Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsitruselised (0)

1 Hindamata
Punktid

Tsitruselised
referaat
Juhendaja
õpetaja
Sissejuhatus
Tsitrus on lehtpuude - ja põõsaste perekond. Sinna kuuluvad meile väga tuntud taimed nagu näiteks apelsin ja sidrun . Tsitrustel on hästi palju liike ja sorte .
Valisin selle referaadi teema, sest mulle tundus see huvitav ja südamelähedane. Ma olin varem kuulnud tsitruseliste tervislikkusest ja samuti on mulle nende viljad alati väga maitsenud. Ma ei suudaks ette kujutada jõule ilma mandariinideta ja teed ilma sidrunita ning ma usun, et ma pole ainus inimene, kes nii arvab . Seetõttu tunduski hea mõte teha sellel teemal referaat.
Tsitrus on igihaljaste, mõnikord ka asteldega varustatud lehtpuude ja -põõsaste perekond. Tsitruste lehed on jagunematud ja harilikult nahkjad, õied on valged või roosad.
Viljaks on hesperiid, mis on marja ehitusega, mahlakas ning sisaldab rohkelt vitamiine, happeid, suhkruid ja glükosiide. Enamikel liikidel on vili söödav, kuid kahjuks mõnedel inimestel võivad nad põhjustada allergiat. Vilja värvus on tavaliselt oranž, kollane või kollakasroheline.
Lõuna- ja Kagu-Aasias leidub 12–16 tsitruste liiki koos hulga alamliikidega. Enim levinuid tsitruselisi kasvatatakse kõikjal lähistroopikas ning kohati ka troopikas . Väga palju kasvatatakse tsitruselisi Ameerika Ühendriikides, Brasiilias ja Vahemeremaades.
Tähtsamateks tsitruste liikideks ja sortideks on:
  • Apelsin
  • Bergamott
  • Greipfruut ehk greip
  • Klementiin
  • Laimi ehk limett
  • Mandariin
  • Pomel
  • Pomerants
  • Pompelmuus
  • Satsuuma
  • Sidrun
  • Sukaadisidrun
  • Tangeriin
  • Ugli

