Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela- Aasias. Aasia-osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Tegevused Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda.
cia.gov/cia/publications/factbook/index.html imikusuremuse andmed https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin keskmise eluea andmed) Riik kuulub demograafilise ülemineku teise etappi,sest rahvaarvu kasv on aeglustunud. Linnastumine Türgi on rahvarohke maa, kus on palju suurlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 14 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema 7/10 kogu Türgi rahvastikust elab linnas. Suurima rahvaarvuga linnad : Laiuskraad/Pik Linna nimi Rahvaarv kuskraad 1 Istanbul, Ýstanbul 10.034.830 41.019 / 28.965 2 Ankara, Ankara 3.517.182 39.927 / 32.864 3 Ýzmir, Ýzmir 2.500.603 38.407 / 27.15 4 Bursa, Bursa 1.412.701 40.192 / 29.061
ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm. Viisa on üsna formaalne asi, see on margikujuline kleeps, mille saab passi 10 USD eest piirilt. Rahaühik on Türgi liir. Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju
carrying flight technology. Hot air ballooning is the activity of flying hot air balloons. Attractive aspects of ballooning include the exceptional quiet, the lack of a feeling of movement, and the bird's-eye view. construction Envelope Basket Burner Fuel tanks Instrumentation Shape Hot air balloon festival Prices One flight ( 1 hour) London 100 £ ( 1753 eek) New York 170$ ( 1900 eek) Madrid 165 ( 2580 eek) Luxor 100-200 £ ( 1753-3506 eek) Antalya 150-250 ( 2346-3910 eek) Estonia 2200 eek Ballooning in Estonia www.kingitus.ee Video http://www.kingitus.ee/ee/kingitus/lendamine-ohupall-miljonivaade References Google.com Wikipedia.org (http://en.wikipedia.org/wiki/Hot_air_balloon#Shape ) www.kingitus.ee Thank you for your attention!
jäätmeprobleem. Paljudes tähtsates turismikeskuses on tavaliseks muutunud elektri vaegpinge ja voolukatkestused. Surve veevarudele Vesi, eriti magevesi, on üks kõige kriitilisema tähtsusega loodusvarasid. Turismitööstus on reeglina suur vee ülekasutaja, sest vett kulub hotellide veevarustuseks, ujumisbasseinidele, golfiväljakutele ja turistide isiklikuks tarbeks. Selle tagajärjel võib tekkida veepuudus ja veevarude seisund halveneda, aga ka suureneda reoveekogus. Näide: Türgi Antalya linna keskmine ööpäevane veetarbimine inimese kohta on 250 liitrit, samal ajal kui Antalya turismipiirkondades on see üle 600 liitri. Mallorcal (Hispaania) tarbitakse maapiirkondades ööpäevas 140 ja linnades 250 liitrit vett inimese kohta, samas kui keskmine turist kulutab 440 liitrit ning luksuskuurortides isegi 880 liitrit ööpäevas.
külm. Transport Türgi transpordisüsteem ja teede kvaliteet on küllalt normaalsed. Kuigi pikemaid otsi saab ka lennata, saab hästi ja odavamalt hakkama busside-rongidega. Rongi võiks soovitada pikemateks ja suuremate linnade vahelisteks öisteks sõitudeks, bussidega peaks saama kohale aga peaaegu mistahes kohta. Mõned hinnanäited: 450 km Istanbul - Ankara bussisõit mööda kiirteed võtab 8 tundi ja 200-300 Eesti krooni, Antalya - Istanbul (725 km) võtab 12 tundi ja ca 300 krooni. Sõit maa idaossa võtab umbes 2 päeva. Minibussid (dolmusid) kurseerivad lühematel distantsidel ja turistlikes piirkondades. Linnad Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema.
vastuvõtvasse riiki väliskapitali, loovad uusi töökohti. Puudused: võivad kehtestada monopoolseid hindu, tugevdada ebavõrdsust rikaste ja vaeste riikide vahel, sekkuda riigi poliitikasse. 10.Millisteks etappideks jaguneb autotootmine? – Teadus ja arendustöö, detailide valmistamine, monteerimine, hooldus ja müük. 11.Transpordi liikide eelised ja puudused. 12.Nimeta piirkondi, riike kuhu 2011 aasta seisuga kõige rohkem reisiti. – Pariis, London, Antalya. 13.Nimeta erinevaid turismivorme. – Golfiturism, huviturism, õppeturism, autoturism, mereturism, rannaturism. 14.Mis on turismi soodustavad ja pidurdavad tegurid? Soodustavad: Kliima, looduslikud tingimused, ajalooline taust, hind. Pidurdavad: Hind, sõjaline seisukord, loodus katastroofid. 15.Milline on turismi mõju keskkonnale? – Vahemere ääres väljasuremis ohus 500 taimeliiki. Ohus korallrifid. 16.Piirkonna taluvusvõime. – Turistide arvu taluvusvõime, looduslik
nime ja turistid tahavad just sellepärast sinna minna (Claver-Cortes, Molina-Azori ja Pereira- Moliner, 2007) . Peamised massiturismi sihtkoha külastajatest on välismaalased. Tänu sellele saab sihtkohas arendada ja ehitada erinevaid ettevõtteid, mis saavad omavahel konkureerida, näiteks söögikohad. Kõik külastajad ei pruugi nautida kohaliku toitu ning soovivad enda kodukohale lähedasi maitseelamusi. Kui võtta Türgi kuuma sihtkoha Antalya, kus on suur hulk vene turiste, siis vene köögikohad on seal väga populaarsed. Suured kaubanduskeskused linna kesklinnas, saavad samuti suurt tulu turistidelt. Kohalikud ei käi sellistes kohtades, kuna teavad, et seal on kallis ning peamised kaubad on mõeldud riigi külastajatele. Poed saavad oma hindu kõrgemaks ajada, kuna turistide vool on meeletu suur ning nad tulevadki kaubanduskeskusesse, et osta rõivaid, suveniiri ja muid tooteid. Kaubanduskeskuses ei ole võimalik ka kaubelda,
osa toodangust tuleb tugevalt industrialiseeritud piirkondadest: Istanbulist, Marmara mere rannikualadelt, Egeuse mere rannikualadelt Izmiri linna ning Ankara regiooni ümbrusest. Juhtivad tootmisalad on keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide- ning tehnikatööstus. Türgi Kesk-Aasia juhtiva terasetootjana varustab enamiku oma riigi terasevajadusest ise. Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Tehnikatööstused arenesid tormakalt 1970. ja 1980. aastate paiku ning asuvad nüüd kõikjal riigis, põhiliselt on nad koondunud aga Istanbuli, Izmiri ning Ankara lähedusse. Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses. Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus. Suurimad tehased asuvad puuvillaistanduste juures. Põllumajanduslike toorainete töötlemine toimub kõikjal riigis
aastaks oli see 3,2 kvardmiljonit Btu-d. Umbes pool Türgi tarbitavast energiast tarbib tööstussektor, veerand elanikkond ning ülejäänud energiast transport ning kaubandus. Aastal 2000 tuli 42% Türgi energiast naftast, 31% kivisöest, 17 % maagaasist. Rahvuspargid Türgi esimene rahvuspark loodi 1958. aastal. Sellest ajast on nende arv tõusnud 35-ni.Mõned neist parkidest, mis olid algselt loodud arheoloogilistel ning ajaloolistel eesmärkidel. Olympos- Bey mäestiku rahvuspark Antalya provintsis sisaldab rikkalikku taimestikku ning loomastikku, mis on omased vaid antud piirkonnale. Köprülü kanjoni rahvuspark samas provintsis on koduks vahemere küpressi metsadele. Mitte kuskil mujal maailmas pole need metsad enam säilinud. Lisaks arheoloogilistele ning ajaloolistele aaretele, asuvad seal pargis suur osa piirkondlikke haruldasi looma- ja taimeliike. Kuigi enamik rahvusparke asuvad metsade piirkondades, on Türgis asutatud ka parke, mis asuvad stepitaimestikuga aladel
ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed. * Kappadookia karstimaastikud. Kui eelmised kaks on rohkem objektid, millega tutvumiseks piisab poolest kuni ühest päevast, siis Kappadookias on vaadata paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha. * Trooja. Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu. * Konya. Püha ning konsrevatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid. * Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus. Kultuurisündmused. * Bursa, vana pealinn Istanbulist lõunas; Sivas, Musta mere rannik, jne. Pisut kogenumale reisijale võiks uuelaadseid elamusi pakkuda Ida-Türgi külastus. Seal oleks soovitatav hoida nn madalat profiili, mitte liiga eristuda ning kohalikele vastanduda. Loodus ja piirkonnad
tuntumad valitsejad olid a)yaseddin Keyhüsrev I (1204 – 1211), Izzedin Keykavus I (1211 – 1220), Alaeddin Keykubad I (1220 – 1236), Giyaseddin Keyhüsrev II (1236 – 1243) Giyaseddin Keyhüsrev I – tema ajal hakati pärast Konst ristisõdijate kätte minemist otsima alternatiivseid transiidi võimalusi. Nüüdsest otsustati tähelepanu pöörata meretransiidile. 1207 vallutati veneetslaste kontrolli all olev Antalya. Izzedin Keykavus I – tema ajal pöörati suurt tähelepanu meretransiidi arendamisele. Tal õnnestus Musta mere kaldal vallutada Sinop. Alaeddin Keykubad I – tema ajal arendati nii meretransiiti kui ka valmistuti mongolite sissetungiks. Meretransiidi arendamiseks vallutati 1221 B´lt tänapäeva Alanya. Sinopi, Antalya, Alanya vallutamine pani aluse seld´de merevõimule. Mongolite sissetungiks valmistudes otsustas sultan vallutada Ida – An. 1230ndatel sai oma valdustesse Van ja Bitlis
· Üheks suurimaks probleemiks on ebaseaduslik puuraie. TÖÖSTUSE ARENG · Türgis kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki. · Tööstusharudest on esindatud keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide- ning tehnikatööstus. · Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses. Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Suured tekstiilitehased asuvad puuvillaistanduste läheduses. Sellised valikud on tehtud,sest see on tootmisel kasulik, kui toorained asuvad lähedal. · Türgi ekspordib tööstustoodetest nafta-, ehitus-, metsa- ja paberi-, keemia- ja elektroonikatooteid. Impordib elektroonika-, ehitus-, nafta- ja keemiatooteid. · Masinatööstus on jõudsalt arenenud. On rahvusvaheliselt edukas masinatööstuse eksportija.
asuvad Liguuria,Türreeni, Aadria, Joonia ja Egeuse meri, mida üksteisest eraldavad poolsaared (Apenniini, Balkani) ja saared (Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Kreeta). Eristatakse ka Alborani (Gibraltari väinast idas) ja Baleaari merd. Rannajoon on tugevasti liigestunud, palju on saari (peamiselt idaosas). Suurimad saared on Sitsiilia, Sardiinia, Küpros, Korsika, Kreeta, Euboia, Mallorca jaLesbos. Suuremad lahed on Valencia, Lioni, Genova, Taranto, Hammameti, Gabesi, Surti, İskenderuni ja Antalya laht. Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar ja Sitsiilia saar jagavad meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse Türreni merd , Lioni laht, Liguuria merd ja Lõuna-Baleaaari merd. Madalaveelise Sitsiilia väina ja kitse Messia väina kaudu ühendub läänebassein idabasseiniga, mis jaotub kesk ja ida basseiniks.Keskbasseini põhjaosas asub Aadria meri , mis ühendub läbi Otranto väina Jooni merega Surti laht
mida tema silmad nägid, ja suri, mõeldes ja unistades ülejäänuist." Killustatud maailmariik Aleksander Suure surma tagajärjed ei lasknud end kaua oodata. Makedoonia kuninga loodud tohutu impeerium lakkas eksisteerimast kõigest aasta pärast oma rajaja surma. See lagunes viieks omavahel pidevalt sõdivaks riigiks, mida valitsesid suure vallutaja väejuhid. Võim läks väljaspool Kreekat asuvatesse uutesse pealinnadesse, s.h. Aleksandriasse Egiptuses, Antiookiasse Süürias (praegune Antalya Türgis) ja Pergamoni Väike-Aasias. 300 aastat, mis mahtus Aleksandri eluaja ja Egiptuse roomlaste alistumise vahele, tuntakse hellenismi ajajärguna. Kasutatud kirjandus 1. ENE 1, lk. 136 2. ENEKE 1, lk. 43 3. "21 maailmakuulsat väejuhti" 2003. a. 4. "Maailma ajalugu sõnas ja pildis" 2003. a., lk. 38 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Aleksander_Suur 6. http://images.google.ee/images?
annaabi.ee 
