VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID (0)

KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID
1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p.
"tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes
2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p.
panen jooksva vee hammaste pesul kinni
panen jooksva vee dušši all käies kinni
ei pese nõusid jooksva vee all
kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab
väldin suviti muru kastmist põhjaveega
3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi
1) nafta 4p.
Mehhiko laht
Põhjamere all
Lõuna-Hiina meri
Pärsia laht
2) maagaas 4p.
Pärsia laht
Lõuna-Hiina meri
Põhjamere all
Mehhiko laht
4. Millised Maa piirkonnad saavad
1) kõige rohkem sademeid, miks 2p.
- Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju
- Bengali lahe põhja-ja idarannik , sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm
2) kõige vähem sademeid, miks 2p.
-pöörijoonte piirkond, sest päikesekiirgust on palju, tekib kõrgrõhuala, kus on laskuvad õhuvoolud
- polaaralad , sest külm, auramine on väike, selle kohal kõrgrõhuala, laskuvad õhuvoolud.
5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p.
- perifeersed äravoolualad, mille pindala on kokku 117 ml km² ja kust jõgede vesi jõuab maailmamerre
- siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub
6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p.
1) inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks
2) auramine on suurem kui sademete hulk
7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist 1) millest toituvad? 2) millal on suurvesi ? 3) millal on madalvesi ?
Volga
1)toitub lume sulamisveest 2)suurvesi on mai 3)madalvesi on september-märts
Rein
1) toitub aastaringselt sademetest 2)suurvesi on juunis ja juulis 3)madalvesi november-jaanuar
Kongo
1)toitub peamiselt sademetest 2)suurvesi on nov-jaanuar 3)madalvesi juuli-august
Niilus
1)toitub sademetest 2)suurvesi on august-september 3)madalvesi märtst-mai
Tigris
1)toitub sademetest 2) suurvesi on aprill-mai 3)madalvesi on august-jaanuar
Jenissei
1)toitub lume sulamisest 2)suurvesi on juuni 3)madalvesi on nov-mai
Huang He
1)toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest( mussoonvihmad ) 2)suurvesi on august-september 3)madalvihmad on dets-jaan.
Ganges
1)toitub sademetest 2)suurvesi on aug-sept 3)madalvesi on dets-mai
8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p.
Ganges ja Brahmaputra -tasandikuline ala, veerohke suue, suvel mussoonvihmad
Mississippi – kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad , Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala
Eelmise tunni põhjal:
Niilus – voolab kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul , aeglane veevool
Huang He – mussoonvihmad suvel,tasandikuline ala, veevool aeglane
Jenissei – Ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine
9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet ? Tooge näide 2p.
10.Mis ohustab maailmamerd? 5p
reostus
11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p.
12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p.
1970.a merekaitse üldleping
eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega
1974.a Läänemere konventsioon
Ramsari ( 1971 .a.) rahvusvahelisse tähtsusega märgalade konventsioon( Matsalu alates 1975)
13.Missugused maailmamere piirkonnad:
1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p.
Rannikumeri-soe, toitainete rikas
külmade hoovuste piirkond- hapnikurikas vesi
jõgede suudmed - hulgaliselt toitaineid
2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p.
süvaooekan- liiga külm vesi
lähisekvatoriaalne piirkond- liiga soe vesi, toitainetevaene
ekvatoriaalne- liiga soe, väike soolsus
polaarsed avaookeanikihid- liiga külm, väike soolsus
14.Nimetage kolm riiki, mis on
1) suurimad kala eksportijad 3p.
Norra, Taani, Hiina
2) suurimad kala importijad 3p.
Jaapan, Taani, Hispaania , USA
15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p.
"tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel
16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p.
Eesmärgid on kalavarude kasutamine ja kaitse, kalakasvatuse arendamine, kalatööstuse konkurentsivõime tugevdamine, kalasadamate arendamine, turgude varustatuse parandamine ja kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine
17.Milliseid kalu kasvatatakse vesiviljeluse aladel? 3p.
- austrid
- vähk
- krevett
-krabi
18.Selgitage mõisted: vesiviljelus - kalakasvatus
šelf - mandrilava, mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud
veeringe- vee pidevat korduv ringlemine maal ( atmo , hüdro , lito ja biosfäär)
veerežiim - on jõe veetaseme ajaline muutumine
hüdrograaf- on graafik , mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul
jõgede äravool-
valgla - maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee
infiltratsioon - on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse
niisutuspõllundus - põlde niisutatakse kunstlikult.
19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p.
a) tähtsus

• on tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades;
  
• täiendab jõgede veevaru, märkimisväärselt just kuival perioodil;
  
• säilitab vee-elupaiku;
  
• taimed kasutavad;
  
• mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest)
  

b) kahju

• ta ujutab üle šahte ja kaevandusi,
  
• kutsub esile soostumist,
  
• mõjutab maalihete teket,
  
• põhjustab karstinähtusi,
  
• vesiliivade esinemist .
  

20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p.
Põhjavett, mis asub esimese vettpidava
eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk
vabapinnaliseks põhjaveeks.
Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate
kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt
surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks
Surveline põhjavesi avaneb sügavates
puurkaevudes. Näiteks Eestis - Hiiumaal
21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p.

• Taimkatte esinemine: taimkate , eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
  
• Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
  
• Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral
  
• Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema , sest pinnasekihid on veega küllastunud.
  
• Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
  
• Kivimite poorsus : mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
  

22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p.

• Mikroobidega - lekkivad kanalisatsioonitorud, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt
  
• Kaalium -, fosfor-, lämmastiku-, kloori ja väävliühendid
  

- põllumajandustegevus, sõnnikuhoidlad, prügilad jmt

• Õlisaadused, fenoolid - sõjaväelennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad, keemiakombinaadid.
  
• Sulfaatreostus - põlevkivi ja teiste maavarade kaevandamisega.
  
• Mürkkemikaalid - keemiatoodete laod
  
• Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse
  

23.Nimetage reovee puhastamise etapid ja iseloomustage lühidalt 3+3p.
24.Nimetage neli suuremat riiki, mis tegelevad vesiviljelusega 4p.
-hiina
-jaapan
- island
-norra
-tai
25.Nimetage neli majandusharu , mis kasutavad kõige rohkem vett
a) maailmas
JOOGIVESI - VEEMAJANDUS
TÖÖSTUSED
PÕLLUMAJANDUS
ELANIKKOND - OLMEVESI
b) Eestis 4+4p.
ELANIKKOND – OLME
ENERGEETIKA
TÖÖSTUS
26.Missuguste majandustegevustega kaasneb põhjavee taseme alanemine? 3p
PÕLLUMAJANDUS
TÖÖSTUS
KODU
27.Millistest teguritest sõltub põhjaveevaru täienemine? 4p.
28. UMA - se abil, nimeta kolm riiki, kus on probleeme puhta joogiveega 3p.
29. Riigieksami ülesanded