Ökoloogia (0)

Ökoloogia.
Ökoloogia- teadus organismide, ja nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia jaguneb paljudeks harudeks nt keskonnaökoloogia ( uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele ), Ökotoksikoloogia ( uurib kemikaalide mõju üksikisendist – ökosüsteemini ), maastikuökoloogia ( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata )
Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid:
1. Abioitilised e. Eluta

• päikesevalgus
  
• temperatuur
  
• sademed
  
• tuul
  
• pH
  
• veerežiim
  
• rõhk
  
• tuli
  
• toitainete sisaldus
  
• Õhustatus
  
• valguskiirgus
  

2. Biootilised e. Elus

• sümbioos
  
• komminsealism
  
• parsaitism
  
• kisklus
  
• konkurents ( viiruse, bakterid , taimed, loomad, seened )
  

3. Antropogeensed e. Inimmõju

• keskkonna saastatus
  
• metsade hävimine
  
• soode kuivenemine
  
• võõrliikide sissetootmine
  
• loodusressursi kontrollimatu kasutus jms.
  

Põhilised kliimategurid ja nende mõju organismile.
Valgus: Päikesekiirguse spektris eristatakse kolme ala, mis erinevad oma bioloogiliselt toimelt: ultraviolett -, nähtav ja infrapunane kiirgus. Ultraviolettkiired lainepikkusega alla 290 nm mõjuvad kõrgele elavale hävitavalt. Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel lainepikkusega 400- 750 nm. Infrapunased kiired lainepikkusega üle 700 nm ei ole inimsilmale nähtavad, kuid on tähtsaks soojusenergia allikaks.
Temperatuus: organisme kelle kehatemperatuur ei ole püsiv, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel.
Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele tähtis ökoloogiline tegur, kuid sademed ning eist sõltuvalt ka õhu- ja mullaniiskus jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt.
Ökoloogilise teguri optimum on teguri väärtus mis sobib elusolendile kõige paremini. Ökoloogiline amplituud : ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, milles organismid saavad elad , kasvada ja järglasi anda. Organismi võivad olla:

• laia ökoloogilise amplituudiga- taluvad väga suuri keskkonna erinevusi, laia levikuga liigid.
  
• Kitsa ökoloogilise amplituudiga- spetsialiseerunud kindlale keskkonnale, kitsa levilaga.
  

Alumine ja ülemine taluvuslävi.

• Alumine taluvsulävi- teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub
  
• ülemine taluvsulävi- teguri maksimaalne intensiivsuseaste, mille tõustes hukkub.
  

Sümbioos
Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu.
Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikaõieliselt orgaanilisi aineid.
Mükoriisa e. Seenuur on taimejuurte a seeneniidistiku sümbioos.
Seen saab taimelt orgaanilisi aineid. Seen varustab taime vee ja mineraalsooladega.
Kommensalism.
Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik ja teisele kahjulik.
Parasitism.
Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik.
Kisklus.
Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe.
Konkurents.
Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm.
Populatsioon...
- Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni.

• Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone .
  
• Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda.
  

Populatsioonide arv näitab kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub.
Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerib...

• sisefaktorid-konkurents, migratsioon
  
• välisfaktorid- haigustekitajad, kisklus
  

Populatsiooni tihedus

• isendite arv pinnaühiku kohta
  
• tihedus sõltub sündimusest, suremusest, sugudevahelisest suhtarvust, toidust, prasiitismist, vaenlastest, haigustest jne.
  
• Eri liikidel erinev, sõltudes eelkõige nõudlustest.
  

Populatsioon võib olla:

stabiilne- sündimus ja suremus tasakaalus.

kasvav- sündimus suurem kui suremus, arvukus suureneb

kahanev- suremus suurem kui sündivus, kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimmõju.
Populatsioonilained
Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus.