Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Paljunemine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis neist kujuneb?
  • Miks on füsioloogiline meetod vähe tõhus?
Vasakule Paremale
Paljunemine #1 Paljunemine #2 Paljunemine #3 Paljunemine #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ave Tüür Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Paljunemine

Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 8) Selgita mõisteid: · Rakutsükkel ­ Päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni · Interfaas ­ on faas kahe mitoosi vahel, kus tsentrioolid kahestuvad, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos ­ Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees ­ Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees ­

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

munarakk ja ka osa emaka limaskestats Menstruaaltsükkel ­ ajavahemik ühe mens. algusest teise alguseni Diploidne kromosoomistik ­ kahekordne kromosoomistik, milles kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena, esinev keharakkudes Haploidne kromosoomistik ­ ühekordne kromosoomistik; meioosi tulemusena 2x vähenenud, esineb sugurakkudes Rakutsükkel ­ raku eluiga ühe mitoosi lõpust teise lõpuni Interfaas ­ aeg, kus rakk ei jagune; teeb ettevalmistusi Mitoos ­ rakujagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Meioos ­ rakujagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x; homoloogilised kromosoomid lahknevad ning toimub ka kromosoomide ristsiire Krossingover ­ kromosoomide ristsiire; homoloogilised kromosoomid paaduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi; tulemuseks on geenivahetus Partenogenees naissuguhormoon, mis reguleerib menstruatsioone ja raseduse kulgu

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Paljunemine

tulemuseks on geenivahetus Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kahest järjestikusest jagunemisest tekib 4 tütarrakku. Esimese jagunemise tulemusena väheneb kromosmoomide arv 2 korda. Teise jagunemise tulemusena lähevad tütarrakkudesse ühekromotiidilised kromosoomid. Milles seisneb meioosi tähtsus? Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis. Võrdle mitoosi ja meioosi. · Mitoos · Meioos ­ keharakkude taastootmine ­ eoste ja sugurakkude moodustumine ­ rakkudes diploidne ­ rakkudes haploidne kromosoomistik kromosoomistik ­ rakud identsed ­ rakud geneetiliselt erinevad

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Paljunemine

Paljunemine Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks. Vegetatiivne 1. Ühest rakust lähtuvalt. a) rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid.

Üldbioloogia
thumbnail
3
doc

PALJUNEMINE

vahele tekivad kääviniidid Metafaas Rändamisfaas 2. faasis kromosoomid rivistuvad ekvatoriaaltasandile Anafaas eraldumisfaas Kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas rekonstrueerimisfaas Sünteesitakse uued tuuma membraanid, rakumembraan sopistub sisse ja moodustub 2 rakku Mitoosi tähtsus * Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel * Tütarrakud on geneetiliselt identsed * Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv * Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust heploidset tütarrakku Meioosis 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks. Munaraku viljastamisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub kõigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Interfaas meioosile eelnev, sarnaneb mitoosi omaga

Bioloogia
thumbnail
9
docx

Paljunemine

Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel.

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Paljunemine

protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. ainuõõssed, käsnad, pärmseened. Suguline paljunemine Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne tolmlemine. 5.2 MITOOS Järgneb paljunemisele ja on vajalik organismi kasvamiseks, hukkunud või hävinud rakkude asendamiseks. Ei jagune vöötlihaskoe-, närvirakud, ilma tuumata vererakud. Tagab kromosoomide arvu püsimise tütarrakkudes. Eristatakse: 1tuuma jagunemist e. Karüokinees ­ geneetiline info jagatakse tekkinud tuumade vahel. 2Tsütokinees ­ jagatakse tsütoplasma tekkinud rakkude vahel ära. Kahe mitoosi vahele jääb interfaas. INTERFAAS+MITOOS=RAKUTSÜKKEL Interfaas ­ faas kahe mitoosi vahel.

Bioloogia
thumbnail
3
txt

Paljunemine

MISTED Diferentseeruma - plajunemisvime kaotama. Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Embrogenees - Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lpeb snnimomendiga, koorumisega vi idu moodustamisega seemnes. Folliikul - munarakku mbritsev ja toitev pieke. Generatiivne - suguline. Gameet - sugurakk. Haploidne - meioosi kigus kaks korda vhenenud kromosoomistik. Interfaas - pristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi vi meioosi) vahele jv eluperiood. Karokinees - rakutuuma jagunemine. Kollakeha - folliikuli jnused, millest munarakk on ovulatsiooni kigus vljunud. Kviniidid - niitjatest valkudest koosnevad moodustised, osalevad kromosoomide tpses jaotamises moodustavate ttarrakkude vahel. Meioos - raku jagunemise viisi, mille kigus kromosoomide arv ttarrakkudes vheneb kaks korda. Mitoos - pristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu psivus ttarrakkudes. Ontogenees - he isendi areng viljastumisest surmani ehk tema individuaalne areng. Ovogene

Bioloogia



Lisainfo

Konspekt gümnaasiumi kontrolltöö jaoks

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun