Haanja Looduspark (1)

Q: Milleks on Haanja looduspark loodud?

Vastus leiad õppematerjalist: Haanja Looduspark

Q: Kus asub Haanja looduspark?

Vastus leiad õppematerjalist: Haanja Looduspark

Q: Mida kaitstakse Haanja looduspargis?

Vastus leiad õppematerjalist: Haanja Looduspark

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks on Haanja looduspark loodud?
Kus asub Haanja looduspark?
Mida kaitstakse Haanja looduspargis?

Haanja looduspark
Referaat

8. klass
Milleks on Haanja looduspark loodud?
Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (Suure-Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks , siinseid loodus-ja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks, mis sai oma praegused piirid 1991. aastal. Kaitseala ajalugu ulatub 1957. aastasse , mil kaitse alla võeti Suur Munamägi, Vällamägi koos järvedega jt lähialad, hiljem, 1997. aastal, loodi Haanja maastikukaitseala, kaitsmaks Haanja kõrgustiku maastikku ja omapärast loodust. Ühesõnaga see on 51 aastat vana looduspark.
Kus asub Haanja looduspark?
Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Kus asub ka Suur Munamägi, mille kõrguseks on mõõdetud 318 m. merepinast. Looduspargi pindala on 17 000 hektarit ja see on loodud selleks, et tagada Haanja kõrgustikule iseloomulike maastike ja looduskoosluste ning samuti ajalooliselt väljakujunenud elulaadi (hajakülad, väikesed põllulapid, väikesed karja- ja heinamaad, künklikust reljeefist tingitud veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise.
Mida kaitstakse Haanja looduspargis?
Kaitseala pindala on 17 000 hektarit Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Looduspargis on palju kuuski, pedakaid, kaski; leppe ja kadakaid. Tuntud loomad Haanja looduspargis: metssiga , jänes, rebane , metskits, põder ja tuhkur .
Erilised kohad ja objektid Haanja looduspargis
Hinni Kanjon
Hinni kajon asub Kahrila järve lähedal Haanja Looduspargi sihtkaitsevööndis, mis on looduspargi rangema kaitsekorraga vöönd. Ainulaadne on kanjonorg selle poolest, et ta on ainukene taoline Eestis. Kanjon on 15-20 m sügavune ja 300 m pikkune järskude nõlvadega sälkorg, mille põhjas on sügavalt liivakivisse lõikunud kiirevooluline Enni oja. Esimesed 50 meetrit ülesvoolu on kanjoni laius 6 - 10 meetrit, siis aga kitseneb kanjon 3 meetri laiuseks. Hinni kanjon on lõikunud devoni ajastu liivakivisse, see periood algas umbes 410 miljonit aastat tagasi ja kestis 50 miljonit aastat. Devoni kivimite paksus võib kohati ulatuda 500 meetrini, kõige paksemad ladestud on just Kagu-Eestis. Geoloogid jagavad devoni kivimid mitmeks lademeks. Hinni kanjoni liivakivid kuuluvad Gauja lademe alumise osa - Sietini kihistiku koosseisu. Tegu on selle lademe osa ühe parima paljandiga Eestis. Sälkoru järskudel veerudel paljandub ligi 200 meetri ulatuses 5 - 6 meetri kõrguste püstiste seinte või pankadena valge või mitut tooni kollakas põimkihiline liivakivi . Rohketele roostepruunidele liivakivikihtidele on värvi andnud raua oksüdeerumine kvartsiterakeste ümber. Liivakiviseintes on jälgi ka looduse loomingust. Kanjoni põhjas on näha mitmeid vee poolt tekitatud uurdeid, on ka väikene allikakoobas. Puuliikidest kasvavad siin kased , kuused, haavad, vahtrad. Taimestik on lopsakas. Aeg-ajalt võib kanjonisse eksida ringiuitav rebane, metskits või jänes. Kanjon on sobilik elukeskkond paljudele närilistele.

Suur Munamägi ja vaatetorn.
Suur Munamägi on Baltimaade kõrgeim tipp kõrgusega 318m merepinnast. Mägi on poolmunaja kujuga ja kaetud kuuse-haava segametsaga.
Suure Munamäe otsas on vaatetorn mis on ehitatud 1939. aastal. vaatetornist avaneb suurepärane vaade Eestimaa loodusele. ning selle kõrgus pärast rekonstrueerimist 1969.a on 29,1 meetrit. Aastal 2005 renoveeriti torn taas ning juurde ehitati lift. Torni tippu jõudnu saab vaadata 50 km raadiuses Eestimaad 347 meetri kõrguselt.
Huvitavat:

Looduspark aitab Haanjamaal jääda iseendaks

Võrumaa on olnud minevikus ja ka praegu nn. ääremaa. Siin on kohanetud tõsiasjaga, et võim asub kusagil kaugel ja kõrgel, ning on sageli harjutud oma elu korraldama nii, nagu see kohapeal otstarbekamaks osutub. Haanjamaal liikudes võib kohata veel palju võru keelt rääkivaid inimesi. Aga ka sellist märki nagu hästi säilinud laastkatused taludel . Kas mitte siinse rahva alalhoidlik mõttelaad pole aidanud säilida oma kandi keelel ja kultuuril , hoida reostumata kaunid järved ja lasta kasvada sihvakal metsal? Ka Haanja looduspark loodi mõttega säilitada selle paiga kultuurilisi ja looduslikke väärtusi ning aidata kaasa kohaliku eluolu arengule. Just säästev areng on see põhimõte, millele toetudes looduspark ja kohalik rahvas võivad teha koostööd. Haanja võib saada üle ääremaaseisusest, arendades loodushoidlikku puhkemajandust ning turismi, viljeldes looduslähedast põllumajandust ning kasutades säästvalt loodusvarasid.
Kasutatud kirjandus:

http://www.haanjapark.ee/

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9701/haanja.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Haanja_looduspark

http://www.suurmunamagi.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Suur_Munamäg i

http://www.visitvoru.ee/?id=99

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 23 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hendrik555 Õppematerjali autor

Haanja looduspargist, sobib õppimiseks ja ka edasi andmiseks.

referaat haanja looduspark

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Haanja kõrgustik

Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit

Geograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ja sulades maha jättis. Eestis on see laialt levinud sete, mis koosneb liivast, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest. Moreenkünkaid leidub Eestis enamasti Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul. Need kujunesid välja seal, kuhu jää või jääsulavete liikumine tõi kuhugi kokku palju settematerjali, teisale jälle vähem, nii et tekkisid künkad ja nõod. Moreentasandikud on mandrijää kujundatud pinnavormidest suurima pindalaga ja tekkinud seal, kus aluspõhi on olnud suhteliselt tasane. Neid leidub Põhja-Eesti lavamaadel, Pandivere ja Sakala kõrgustikul. Kunagine liustikuserv on liikudes enda ette kujundanud piklikke vallitaolisi pinnavorme -

Euroopa