puittaimede oskussõnad (1)

Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

OSKUSSÕNAD
morfoloogia ja anatoomia
LEHTEDE SEISUD

vastak – igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher

vahelduv—igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn

männaseline—sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika

PUNGAD

apikaalne pung —puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine . Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed.

külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel

uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse.

lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel millest arenevad välja juurevõsud ( vaarikas , astelpaju)

õiepung---Õiepungad on tihti kasvupungadest suuremad ja seal paiknevad õiealgmed.

kasvupung---sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid.
segapung—on soomustega kaetud liitpung milles on nii õie-kui ka võrsealgmed.

LEHED

lehekaenal --koht varre ning lehe ülapoole (leherootsu ülapoole) vahel. Lehekaenlast kasvavatest pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud.

Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või – labasid varre või oksaga

leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud.

lihtlehe ja liitlehe tüübid----- lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht -koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised-liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu).

abilehed -----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena.

JUUR

kasvuvööde--pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine .

imikarvad---nende ülesanne on vett imeda, nad on lühiealised.

lisajuured----juured, mis arenevad taime teistest osadest, peamiselt varrest harvem lehtedest.

kasvukuhik ----paikneb juure otsas. Kasvukuhiku rakkude kiire jagunemine võimaldabki juurtel pikeneda. Kasvukuhikut katab ja kaitseb juurekübar.

mükoriisa----ehk seenjuur , -seente ja taimejuure vastastikune koostöö. Taim saab seenelt vett ja mineraalaineid, seen aga taimelt orgaanilisi aineid. On taimi mis vajavad väga oma kasvuks seeneniidistiku nt rodod ja kanarbikud.

Sümbiont----- eri liikidesse kuuluvad organid (sümbiondid)

ÕIS JA ÕISIK

õisikute ja vilikondade tüübid

pööris-kobarasarnane liitõisik. Pöörisõisikul kinnituvad peateljele külgteljed, millele omakorda õied. NT viinapuul, kõrrelised

kännas - kobarataoline õisik, kuid õieraod on eri pikkustega ja ei lähtu ühest kohast. Aga õied on samal kõrgusel.
NT roosõielised, vahalill, rododendron

sarikas - on õisik kus õieraod on ühe pikkused ja väljuvad ühest kohast. NT laugulised, nurmenukk .

kobar- pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod. Koar võib olla nii püstine kui ka rippuv . Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. NT roosõelised, hüatsint, käpalised.

kaun – ühepesaline vaheseinteta vili. Seemned kinnituvad kauna poolmete servale.
Kõder- kahepesaline kileja vaheseinaga vili. Seemned kinnituvad kõdra vaheseinale. NT hiirekõrv

ühesuguline õis-õies on ainult tolmukad või emakad

kahesuguline õis-õies on nii tolmukad kui ka emakad, roosõielised õunapuu

ühekojaline taim- nii emas- kui isasõisikud on ühel ja samal taimel või on sellel taimel kahesugulisi õis

kahekojaline taim- emasõisikud ja isasõisikud erinevatel taimedel.

OKSAD JA VÕRSED

võrse - jooksval aastal kasvukuhikust kasvav oksaosa,peale lehtede langemist , koore korgistumist,tipupunga ja kaenlapungade moodustumist muutub võrse 1 aastaseks oksaks.

lühivõrse- tekib eelmise aasta oksa keskmises osas, kõige lühemad on märgatava varrega leherosetid.

pikkvõrse- areneb tavaliselt oksa tipmises või tüvepikenduse ülemises osas.

sõlmevahe-kahe punga või pungapaari vaheline osa

oks- külgpungast arenenud puitunud varreharu.
oga- on kujunenud koore olevatest karvadest või lehtedest ja neid saab eemaldada puitu vigastamata. Ogadel ei ole pungi

astel- tekib võrse sõlmel olevast pungast, ta on ilma tipupungata võrse .

okas- muundunud leht, enamjaolt nõelja kujuga

oksakrae ehk oksaring- kohale, kus oks tüvest (või põhioksast) välja kasvab, moodustub sageli oksakrae. See kujuneb oksa- ja tüvekudede vaheldumisi teineteisest ülekasvamise teel.
koorehari ehk oksahari- Tugevate okstega ja õigesti harunenud puudel tekib sageli

harudevahelise nurga sisse terav koorehari . See moodustub, kui tüve ja oksa jämenedes pressitakse nende liitumiskohal olevad puidu- ja koorerakud kokku ja surutakse väljapoole
TÜVI JA VÕRA

tüvi- juurekaelast kuni alumise külgoksani.

tüvepikendus-tüvejätk võra sees kuni juhtoksani, millele kinnituvad teised oksad

I järg oks ; II ja III jne järgu oks – I järgu oks on arenenud otse tüvest, II järgu oks on arenenud tüve oksast ja sealt edasi arenevad III jne
konkurentlatv-

kahvelharu-tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad, v.a sammasjal vormil

PUITTAIME KOED JA NENDE ÜL.

Algkoe mõiste ja liigid ( tipmine ja külgmine meristeem , kallus)- algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Tipmine meristeem asub varte , juurte ka pungade tippudes. Toimub taime pikkuskasv.

Külgmine meristeem ehk kambium ,rakkude jagunemine tagab taime jämeduskasvu.

korp - kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest

niin ehk floeem - koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest. Mööda niine osa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest säilitus- ning tarbimiskohtadesse. Toimub laskuv vool.

kambium- juurdekasvukiht, mis toodab sissepoole puidurakke ja väljapoole koorerakke. Tänu kambiumile toimub puu ja tema kõigi osade jämeduskasv.

ksüleem-ehk puiduosa on taimede juhtkude , mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Seda protsessi nimetatakse taime tõusvaks vooluks.
säsikiired- horisontaalsuunalised, säsi niinega ühendavad säsija ollusega täidetud radiaalsed kanalid, milles toimub toitainete säilitamine
säsi-puutüve keskel paiknev pehme kude, mis lõpeb pungaga.

Maltspuit-(heledam välisosa) tüve elus osa ning selles toimub elutegevus, vedelike tõusvad voolud

lülipuit-( tumedam keskosa)koosneb surnud puidurakkudest, kirsipuu, tamm, jalaks jne.
aastarõngas-

LÕIKED

kärpimislõige – 1 aastase oksa lühendamine sobiva külgpunga pealt, sellega tagatakse oksa harunemine ja alumiste külgpungade puhkemine. Vastakute pungadega taime kärpimislõige tehakse risti oksaga (kui tahetakse vältida kahvelharude teket, võib näiteks vahtral ja hobu -

kastanil sisemise punga ära murda

noorenduslõige- kärpimine külgoksani(jämedama oksa eemaldamine peenema küljest).

Harvenduslõige- võrast oksa välja lõikamine mööda oksaringi(tüveni),(peenema oksa eemaldamine jämedama küljest).

IDANEMINE JA KASV

idujuur - on peajuure alge seemnes. See areneb ja väljub idanemise käigus seemnest esimesena.

Iduvars-

idupung-sellest areneb võrse

idulehed -esimesed lehed, mis seemne idanedes maapinnale tulevad. Võivad olla varuainete säilitamise paigaks(nt tammel).

Pärislehed-võsu keskelt kasvavad keerukama ehituse ja talitusega lehed.

pikeerimine- on tärganud taime ümberistutamine koos juureotsa näpistamisega. Pikeerimisega tagatakse taimedele parem valgustatus ja pikeerimine parandab taime juure kasvu, sest juureotsa äranäpistamine parandab juure harunemist.

pintseerimine - rohtse võrseotsa äranäpistamine või lõikamine,see pidurdab võrse kasvu ja soodustab puitumist.

seemik- on seemnest kasvanud taim, millel on nii emastaime kui ka isastaime tunnused.

istik - alalisele kasvukohale istutamiseks ettekasvatatud taim . Istikud võivad olla nii omajuursed kui ka poogitud.

füsioloogia ja fenoloogia

kasv- mõõtmete muutumine

areng- uue kvaliteedi teke: õitsemine, viljumine, uute pungade moodustumine jms.

transpiratsioon - vee auramine taimkattelt.

hingamine -hingamise käigus kasutatakse varem sünteesitud glükoosi, mis lagundatakse hapniku toimel veeks ja süsihappegaasiks. Hingamise käigus vabaneb energia.

fotosüntees-looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosünteesiks on vaja vett, süsihappegaasi, mineraalaineid ja valgust.

PUHKEFAASID

eelpuhkus-kasvu ja arengu lõppemine, varuainete talletamine,puitumine ja korgistumine. Eelpuhkuse ajal võivad puittaimede pungad puhkeda.
sügavpuhkus sundpuhkus-

FENOFAASID

vegetatiivsed ja generatiivsed fenofaasid- vegetatiivsed fenofaasid on seotud

taimede toitumise ja kasvamisega(pungade puhkemine,võrsete kasvamine, võrsete valmimine-puitumine)generatiivsed fenofaasid on seotud generatiivsete organite (õis, vili)tekke ja arenguga. Toimub kas 1 või 2 korda kasvuperioodi vältel(õiealgete tekkimine ja õiepungade puhkemine ja õite arenemine, viljade arenemine ja seemnete valmimine).
TEMPERATUURIDE SUMMAD

aktiivsed temperatuurid- see on siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab bioloogilise miinimumtemperatuuri.

efektiivsed temperatuuri- aktiivse temperatuuri ja bioloogilise miinimumtemperatuuri vahe.

külmahohrutus ehk külmakerge-mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi aga taimed jäävad üles. Selle kordudes võivad taime juured katkeda. Külmakohrutus esineb liigniisketel muldadel. See kahjustab tõusmeid ja 1-2 aastaseid seemikuid.

füsioloogiline põud- kevadel kui mulla temperatuur on alles 0 kraadi lähedal ja taime juured ei saa vett kätte, siis võib tekkida füsioloogiline põud.

TAKSONOOMILISED ÜHIKUD

sugukond - sarnaste tunnustega perekondade rühm- vahtralised Aceraceae
perekond-sarnaste tunnustega liikide rühm- vaher Acer
liiki- sarnased isendid moodustavad LIIGI (h.vaher; punane vaher)
hübriidliik- hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Need saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. NT arukase ja sookase vahel, enelatel, viirpuudel

aedvorm-

sort-on inimese poolt selektsiooni teel aretatud teisend, mida kasvatatakse kultuurtaimedena. Sordid võivad põhiliigist erineda välistunnuste poolest (täidisõielised, õite ja viljade suurus) või ökoloogiliste tunnuste poolest (külmakindlus, põuakindlus). Sordi erinevused põhiliigist säilivad enamasti ainult vegetatiivsel paljundamisel.

geograafiline teisend- sellised teisendid kujunevad välja nendel liikidel, mis kasvavd väga erinevates kliimatingimustes. NT siberi lehis, h. kuusk .alpi seedermänd

morfoloogiline teisend- ehk VORM erineb oma liigi isenditest mingi konkreetse välistunnuse poolest. Erinevused võivad olla võra kujus, viljades, võrsete värvis jne. Vormil ei ole selget levimis piirkonda. NT h.kuusel, arukasel , h.kadakal.

kloon - üheainsa taime vegetatiivne järglaskond, mis on paljundatud ükskõik kuidas, ainult mitte seemnest(juurevõsu, pistoksa jne abil)

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 17 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

signe37 Õppematerjali autor

oskussõnad nt: apikaalne pung, kasvupung jne

pungad õisik tipupung järg õied fenofaasid vaher lehelaba pungade puhkemine puhkemine

Sarnased õppematerjalid

ppt

Puittaimed

Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed

Dendroloogia

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Dissimilatsioon on organism

Eesti taimestik ja selle kaitse

odt

Põllumajandustaimed TK

III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5) Juure

Põllumajandus taimed

docx

Paljundamise konspekt

10. Hariliku elupuu sammasjas vorm 2 (Thuja occidentalis f. fastigiata) 50 – 75 Saadud seemikud istutatakse puukooli (koolitatakse) kiirekasvuliste liikide korral 1 aasta pärast, aeglasekasvulistel liikidel 2 – 3 aastaselt. Kui seemikuid on välja tulnud rohkesti, siis üldjuhul neid enne koolitamist ei pikeerita. 3 Puittaimede vegetatiivne paljundamine Teame juba, et vegetatiivne paljundamine kujutab endast emataimedelt võetud osadele ühel või teisel viisil juurte kasvatamist. Samuti teame, millistel juhtudel tuleb valida vegetatiivne paljundamine. Järgnevalt tutvume põhjalikumalt vegetatiivse paljundamise viisidega. Vegetatiivse paljundamise viisidest kasutatakse kõige sagedamini haljaspistikutega ja pistokstega paljundamist ning pookimist. Vähem kasutatakse võrsikutega paljundamist,

Dendrofüsioloogia

docx

Puuviljandus

Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, mustikas

Aiandus

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus

doc

Ilutaimede ja -põõsaste lõikamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Referaat Ilupuude ja põõsaste lõikamine Kert Kesküll Tartu 2011 Sissejuhatus Aedades ja parkides kasvavate puude ja põõsaste üheks olulisemaks hooldustööks on nende okste lõikamine ja võra kujundamine. Sellega saab parandada taimede kasvu ja kuju, õitsemist ja viljakandvust, tervist ja vastupidavust. Oksalõikus on töö, mis tuleb ette võtta vastavalt vajadusele, mitte aga siis, kui naabrimees seda teeb. Lõikamise tarviduse ja mahu määrab ühelt poolt konkreetse taime seisund ja teiselt poolt eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada. Kuna lõikamine on tõsine sekkumine taimede arengusse, tuleks seda teha nii, et kasu saaksid nii nemad kui meie. Õige lõikamine, mis põhineb taimede bioloogia tundmisel, säilitab nende hea tervise ja ilusa kuju ning samal ajal tõstab meie aedade ja haljasalade esteetilist ning majanduslikk

Ilutaimede kasutamine

Rohkem sarnaseid