KKULTUURI AJALUGU 1 TUND KULTUURI OLEMUS KULTUUR tuleb ladinakeelsest terminist colere kui ka cultus. kultuur on niisiis seotud inimeste igapäevaeluga ja nede pidustuste ja pühadega, mis väljuvad nö selle maailma piiridest. kultuuri ja religiooni omavaheline side, religioon kui kultuuri alus religiooni asendused, nende olemus (sekularism, new age, nn uued kultuurid) RELIGIOONID TÄNAPÄEVA MAAILMAS maailmareligioonide jaotumus: (Kristlus-2.1 miljardit inimest(neist 1.05 miljardit rooma-katoliku kirikus). (Islam-1.5 miljardit, kasvab kõige kiiremini.) Hinduism- (900 miljonit) Hiina traditsioonilised usundid-394 miljonit Budism-376 miljonit. Hõimureligioonid-300 miljonit. Aafrika traditsionaalsed usundid-100 miljonit KRISTLASKOND Rooma-katoliku krik-1.05 miljonit idakirikud-240 miljonit
maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku teooria järgi oli religioon valitsevate klasside moodus alistada töötavad klassid ja juhtida tähelepanu klassivõitluselt kõrvale, usu loodud illusioonide maailma. Seetõttu oli igasugune religioon halb ning tuli kõrvaldada. Korralik nõukogude perioodil elanud kodanik kirikus ei käinud. Karl Marx: ,,Usk on oopium rahvale." Usu hävitamise kaks suunda Agressiivne sekularism. See hõlmas endas ateistlikku propagandat läbi massimeedia ja kirjanduse. 1963. aastal loodi vabariiklik ateismikool (Eestisse siis!), milles pandi erilist rõhku kooliõpetajatele ateismialase hariduse andmisele. Need õpetajad aga omakorda lõid koolidesse ateismiklubisid. Ülikoolides käivitati kohustuslik teadusliku ateismi kursus, mõnes mõttes asendati sellega 1940. aastal suletud Tartu Ülikooli usuteaduskond (tol ajal oli see
suhtumiste ja tundlikkuse kompleks. Valgustusajastu kesksed figuurid (nt Newton) üritasid inimeste arusaamist maailmast tõsta uuele tasandile. Üritati ühendada teaduslikku mõtlemisviisi sotsiaalse ja poliitilise sfääriga. Üheks keskseks ideeks oli vabadus läbi teadmiste. Printsiibid, mida peeti oluliseks ühiskonna arenemisel: eesmärk, kogemus kui teadmiste allikas, teadus, progress, individualism, tolerantsus, vabadus, inimese olemuse vormimise oskus, sekularism. Nende ideedega juhitud ajastut hakati kutsuma modernseks ajastuks. Modernismi nähti nii heast kui ka halvast küljest. Modernismi toetajatele tähendas see inimese vabanemist müütidest, ebausust ja usust müstilistesse jõududesse. Modernismi vastased nägid selles ohjeldamatut õudust. Nende kahe hoiaku vahepealne suhtumine on enamlevinud. Et olla modernne, peab panema ennast keskkonda, mis lubab seiklusi, jõudu, rõõmu, arengut ning samas
* Huldrych Zwingli (14841531) * Juan Luis Vives (14921540) * William Tyndale (1494 1536) * Franciscus Patricius (15291597) * Michel de Montaigne (15331592) * Giordano Bruno (15481600) * Francisco Suárez (15481617) * Francis Bacon (15611626) * Galileo Galilei (15641642) * Tommaso Campanella (1568 1639) * Hugo Grotius (15831645) Renessansifilosoofia koolkondi * Heliotsentrism * Hermetitsism * Humanism * Uusplatonism * Sekularism Kirjandus * Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn, 1995. Kasutatud kirjanudus http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanssfilosoofia http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare http://et.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Boccaccio http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss_(muusika) http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Muusika ajalugu vihik Kirjanduse vihik Leonardo da Vinci
Mikołaj Kopernik (1473–1543) Tommaso Campanella (1568– Thomas More (1478–1535) 1639) Francisco de Vitoria (c.1480– Hugo Grotius (1583–1645) 1546) Renessansifilosoofia koolkondi Heliotsentrism Hermetitsism Humanism Uusplatonism Sekularism Kirjandus Elmar Salumaa. Filosoofia ajalugu III. Uusaja filosoofia I. Renessansiajastu filosoofia. Tallinn, 1995. William Shakespeare William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 – 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26
Kirjaoskus Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%. Türgi rahvastiku tihedus Religioon Nominaalselt 99% türgi rahvastikust on moslemid, kes kuuluvad Islami usu sunniitide usulahku. Suurim osa vähemususkudest on Alewi usku. Ülejäänud usud on kristlus, judaism ning ateism. Juute on umbes 20,000 ning kristlasi 200,000. Türgis on traditsiooniks ka sekularism. Kuna sellel usulahul pole kindlat piirkonda, siis eksisteerib ta lihtsalt paljude teiste uskude kõrval. Kuigi usuvabadus kõigile isikutele on kirjas Türgi põhiseaduses, on religiooniühendused ikkagi riigi kaitse all. Samuti on põhiseaduses selgesõnaliselt kirjas, et need ühendused ei tohi sekkuda riigi poliitikasse või asutada usulise kallakuga koole. Ükski poliitiline partei ei tohi tunnistada, et esindab mõnd ususekti.
Põhja-Ameerika ja Saksamaa dekonvertide võrdlevanalüüs tõi suure üldistuse tulemusena esile neli suurt gruppi. 1. Autonoomiat taotlejad on inimesed inimesed, kes muutuvad mõtlemises iseseisvateks, lõpetades kas sekularismis või usulises mõttes hereesias. Neid iseloomustab vähene tekstikesksus. 2. Paradiisist väljajäetud, keda iseloomustab sügav kiindumus oma usulisse traditsiooni ja väga kõrged lootused selle suhtes. Tekib pigem kesk- ja vanemas eas. Tulemuseks on sekularism, erareligioon, hereetilised otsingud, kuid kindlasti mitte liitumine uue usulise traditsiooniga. 3. Uue tähenduse leidjad, kes elavad läbi sügava taaspöördumise kogemuse. Omandavad isiklikul usulise kogemusel rajaneva tekstikeskse ja põhimõttekindla usu. 4. Eluaegsed otsijad, kes vahetavad korduvalt usulisi traditsioone ja praktikaid kogu elu jooksul korduvalt. Nad on avatud kogemusele ja omavad kõrget subjektiivse heaolu taset. 24) Elukäik ja usuline areng
annaabi.ee 