Sidrunisorte tuntakse 120 ümber, apelsinisorte aga üle 400. Arvukas on mandariini teisendite, mutantide, hübriidide ja sortide nimekiri. Tavalise mandariini kaks tuntuimat teisendit on satsuma ja tangeriin.
Mandariini, satsuma ja tangeriini omavahel, samuti apelsini ja greipfruudiga ristamisel on saadud arvukalt hübriide, näiteks ugli (tõenäoliselt tangeriin x greipfruut x apelsin), mapom (greipfruut x mandariin), orlando (greipfruut x tangeriin), tambor (tangeriin x apelsin) ja paljud teised. Hübriidiega on püütud vähendada tsitrusviljade mitmeid puuduseid, nagu näiteks rohke seemnete sisaldus, mõrkjas maitse ja kõva sisekest.
Tsitrusvilju kasutatakse päris mitmetel eri eesmärkidel. Neist tehakse marmelaadi, karastusjooke, loomulikult süüakse ka toorelt . Näsaviljalise sidrunipuu koorest valmistatakse tsitronaati, mis on kulinaarias tarvitatav maitseaine . Mõningates maades, seal hulgas ka Eestis, kasvatatakse mõningaid tsitruselisi toataimena.
Tsitruselised on samuti väga tervislikud , kuna neis on lisaks organismile tähtsaima vitamiini (C-vitamiini) ka vitamiinid A, B, D, P. Tsitruselisete küpsed viljad sisaldavad ka vajalikke kiudaindeid, süsivesikuid, erinevaid happeid (sidrun-, õun- ja oblikhape) ning pektiinaineid. Tsitruselised tugevdavad veresooni ja hoiavad need elastsetena, taastavad jõuvarusid, vähendavad koronaarpuudulikkuse ja hüpertoonia riski, parandavad isu ja seedetrakti tegevust ning samuti aitavad vabaneda maksa funktsionaalsetest häiretest. Öeldakse, et on raske leida inimorganismi jaoks kasulikumaid toiduaineid kui sidrun, apelsin, mandariin või greip.
Mõningate tsitruseliste lühiiseloomustus:
Apelsin
Apelsin on apelsinipuu vili. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid (kuni 15%), sidrunhapet (1-2%) ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on enim hinnatud kolm:
  • Nabaapelsinid, mis on väga kvaliteetse viljalihaga ja silmatorkava tunnusmärgiga ning seetõttu väga nõutud.
  • Jaffaapelsinid, mis on paksu koorega.
  • Veriapelsinid, mis on õhukese koorega, väga mahlakad ja punast värvivarjundit omava viljalihaga.
    Suurem osa apelsinitoodangust süüakse värskelt, tööstuse jaoks jääb väiksem osa. Tööstuses toodetakse apelsinimahla , keedist ja marmelaadi. Apelsinikoortest pressitud õli kasutatakse parfümeerias ja jookide valmistamisel, seal hulgas ka karastusjoogi „Fanta“ koostises.
    Ugli
    Ugli on tagasihoidliku välimusega Jamaikalt pärit tsitruseline . Ta on ebakorrapärase ja vaolise kestaga, mis on kergesti eemaldatav ja sõltuvalt sordist kas rohelise, kollakaspunase või oranžikaskollase värvusega.
    Ugli on meeldiva maitsega. Tema viljaliha on veidi hapukas, kuid greibist magusam. Viljaliha on oranži või roosa värvusega ja ilma seemneteta.
    Uglit peetakse välimuselt inetuimaks tsitruseliseks.
    Greip
    Greip (ehk greipfruut ehk kreebu) on greibipuu ( pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili.
    Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Ta on väärtuslik puuvili , eriti oma suure C-vitamiini sisalduse poolest. Sisaldab ka B-vitamiini. Väga hinnatakse teda Ameerika Ühendriikides. Üldiselt kasutatakse värskelt pressitud mahla, kuid mõnikord seda ka konserveeritakse.
    Vilja koor sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga ja seejärel eraldatakse tsentrifuugi abil kergem eeterlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks. Greipfruudi koor on mõru ja sellest toodetakse mõruainet limoniini, mis tekitab söögiisu.
    Sidrun
    Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.
    Sidrunid erinevad teistest puuviljadest suure sidrunhappesisalduse poolest, nendes on 5 –7% sidrunhapet. Põhjapoolkeral on sidrunite happesisaldus suurim novembrikuus, millal ongi tavaline koristusaeg. Sidrunipuid kasvatatakse nõnda, et nende saaki saaks aastas kolmel perioodil koguda, näiteks Sitsiilias koristatakse vilju septembrist novembrini, detsembrist maini ja juunist septembrini.
    Sidrun on tähtis toidulisand ja maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Limonaad , see algselt naturaalne sidrunijook, ongi nime saanud sidrunist, kuid uuemal ajal tehakse seda karastusjooki ka mitmesuguste muude retseptide järgi. Vilja koores leidub palju eeterlikku õli, mis juba koore vähesel painutamisel välja pritsub nagu apesinilgi. Koorest pressitakse sidruniõli, mis on helekollane kibeda maitsega sidrunilõhnaline vedelik. Sidruniõli kasutatakse kosmeetikatööstuses ja alkohoolsete jookide lisandina. Eeterlikku õli sisaldavad ka sidrunipuu õied ja lehed. Sidruniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides.
    Kokkuvõttes on tsitruselised küllaltki levinud ja maitsvate viljadega taimed. Nende viljad on leidnud mitmesuguseid kasutusalasid. Nad on tervislikud ja peaaegu et asendamatud taimed, mille viljad maitsevad kindlasti paljudele ja mida soovitavad süüa nii mitmedki arstid.
    Kasutatud materjalid:
    http://et.wikipedia.org/wiki/Tsitrus
    http://www.miksike.ee/docs/referaadid/tsitruselised_teele.ht m
    http://www.rigual.ee/index.php?lang=est&mid=4&nid=11
    http://paber.ekspress.ee/viewdoc/A56161D102CC6CCCC22571100049AA10
    http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=790
    http://et.wikipedia.org/wiki/Apelsin
    http://nammy.pbwiki.com/Ugl i
    http://et.wikipedia.org/wiki/Greip
    http://et.wikipedia.org/wiki/Sidrun
    7
  • Vasakule Paremale
    Tsitruselised #1 Tsitruselised #2 Tsitruselised #3 Tsitruselised #4 Tsitruselised #5 Tsitruselised #6 Tsitruselised #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-08-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristiina k Õppematerjali autor
    Referaat

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Puuviljade iseloomustused
    7
    doc

    Puuviljade iseloomustused

    Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Puuviljade iseloomustused Koostaja : Liisi Pernik K-08A Juhendaja : Elle Möller PÄRNU 2008 KIIVI : (Actinidia chinensis, Actinidiaceae) Kodumaaks on Hiina ja Taivani mäestike metsaalad. Tänapäeval viljeldakse laialdaselt Uus-Meremaal, kust ta ka mõningase sarnasuse tõttu selle riigi rahvus- ja vapilooma- lennuvõimetu metsalinnu kiwi-kiwi järgi oma nime on saanud.viljeldakse üha enam ka Austraalias, Kalifonias, Lõuna-Aafrikas, Tsiilis, Jaapanis jm. Ka Vahemeremaades, eelkõige Itaalias, aga samuti Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas ning isegi Madalmaades ja Inglismaal on teda viljelema hakatud. Paljudes maades võib kiivit kohata aedades ilutaimena. Tegelikult on kiivi aktiniidia vili. Aktiniidia on põõsakujuline umbes meetripikkuste toestikul või vaiadel ronivate väätidega kahekojaline taim. 7-

    Kokandus
    Tsitsruselised
    19
    doc

    Tsitsruselised

    ruudiliste (Rutaceae) sugukonda. Nad on levinud peamiselt troopikas. Ruudilistele on iseloomulik eeterlikke õlisid sisaldavate 3 näärmete esinemine nii koores kui ka viljakestas ja lehtedes. Lehte vastu valgust vaadates märkamegi läbipaistvaid näärmetäppe. Avamaal saab Eestis sellest seltskonnast kasvatada moosesepõõsast, aedruuti, korgipuud ja humalapuud. Tsitruselised (Aurantioideae) pole mitte omaette taimesugukond, vaid ruudiliste alamsugukond. Lisaks tsitruse perekonnale kuuluvad siia veel kinkanipuu (Fortunella), kalamondiinipuu (x Citrofortunella), liitlehtedega heitlehine väheväärtuslike viljadega hekitaim Põhja ja Kesk Hiinast pontsirus (Poncirus) ja meile vähemtuntud perekondade esindajad nagu Clausena , keda kasvatatakse viljapuuna. Indiast pärit liigil C

    Kokandus
    Tsitrusviljalised
    11
    doc

    Tsitrusviljalised

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter, Merilin Karen, Pirgit Selart, Ingrit Nikkel Tsitrusviljalised Referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2010 SISUKORD 1. TSITRUSVILJAD................................................................................3 2. APELSIN.......................................................................................... 4 3. GREIP...............................................................................................5 4. MANDARIIN.......................................................................................6 5. SIDRUN.............................................................................................7 6. LAIM................................................................................................8 7. POMELO.............................................

    Toiduainete õpetus
    PUUVILJAD KULINAARIAS
    19
    doc

    PUUVILJAD KULINAARIAS

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

    Eesti keel
    Referaat Puuviljad
    19
    doc

    Referaat Puuviljad

    TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Riiberg T11HT PUUVILJAD KULINAARIAS Referaat Juhendaja: Riina Laht Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED...................................................................

    Toitumisõpetus
    Eksootilised puuviljad-referaat
    5
    odt

    Eksootilised puuviljad (referaat)

    Rakvere Ametikool Kadri Trilljärv K-12 EKSOOTILISED PUUVILJAD Toiduainete õpetuse referaat Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 1. Apelsin Apelsin (Citrus sinensis) on apelsinipuu vili. Apelsin on omapärane mari, mille koore moodustavad oranz väliskate, eksokarp, milles leidub eeterlikku õli, ja selle all asuv kobe heledam vahekate, mesokarp. Vilja sisemine mahlakas osa on kilejate vaheseintega jaotatud sektoriteks. Sektorite sees asuv viljaliha aga on kujunenud mesokarbist sissepoole sopistunud pikkadest peenikestest mahl täidetud kotikestest. Apelsini viljaliha on väga maitsev, suure suhkrusisaldusega. Sisaldab mitmesuguseid suhkruid kuni 15%, sidrunhapet 1- 2% ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Maalimas on aretatud väga palju apelsinisorte, mille seas on hinnatud kolme järgmisse rühma kuuluvad sordid. Eriti otsitud on turul nõndanimetatud nabaapelsinid, mille vilja ülaosas koore all end v

    Kokandus
    Puuviljad ja pähklid
    26
    docx

    Puuviljad ja pähklid

    Kiivi leiab kasutamist mitmete karastusjookide, nagu limonaadi, puuviljamahlade, vitamiinijookide, likööride jne tootmisel. Temast valmistatakse marmelaadi, zeleed, kompotte, pastasid, essentse jne. (Meensalu,L.; Roosvee,G. 1996:61- 62) Tsitrusviljad Tsitrused on koguselise toodangu poolest maailma suurim puuviljade rühm. Sellesse kuulub hulk puuvilju, mis kõik pärinevad Kagu-Aasiast (erand on greibipuu). (Kalju,K. 2007:9) Apelsin Apelsinipuu on kõige laialdasemalt kasvatatav tsitrus, mille viljade kogutoodang ületab kõigi teiste puuviljade toodangu. (Kalju,K. 2007:16) Pärineb Lõuna-Hiina aladelt, kus teda kasvatati juba rohkem kui 3000 aastat tagasi. Tänapäeval viljeldakse kõikjal maakerda soojemates piirkondades: Vahemeremaades, Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias jm. Mitmesuguste vormidena esinev apelsinipuu kasvab 3-8, mõnedel andemetel koguni 12- 15 m kõrguseks. Vili on botaaniliselt mari, mille kooreks on heleoranzi kuni punaka

    Bioloogia
    Referaat Apelsin-Lillkapsas
    12
    doc

    Referaat Apelsin, Lillkapsas

    APELSIN LILLKAPSAS REFERAAT SISUKORD APELSIN....................................................................................................................................2 Ajalugu,päritolu..........................................................................................................................2 Kirjeldus......................................................................................................................................2 Tervislikkus.................................................................................................................................3 Apelsinirull..................................................................................................................................4 Apelsinisalat................................................................................................................................5 Apelsinikeeks..........................

    Toiduainete õpetus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun