Ookeani elustik (0)

Ookeani asukad
Ookeanis elab kümneid tuhandeid kalu.
Suureimaks neist on haid, vaalad ja delfiinid
Kalade süsteem ja evolutsioon
Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid
arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena
(kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena
(latimeeria).
Kalu on üle 20 000 liigi, (võibolla isegi 25 000), neist valdav osa elab troopikas -
Amasoonases jmt. Esineb palju väliselt sarnaseid liike (Cichlidae e kirevahvenlased
Aafrika järvedes). Eestis, kus pea igat perekonda esindab vaid üks liik, on kõik liigid
hästi erinevad - see on erand! Aga ka meil esineb sarnaseid kalu - näiteks turb, teib,
säinas, noorena eriti raskesti eristatavad?
Näiteks ka akvaaariumikalade probleem ­ vaadake neid vorme, mis neist on erinevad
liigid, mis vaid sama liigi eri värvuse ja kujuga isendid? Vrd. koertega
Ookeani elustik
Elutingimused on ookeani eri osades vägagi erinevad sõltuvalt sellest, kas tegu
on avaookeaniga või rannikupiirkonnaga.
Estuaarides ehk lehtersuudmetes, mis on tekkinud suurte jõgede mere poole
laienevas suudmetes maismaa vajumise, merepinna tõusu või loodete poolt
tekitatud erosiooni tagajärjel valitsevad väga muutlikud ökoloogilised
tingimused. Toitaineid kandub sinna jõest külluslikult. Omapärane rikkalik
elustik koosneb seal riimvee-organismidest ning eurühaliinseist mere- ja
mageveeorganismidest.
Ookeanid on meie planeedil elusorganismide suurim "hoidla". Meredes on elu
äärmiselt mitmekesine, alustades hiiglaslikest vaaladest, kaladest, korallidest,
merevetikatest ja lõpetades mikroskoopiliste bakteritega, kes vabalt vees
hõljuvad. Baktereid on seal nii arvukalt, et üks lusikatäis ookeanivett sisaldab
100- 1000000 bakterirakku kuupsentimeetri kohta.
Kui võrrelda ookeanides elavate taimede ja loomade biomassi, siis on taimede
kui produtsentide biomass pisut üle 4 korra suurem loomade kui konsumentide
omast (taimne biomass meredes 4 miljardit t; loomne biomass 0,99 miljardit t)
Pinnaühiku kohta teeb see biomassi hulgaks meredes 0,01 kg/m2. Maismaaga
võrreldes jääb antud näitaja tunduvalt alla. Maismaa biomass pinnaühiku kohta
on 12,34 kg/m2.
Praeguste seisukohtade järgi on kõik loomade hõimkonnad tekkinud
maailmameres peale küüsikloomade. Meredes pole klassidest hulkjalgseid,
kahepaikseid ja küüsikloomi.
Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada
mitmeks bioloogiliseks rühmaks: planktoniks (hõljum), bentoseks (põhjaelustik)
ja nektoniks (mitte planktoni hulka kuuluvad organismid, kellel on suur
liikumisvõime).
Ookeani taimestik ja loomastik
Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on
veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd,
kus kasvab põhja-taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna
koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks
korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja
tõruvähid sulguvad oma kambrisse.
Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub
baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt
selgrootuist ja kaladest. Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga
zooplanktonis elutsevad peamiselt aerjalalised. (Ökoloogialeksikon- Viktor
Masing)
Üleminekul batüaali ja abüssaali vahel fauna muutub nii kvalitatiivselt kui ka
kvantitatiivselt vaesemaks. 150000 loomariigi asemel säilib siin vaid mõnituhat liiki.
Põhjaloomastiku biomass langeb aga sadadelt tuhandetelt grammidelt merepõhja
ruutmeetri kohta mõnesaja või mõnekümne mg-ni. Abüssaali iseloomustab toiduvaesus
ning ürgne endeemirohke fauna. Viimane koosneb peamiselt käsnadest, ainuõõsseist,
kidavakladest, hulkharjas-ussidest, vähkidest, limustest, okasnahkseist ja kaladest.
Abüssaaliloomad on kas detriidist toituvad loomad või kiskjad, enamasti ühtlast värvi
hapra kehaga ning pikkade jäsemetega, silmad kas puuduvad üldse või on väga
suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga.
Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki).
Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide
kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite
vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid
katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks.
Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas
teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile
(nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega),
kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel
ökosüsteemil. Riffe ehitavad korallid elavad vahemikus vee pind ja
maksimaalselt kuni 90m sügavusel. Need korallid, mis ei ela sümbioosis
vetikatega, ei vaja oma eluks valgust ning nad elutsevad ka süvavetes (mõned
liigid isegi kuni 6000m sügavusel). Korallriffe produtseerivad korallid elavad
soojades vetes (18-36 kraadi). Süvaveekorallid kannatavad aga +4 kraadist
temperatuuri, mõned isegi +1 kraadist.
Saagikaimad kalapüügipiirkonnad on Vaikse ookeani loode- ja Atlandi
ookeani kirdeosa. Atlandi ookeani kalasaagikus on ~260 kg/km2. Vaikse
ookeani keskmine saagikus on 170 kg/km2, loodeosas isegi kuni 900
kg/km2. India ookean on aga võrdlemisi saagivaene (40 kg/km2). Üldiselt
võib öelda, et mereelustikul on ineimeste toidulaual suhteliselt tähtis koht.
Eriti mereäärsete piirkondade elanikud tarvitavad toiduks väga suures osas
just mereande. Seepärast on inimesed välja arendanud ka enesele
kasulike organismide kasvatamise meres- marikultuurides. Taolistes
kasvandustes kasvatatakse peamiselt limuseid (austerkarplased,
rannakarp, pärlikarp, kammkarp), krevette ja homaare, samuti
pruunvetikaid ning mõningaid kalu.
Kokkuvõte
Lõpetuseks võib öelda, et ookeanid mängivad kogu Maa ökosüsteemis väga
olulist rolli ja mõjutavad oluliselt paljusid toimuvaid protsesse.