausus: See on tshiigr - Meandashi tundur! 4
I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) Põhjapõdra (Lisa 1) sugulusaste teiste hirvlastega pole selge. Ta on omapärane hirvlane , kes tekkis pleistotseeni alguses ja formeerus täielikult plistotseeni keskel. Põhjapõdral on pikk kere ja kael, jalad aga suhteliselt lühikesed. Tema tüvepikkus on kuni 200-220cm, õlakõrgus kuni 110-140cm, mass kuni 100-220kg. Kõige väiksemad põhjapõdrad elavad Kaug-Põhja saartel ja tundras, kõige suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil suured, laiad ja kühvlina kõverdunud: kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika , millega on hea lund kraapida. Külgmiste varvaste sõrad on samuti küllaltki suured, asetsevad madalal ja puudutavad käimisel maad, mis märgatavalt suurendab toetuspinda. Sarved on väga suured ja neid kannavad nii isased kui ka emased . Sellepoolest erineb põhjapõder teistest hirvlastest, kellel emased on sarvedeta. Sarve tüvi on pikk, algul taha, siis ette kooldunud. Sarve tipus on väike lame vertikaalselt asetsev kühvel ning sellel lühikesed üles ja taha suunatud harud. Silmaharu on suur ja tavaliselt vertikaalse, lühikeste harudega kühvliga. Sarved on väga varieeruvad, mõnel nõrgalt arenenud. Talvekarvastik on neil pikk, eriti kaelal , kus moodustab allarippuv ,,habe". Jäme karvasüdamik on õhuga täidetud. Sellepärast on karv väga kerge ja hõlpsasti murduv, kuid põhjapõdra karvastik on ka väga soe. Jalgu katavad lühikesed tugevad karvad . Põhjapõdra suvekarvastik on hoopis lühem ja pehmem, ühetooniliselt kohvipruun vöi hallikaspruun. Kaela küljed ja ,,habe" on heledad. Talvekarvastik on varueeruvam: võrdlemisi tumedast kuni peaaegu valgeni, tihti küllaltki kirju,heledate ja tumedamate laikudega. Kaug-Põhjas elavad kõige heledamad , metsas aga kõige tumedamad põhjapõdrad. Väikesed vasikad on ühetoonilised pruunid või hallikaspruunid, ainult Lõuna- Siberis leidub neil piki selga suuri heledaid tähne. Ulukpõhjapõder on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra - ja taigavööndis. Viimasel ajal on areaali lõunapiir nihkunud tunduvalt põhja poole. Näiteks on need loomad täiesti kadunud Soomest ja Rootsist, kus neid asendavad vabalt peetavad poolkodustatud põhjapõdrad (porod). Norras on ulukpopulatsioon veel säilinud mägedes. Euroopas on umbes 50 000 ulukpõhjapõtra ja Põhja- 5
Ameerikas umbes 650 000. Omal ajal elas neid aga Kanadas ja Alaskas umbes 3,5 miljonit. Selle liigi kunagine lausaline leviala meie territooriumil on katkenud paljudeks isoleeritud osaareaalideks; suurim neist paikneb Taimõril. Kokku arvatakse meie maal elavat umbes 800 000 ulukpõhjapõtra, neist ligikaudu 600 000 tundras. Minevikus oli neid loomi tunduvalt rohkem. Siiski on viimastel aastatel olukord paranenud ja ulukpõhjapõtrade arv kahekordistunud. Põhjapõtra on aklimatiseeritud Antarktikas Lõuna- Georgia ja Kerguéleni saarel. Poolkodustatud põhjapõtru leidus algul vaid Euraasias, alles eelmise sajandi lõpul viidi neid Ameerikasse. Poolkodustatud põhjapõder viibib kogu aasta oma karjamaadel lageda taeva all, saamata inimeselt toitu ja peavarju. Erinevalt teistest koduloomadest puuduvad kodupõhjapõdral tõud. Väliselt ei saa teda ulukpõhjapõdrast peaaegu eristada, ainult värvus on mitmekesisem. Põhjapõdrad asustavad tundrat, metsatundrat ja põhjapoolset taigat; nad elavad nii tasandikel kui ka tundrutel. Taigas eelistavad okaspuuhõrendikke ja suuri rabasid. Mägedes on talvel enamasti metsade hõredamas ülaosas, suvel aga kõrgemal metsata aladel. Taigas ei soorita need loomad pikki rändeid Tundra põhjapõtrade suvised karjamaad paiknevad tavaliselt arktilistes ja sambla -samblikutundrates, kus eelistatakse künklikku maastikku orgude ja järvedega, sest seal kasvab rikkalikumalt rohttaimi. Talveks siirdub suurem osa põhjapõtru metsatundrasse, läbides kevadel ja sügisel sambla-samblikutundra ja põõsastundra. Talvel on lagetundras vähe toitu ja sedagi on tiheda lumevaiba alt väga raske kätte saada. See sunnib põhjapõtru sooritama sügisel hulgirändeid langetundrast metsatundrasse. Rännete ulatus karibuul (nii nimetatakse Põhja-Ameerika ulukpõhjapõtru) 500-600, erandlikult ka 800km. Sesoonsete rännete iseloom sõltub paljudest põhjustest: loomade arvukusest, lumikatte sügavusest ja karjamaade olukorrast antud piirkonnas. Kuid rände üldsuund, rändteed ja jõgede ületamise kohad on alati needsamad. Kanadas siirdub karibuu metsaaladele oktoobris või detsembris,kuid juba enne seda, suve lõpul,hakkavad karjad vähehaaval lõuna poole nihkuma ja piki 6
metsapiiri uitama . Kevadel ilmuvad esimesed põhjapõdrakarjad tundrasse enamasti mais. Kõige enne tulevad tiined emased ja noorlomad,ületades jõgesid veel jääd mööda: viimastena, umbes kaks nädalat hiljem, saabuvad täiskasvanud isaste karjad, kel tihtipeale tuleb kiirevoolulistest jõgedest üle ujuda . Põhjapõdrad ujuvad hästi, nad ületavad edukalt mitte ainult nii laiu jõgesid nagu Jenissei, vaid koguni mitme kilomeetri laiusi väinu. Suvel söövad põhjapõdrad rohtu , eriti meelsasti villpead, osje, tarnu, liblikõielisi, oblikaid, tihti pikemat aega ka pajulehti, otsivad seeni. Põhjapõtrade toit on väga mitmekesine : nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket lähevad nad üle samblikutoidule, mis üheksa kuu vältel on nende põhitoiduks. Suurepäraselt arenenud haistmismeele abil leiavad nad toidu lume alt eksimatult üles, kaevates välja mitte ainult samblikke, vaid ka tarnu jõekallastel või marjataimi ja seeni. Eriti paljusid taimeliike kasutavad toiduks kodustatud põhjapõdrad, sest üsnagi piiratud maa-alal elades on nad sunnitud sööma neidki taimi, millest ulukvorm ei hooli. Et põhjapõdrad toituvad suurema osa aastast samblikest, siis võivad nad elada ka niisugustes paikades, kus see teistele sõralistele (v.a. muskusveis ) osutub võimatuks. Samblikud on väga sahhariidierikkad, kuid vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete defitsiidi tõttu närivad põhjapõdrad meelsasti mahaheidetud sarvi, mõnikord ka üksteise peas kasvavaid sarvi, eriti vasikate omi. Kui võimalik, söövad isukalt leminguid, uruhiiri, linnumune ja muud loomset toitu. Põhjapõdrad on väga soolahimulised: sellepärast söövad nad uriinisegust lund, joovad merevett ja söövad merevetikaid. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on põhjapõtradel raske toitu hankida. Mõnikord tuleb neil lund lahti kraapida kuni 70-80cm sügavuseni, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõdrad kaevavad lund eesjalgadega, mille teravaservalised ja nõgusa pinnaga sõrad talveks laienevad ning osutuvad toidu hankimisel suurepäraseks kohastumuseks. Tundras elavatel põhjapõtradel on jooksuaeg enamasti oktoobri keskpaigast novembri alguseni , metsaasukatel aga 2-3 nädalat varem. Kodustatud põhjapõtrade jooksuaeg samas piirkonnas algab samuti mõnevõrra (mõnikord isegi kolm nädalat) 7
varem. Erinevalt teistest hirvlastest algab põhjapõtradel jooksuaeg juba siis, kui nad viibivad alles suurtes, 150-200 isendist koosnevates karjades, kus võib olla 10 või rohkem täiskasvanud isaslooma. Järk-järgult moodustub karjas iga isase juurde 3-12 emasest haarem ja karjad lagunevad. Kahe viimase aasta järglased jäävad - jälle erinevalt teistest hirvlastest - ema juurde ega eemaldu temast jooksuajaks. Mõnikord puhkeb isaste vahel jooksuajal tülisid, kuid julmaks muutuvad need harva, lõppedes tavaliselt üksnes väikese jõukatsumisega. Sellegipärast kurnab jooksuaeg isased ära, nad kõhnuvad ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Põhjapõder #1 Põhjapõder #2 Põhjapõder #3 Põhjapõder #4 Põhjapõder #5 Põhjapõder #6 Põhjapõder #7 Põhjapõder #8 Põhjapõder #9 Põhjapõder #10 Põhjapõder #11 Põhjapõder #12 Põhjapõder #13 Põhjapõder #14 Põhjapõder #15 Põhjapõder #16 Põhjapõder #17 Põhjapõder #18 Põhjapõder #19 Põhjapõder #20 Põhjapõder #21 Põhjapõder #22 Põhjapõder #23 Põhjapõder #24 Põhjapõder #25
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor reelika ananda Õppematerjali autor

Lisainfo

Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohast teise. Igal pool talle ei meeldi. Ohverdamispaigas viljastas ta kusemisega maad. Ta pillas oma kuldse sarve maha ja lausus: See on tshiigr - Meandashi tundur!

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

eeevake profiilipilt
eeevake: hästi palju kasulikku materjali oli antud töös.
17:31 15-02-2010


Sarnased materjalid

8
pptx
Põhjapõdrad esitlus
9
pdf
Euroopa põder
1
doc
Põhjapõder
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
87
docx
Soome-ugri rahvakultuur
343
pdf
Maailmataju uusversioon
477
pdf
Maailmataju
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun