Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ookean (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


1. Üldiseloomustus
Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera
pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu,
lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad
proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes
põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi
poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne
ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks
ookeaniks võib lugeda Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi,
India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi
ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid.
Asukoht: 1) Vaikne ookean – eraldab Aasiat ja Ameerikat ning
on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning
Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed
va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on
ainult väike osake.
2)Atlandi ookean – eraldab Ameerikat ja Euroopat ning Aafrikat.
Asub Ameerikast idas ja Euroopast ning Aafrikast läänes. Atlandi
ookeani alla kuuluvad samuti peaaegu kõik kliimavöötmed, kõik
peale polaarse ja lähispolaarse kliimavöötme.
3)India ookean – eraldab Aafrikat, Austraaliat ja Aasiat
Antarktikast. Asub Aafrikast idas, Aasiast lõunas, Austraaliast
läänes ja Antarktikast põhjas. India ookean võtab enda alla
ekvatoriaalset, lähisekvatoriaalset, troopilist, lähistroopilist ja
Vasakule Paremale
Ookean #1 Ookean #2 Ookean #3 Ookean #4 Ookean #5 Ookean #6 Ookean #7 Ookean #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-08-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rax91 Õppematerjali autor
Ookeani abiootilised tegurid, ökosüsteemid, populatsioon, toitumisahelad, jt tegurid. Väga sisukas.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
rtf

Haid

REFERAAT HAID Sissejuhatus Haid on väga huvitavad kalad. Nad inimestele pakkunud kõneainet, sest nad on ka inimesele ohtlikud ja omapärased. Paljud hailiigid on suured ja ohtlikud kiskjad. Selles referaadis kirjeldan huvitavamaid hailiike ning annan ülevaate nende paljunemisest. Hailaadsete ülemseltsi kuude seltsi kuulub 20 sugukonda. Maailmas elab kokku 370 hailiiki, kellest igaühel on oma elupaik ja ­viis. Aga enamikule neist on omane aeglane sigimine ja väike järeltulijate hulk. Seetõttu on need loomad eriti tundlikud hävitamisele ja arvukuse kõikumistele. Paraku satub päevas umbes 3000 haid juhuslikult kalapüünistesse, mitmesugustel eesmärkidel ­ toiduks, medikamentide valmistamiseks, aga ka lihtsalt spordiks või siis supelrandade ohutuse tagamiseks ­ püütakse neid ka otseselt. Olulisel määral on kannatada saanud haide sigimis- ja toitumispaigad.

Bioloogia
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia

Looma elukäigus etendab suurt rolli kehasisene pungumine, mille tõttu looma keha regulaarselt uueneb. Pung aga võib areneda iseseisvaks organiks, mis nimetati Pandoora vastseks. Maailmamere vööndilisus Suurem osa ookeanielustikust on koondunud mandrilavasse, sest: meri madalam ja seetõttu ka soojem ja valguseküllasem suubuvad veekogud toovad rohkem setteid, toitaineid Maailmameres eristatakse viit vööndit palavvöötme ookean (ekvaatori juures) pöörijoone ookean lähistroopiline ookean parasvöötme ookean polaarookean Olenevalt maismaa ja mere jaotusest Maal, hoovustest, tuulte mõjust, aastaajast jm. tingimustest võib samal laiuskraadil asuvate merede iseloom olla üsna erinev. Kõige suuremat mõju maailmamere vööndilisusele avaldavad hoovused, eriti olulised mõjutajad on Lõuna-Ameerika ranniku lähedal kulgev Peruu ja Lõuna- Aafrika rannikuvetes asuv Benguela hoovus

Hüdrobioloogia
thumbnail
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed Stenobiondid- võimelised elama AINULT mingi faktori kitsas vahemikus (nt. korallid kõval põhjal soojas ja soolases vees; hukutav on neile nii mudastumine, ilma jahenemine kui ka tugev vihmasadu). 1

Hüdrobioloogia
thumbnail
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides kasvab palju taimeliike. Mitmed

Hüdrobioloogia
thumbnail
9
doc

Peajalgsed

Peajalgsed Limused ehk molluskid on väga rikas selgrootute loomade hõimkond; umbes 120 000 liiki. Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägemata. Saagi kinnipüüdmiseks kasu

Bioloogia
thumbnail
52
pdf

Eluslooduse eksam

I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon.

Loodusõpetus
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

Buffoni seadus ­ klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus ­ kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus ­ kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus ­ korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus ­ kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid ­ üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes.

Geograafia
thumbnail
11
doc

ÖKOLOOGIA kordamisküsimused 2013

46. Primaarproduktsiooni globaalne jaotus maismaal ja meres; Selleks, et ökosüsteemis liikuda, peab aine ökosüsteemis olema salvestatud ehk inmobiliseeritud, salvestatakse energiarikka orgaanilise aine näol. Põhiosa energiast põhineb päikeselt. Seda, kui palju energiat mingi pinnaühiku kohta maapinnal salvestub mõõdetakse ühikuga GPP , summaarne primaarproduktsioon. Kogu energiahulk, mis taimede poolt kinni püütakse vees või maismaal. Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa. Upwelling ­ toitainete pidev väljapuhumine. See toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanikeskalad on nn kõrved. Seal on populaarseim limiteeriv element Fe. Raua allikaks peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 47. Energiavoog ökosüsteemides. Troofilised tasemed, ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik; Ökoloogiline püramiid:

Ökoloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

cheetah profiilipilt
Sten Lepamaa: Aitas uurimustöös päris hästi
23:23 07-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun