Referaat: Mutageenid minu elus. (0)

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Jõhvi Gümnaasium
Mutageenid minu elus
Referaat
Koostas: Liis Lipp 11b
Juhendas: Tiina Gaškov
Jõhvis 2011
Geenides paiknevat infot muutvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkude kromosoomides, siis päranduvad need järglastele edasi. Nii tekib pärilik muutlikkus, mille tulemusena järglane võib omandada mõne uue tunnuse, mis vanematel ei esine. Mutageenid võivad muuta ka keharakkude geene, kuid sugulisel paljunemisel need mutatsioonid järglastele edasi ei kandu. See on mittepärilik muutlikkus.
Mutabiilsus on replitseeruvate geneetiliste struktuuride (geenide, genoomide) omadus muutuda, muteeruda. Mutabiilsusest tulenevad esmased geneetilised muutused biosüsteemides, millest tuleneb igasugune pärilik mitmekesisus ja evolutsiooni võimalus. Mutabiilsuse põhjuseks on geneetiliste elementide replikatsiooni, rekombinatsiooni ja lahknemise vead. Eri organismide ja sama genoomi eri osade mutabiilsus on tihti erinev.
Mutageen on mistahes füüsikaline või keemiline tegur, mis suurendab mutatsioonide sagedust üle spontaanse mutabiilsuse taseme. Mutageenidega mõjustamisel saadud mutatsioone nim. indutseeritud mutatsioonideks, vastandatuna normaaltingimustes tekkivatele spontaansetele mutatsioonidele. Mutageenid võivad tõsta mutatsioonisagedust kuni sadu ja tuhandeid kordi . Tuntumad mutageenid on radioaktiivne, röntgen- ja UV-kiirgus, lämmastikaluste analoogid ja alküleerivad ühendid, mis võivad indutseerida nii geen- kui ka kromosoommutatsioone. Indutseeritud genoommutatsioonide põhjuseks on sageli käävimürgid, nt. kolhitsiin.
Mutageenid võivad olla:
a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra)
b) keemilised (ravimid, kemikaalid )
c) bioloogilised ( viirused , bakterid )
Mutagenees on mutatsioonide tekke protsess,mis onn kas spontaanne või indutseeritud. Mutageneesi intensiivsus oleneb organismi geneetilistest omadustest (nt. DNA reparaaside aktiivsusest) või välistest teguritest (mutageenidest).
Mutant on mutatsioonist põhjustatud fenotüübimuutusega indiviid. Indiviid, kes on pärilikult erinev looduslikus populatsioonis levinud tavavormidest (nn. metstüüpi isendeist).
Mutatiivne muutlikkus e. mutatsiooniline muutlikkus, geneetilise muutlikkuse osa, mis on tingitud mutageneesist populatsioonis.
Mutatsioon on indiviidi (raku, organelli , viiruse) geneetilise struktuuri (geeni, kromosoomi, genoomi) muutus, mis pärandub tütarrakkudele või ka järglaspõlvkonna indiviididele (va. dominantne letaalmutatsioon ja somaatiline mutatsioon mitte-vegetatiivselt sigivatel organismidel) ja põhjustab sageli muutunud fenotüübiga raku/indiviidi (mutandi) tekke. Suur osa mutatsioone on organismidele kahjulikud (sh. letaalsed), kuid on ka palju neutraalseid ja isegi kasulikke mutatsioone (mutatsiooni adaptiivväärtus võib oleneda organismi elukeskkonnast). Muutunud geneetilise struktuuri järgi eristatakse geenmutatsioone (DNA nukleotiidijärjestuse muutus üksiku geeni piires), kromosoommutatsioone (mikroskoopiliselt identifitseeritavad muutused kromosoomide struktuuris -- translokatsioonid, deletsioonid, inversioonid) ja genoommutatsioone (kromosoomide arvu muutused liigiomases kromosoomistikus). Tekkekoha järgi organismi kudedes eristatakse somaatilisi ja generatiivseid mutatsioone. Tekkepõhjuste järgi eristatakse spontaanseid ja indutseeritud mutatsioone. Spontaansete geenmutatsioonide sagedus on väike, tavaliselt vahemikus 10-6 ...10-5 geeni kohta põlvkonnas, spontaansete genoommutatsioonide tekkesagedus on kõige suurem, ca 10-3 kromosoomi kohta põlvkonnas.
Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, ühendid, valmistised või muud keskkonnatingimused, mis sissehingamisel , allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust.
S. Ohno (1973) jaotab geenmutatsioonid (punktmutatsioonid) järgmiselt:
Tähenduslikud mutatsioonid on mutatsioonid, mille puhul muutub koodoni tähendus, geneetilise informatsiooni sisu DNA molekulis.
Tahenduslikud mutatsioonid võivad tekkida kolmel põhjusel:
a) nukleotiidipaari(de) valjalangemine - mikrodeletsioon;
b) nukleotiidipaari(de) lisandumine - insertsioon;
c) nukleotiidipaari(de) asendumine - asendusmutatsioon.
Sünonüümsed mutatsioonid, mil koodon asendub sünonüümse koodoniga ja polüpeptiidahela aminohappejärjestus ei muutu.
Mutatsioone võib indutseerida ka rea keemiliste ainetega ja ioniseeriva kiirgusega (röntgen , ultraviolett- ja radioaktiivse kiirgusega). Röntgenkiirguse mutageenne toime avastati juba kahekümnendatel aastatel. Kiirguse toime DNAle pole aga praegugi lõplikult selge. Kiirguse mutageenne toime on kumuleeruv: mutatsioonisageduse tõusu seisukohalt on ükskõik, kas organism
saab teatud kiirgusdoosi lühikese või pikema aja jooksul. Ka on sõltuvus mutatsioonisageduse ja kiirgusdoosi vahel lineaarne. See tahendab, et ka kõige vaiksem kiirgusdoos põhjustab mutatsioonisageduse tõusu. Siit ka põhjus, miks progressiivne teadlaskond võitleb atmosfääri radioaktiivse saastamise vastu.
Erinevad DNA molekuli piirkonnad on kiirgusele erineval maaral tundlikud („mutabiilsed“ ja „stabiilsed“ geenid ). Paljud autorid on näidanud, et kõige tundlikum kiirguse suhtes on DNA interfaasis , kus toimub DNA replikatsioon . Kiirguse mutageenne toime oleneb nii keskkonna teguritest (temperatuur, hapniku kontsentratsioon jt.) kui ka organismi füsioloogilisest seisundist (ontogeneesistaadium, sugu, gametogeneesi faas jt.).
Keemiliste ainete mutageense toime uurimisele asuti juba 1934. aastal (V.V. Sahharov, M.J. Lobašov). Hiljem (1946 - 1948) saadi tugevatoimelised supermutageenid (I.A. Rapoport, C. Auerbach). Keemilised mutageenid võib toime järgi jaotada kahte rühma:
1)DNA ga ühinevad ained;
2)DNA replikatsiooni mõjutavad ained.
Üldiselt on keemilised mutageenid märksa spetsiifilisema toimega kui ioniseeriv kiirgus. Nende nomenklatuur
laieneb iga aastaga. On selgunud mitme pestitsiidi ja ravimi mutageenne toime.

Mutageenid minu elus:

UV-kiirgus

Mutageenidest puutun ma oma elus kõige rohkem kokku UV-kiirgusega. Kuna olen väga kirglik päevitaja, siis UV-kiirgusest tulevad mutageenid on minu suurimaks ohuks. Ülemäärane UVB kiirgus võib põhjustada päikesepõletust ja mõned vormid ka nahavähki. Kuid kõige surmavam vorm - pahaloomuline melanoom - on enamasti põhjustatud kaudsest DNA kahjustusest. 92% nahavähki ehk melanoomi on põhjustatud mutageenide poolt. Inimestel pikaajalisel kokkupuutel päikese ultraviolettkiirgusega võib tekkida äge ja krooniline mõju tervisele - naha , silmade ja immuunsüsteemi kahjustustena. Lisaks võib ka UVC kiirgus põhjustada kahjulikku mõju, mis võib olla mutageenne või kantserogeenne .

Olmekeemia

Olmekeemia vahendite puutub iga inimene kokku kodus koristades. Paljud olmekeemia vahendid on kantserogeensed, mutageensed ja omavad reproduktiivset funktsiooni (CMR-ained). Olemkeemia ained võivad põhjustavad sissehingamisel allergia teket (respiratoorset ülitundlikkust põhjustavad ained) ja/või avaldavad kahjulikku mõju hormoonsüsteemile (sisesekretsiooniga seotud funktsioonile). Kirjeldatud muutused võivad avalduda alles pikka aega peale inimese kokkupuudet vastava kemikaaliga. Ohtlike ainete mõju võib avalduda ka vahetult peale inimese kokkupuudet kemikaaliga, näiteks narkootiline (peapööritus, peavalud) või söövitav mõju (põletus nahal) või äge toksikoloogiline toime (mürgitus).

Müra

Elades raudtee ja maantee ääres puutun paratamatult igapäevaselt kokku ka müraga.

Röntgen

Ka röntgen kiirgusega olen haige olles korduvalt kokku puutunud. Röntgen kiirguse mutatsioon sarnaneb UV-kiirgusega kaasnevale mutatsioonile.

Benseen (Bensopüreen)

Bensopüreen on kantserogeenne, mürgine aine, mis imbub läbi naha. Seda kasutatakse näiteks spektroskoopias lahustina . Bensopüreen tekib suitsetamisel (tubaka tõrvas). See ühend osaleb DNA sünteesis ja muteerib seda – seostudes sellega.

Kasutatud kirjandus:

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maidlaliis Õppematerjali autor

bioloogia mutageenid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Mutageenid

Jõhvi Gümnaasium Mutageenid Jõhvi 2011 Geneetilises mõistes on mutageenide puhul tegu keemiliste või füüsikaliste teguritega, mis muudavad organismi geneetilist materjali (tavaliselt DNA-d) ja suurendavad läbi selle looduse poolt ettemääramata mutatsioonide tekkevõimalust. Asjaolu tõttu, et enamik mutatsioone tekitavad vähktõbe, on mutageenid ühtlasi ka kantserogeensed ained. Samas ei ole kõik mutatsioonid tekitatud mutageenide poolt, niinimetatud spontaanseid mutatsioone kutsuvad esile DNA vigased replikatsioonid, parandused ja ümberkombineerumise protsessid. Spontaansete mutatsioonide esinemissagedus on siiski väga madal. Spontaansete mutatsioonide kõrval saab eristada ka indutseeritud mutatsioone, mille puhul on tegu eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioonidega. Oma

Bioloogia

docx

MUUTLIKKUS

5) Generatiivne mutatsioon- ? 6) Genoommutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom 7) Indutseeritud mutatsioon- kunstlikult esile kutsutud mutatsioon 8) Kaksikute meetod- päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel 9) Kantserogeen- mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket 10) Kromosoommutatsioon- mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel 11) Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid 12) Mutatsioon- muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus

Bioloogia

docx

Pärilikkus ja muutlikkus

b) Mutatsiooniline meioosis ristsiirdes,sugurakkude liitumine, tekib raku geneetilise materjali muutumisena. Kui muutus tekib sugurakkudes, siis on selle muutuse edasikandumine suurema tõenäosusega kui keharakkudes toimunud mutatsioonil. Isendit, kellel esineb mutatsioon nimetatakse mutandiks. Mutantidel on muutus väline (fenotüübiline). Mutatsioon-muutus raku geneetilises materjalis Mutatsioone esile kutsuvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Mutageenid: 1.füüsikalised-röntgeni-ja gammakiirgus,UV kiirgus 2.keemilised-ravimid,happed,lahustid,bensiin 3.bioloogilised-mikroorganismid,viirused Mutatsioone võivad põhjustada ka organismisisesed vead:replikatsioon,transkriptsioon,translatsioon a. Geenmutatsioon väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses Hõlmavad geenis ühte või mõnda nukleotiidi: nukleotiidipaari lisandumine/kadumine/ümbevahetamine Võivad tekkida uued alleelid

Bioloogia

pdf

Bioloogia - pärilikkus

1. Selgita : a) muutlikkus - organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda b) pärilikkus - tunnuste edasikandumine vanemorganismidelt järglastele c) mutageen - mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid d) mutatsioon - DNA järjestuses toimuvad muutused 2. Miks on looduses muutlikkus, mutatsioonid vajalikud? + et saaks keskkonnas paremini toime tulla + Evolutsioneerimine, areng - Negatiivsed mutatsioonid, mis nõrgestavad eluvõimet - haigused - 3. Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus

Bioloogia

odt

Haigused

sugurakkude valmimisel ja viljastumisel. Kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism. Fenüülketonuuria- sagedasim kaasasündinud ainevahetushaigus, mille korral organismis kuhjub aminohape fenüülalaniin, mis viib raskekujulise vaimse arengu häireni Sirprakne aneemia- pärilik haigus. Ebanormaalse hemoglobiini tõttu on punaliblede kuju moondunud, mis lühendab punaliblede eluiga. Tekib immuunsus malaaria vastu. 2. Mutatsiooniline muutlikkuse; mutageenid. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Mutatsiooniline muutlikkus on väline muutus (fenotüübiline), mis tuleneb keskkonnast (geene mõjutamata). Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained) Spontaansed mutatsioonid – nn iseeneslikud, tekkinud siiski keskkonnast (UV, hapnik)

Bioloogia

doc

MUUTLIKUS

kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid. Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus

Bioloogia

docx

Üld- ja käitumisgeneetika

Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on

Üld- ja käitumisgeneetika

doc

Eksami konspekt

......................................5 Organismide jaotus soolisuse alusel :................................................................................................6 Sugutunnused ja soost sõltuvad tunnused :........................................................................................6 Soost sõltuvad tunnused :...................................................................................................................6 Sugukromosoomides leiduvad geenid :.............................................................................................6 Geenide aheldatus ja geenivahetus :..................................................................................................6 Äädikakärbeste sobivus geneetilisteks uuringuteks :.........................................................................7 Geenivahetuse olemus ja tähtsus :........................................................................................

Mikrobioloogia

Rohkem sarnaseid