Türgi powerpoint (3)

Andmed
Pealinn Ankara
Pindala783 562 km²
Rahvaarv 70 586 256 (2007a)
Rahvastiku tihedus 90 in/km²
Riigikord parlamentaarne vabariik
Sümboolika
Lipp
Vapp
Kaart
Kaart
Türgi territoorium asub nii Euroopas kui ka
EdelaAasias. Aasiaosa nimetatakse
Anatooliaks. Türgi piirneb idast Gruusia,
Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga,
lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest
Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga.
Kaart
Asulastik
Rahvastiku tihedus 90 in/km²
Asustus on tihedam lääne ja
põhjarannikul (200in/ km²), hõredaim
IdaAnatoolias (25 in/ km²).
Sündimus on suur, rahavaarv kasvab.
Keskmine eluiga on 72 aastat.
Asulastik
Põhiosa elanikkonnast moodustavad
türklased. Suurim vähemusrahvus on
kurdid.
Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt
maal, mis on seotud põllumajandusega.
Ligikaudu 3/5 Türgi rahvastikust elab
linnades.
Linnad
Suurim linn on
Istanbul, mis pole
küll enam riigi
pealinn, kuid just
seal asub Türgi
majanduslik,
kaubanduslik ning
kultuuriline keskus.
Istanbul
Linnad
Suuruselt teine linn on Ankara. Alates
pealinnaks saamisest on see kõvasti
arenenud ning suurenenud.
Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2
miljonit elanikku.
Kolmas linn Izmir on Türgi sadama ning
kaubanduskeskus.
Religioon
Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8%
elanikkonnast on moslemid.
Leidub ka kristlasi ja judaiste.
Usk ei domineeri igapäevases elus nii
tugevalt kui teistes islamimaades.
Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga
suhtutakse Türgis võõrusulistesse
sallivamalt.
Majandus
Türgi majandus on segu tänapäevasest
tööstusest ja traditsioonilisest põllu
majandussektorist.
Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid
riigil on ikka veel suur roll tööstuses,
panganduses, transpordis ja
kommunikatsioonides.
Kõige tähtsamad tööstusharud on tekstiili
ja rõivatööstus.
Põllumajandus
Põllumajanduses töötab u 40% elanikkonnast.
Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja 12%
karjakasvatuseks.
Kuid rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on
järsk, mägine ning paljude pankadega seetõttu
vähese põllumajandusliku väärtusega.
Suurem osa paremast põllumajanduslikust
maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes.
Põllumajandus
Palju kasvatatakse
teravilja, valdavalt nisu.
Kuivemates piirkondades
kasvatatakse otra.
Vähesel määral
kasvatatakse ka rukist,
maisi ja riisi.
Metsandus
Türgis võib näha nii laialehelist metsa kui
ka vahemerelist torkvõsa.
Metsandus ei ole Türgis eriti tähtis
majandusharu, kuid selle areng on
kasvutempos.
1990. aastate algul katsid metsad
hinnanguliselt 20,2 miljonit hektarit (26%
riigi kogupindalast)
Metsandus
Parimad raiepuidu alad asuvad Musta
mere regioonis.
Riigi idaosas asuvad puud on halvas
olukorras ning ebakvaliteetsed neid
kasutatakse vaid küttepuuks.
Paljud puud on liiga vanad, seetõttu on
ainult 20 % metsades asuvatest puudest
kaubanduslikult kasutatavad.
Kalandus
Kalandus on vähearenenud majandusharu.
Must meri ning Marmara meri moodustavad
enamiku kalandus piirkondadest.
Euroopasse eksporditakse konnajalgu,
tigusid, krevette ning jõevähke.
Energia
Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii
energia kui ka maavaradega.
Tähtsaim looduslik energia on
hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi.
Laiaulatuslik mägine maastik tagab
hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi
paljud jaamad asuvad elanikkonnast
eemal.
Energia
Aastal 2000 tuli 42% Türgi energiast
naftast, 31% kivisöest, 17 % maagaasist.
Maavarad
Türgi on maavarade poolest üpriski
mitmekesine maa, kuigi väheseid
loodusvarasid leidub väga suurel hulgal.
Riigil on suures koguses puusöe reserve
ning väiksemad kivisöe, nafta ning
maagaasi varud.
Türgi sõltub suuresti imporditud naftast.
Pruunsüsi ja nafta on kasutusel
elektrienergia tootmisel.
Maavarad
Tähtsaimad metallimaagid on raud ning
kromiit.
Ka leidub Türgis mangaani, tsinki, pliid,
vaske ning boksiiti.
Puusöe varusid on hetkel umbes 6,4
miljardit tonni.
Maagaasi u 12,4 miljardit kuupmeetrit.
Kivisütt on u 1 miljard tonni.
Tööstus
Põhiline tööstusala, kus töötab kõige
rohkem inimesi, on tekstiilitööstus.
Suurimad tehased asuvad puuvilla
istanduste juures.
Tööstus
Üks juhtivamaid on tubakatööstus, mis
asub põhiliselt Musta mere ääres.
Samuti suhkru tootmine suhkrupeedi
kasvukohtades sisemaal. Tubakataim
Suhkrupeet
Tööstus
Türgi on KeskAasia juhtiv terasetootja ja
katab enamiku oma riigi terasevajadusest
ise.
Väiksemamastaabiline rauatootmine
toimub paljudes piirkondades.
Haridus
Kui lapsed saavad 6 aastaseks võivad nad
minna kas avalikku või privaatlasteaeda.
Ka põhikoole on kahte tüüpi avalikke
ning privaatseid.
Põhikool kestab 8 aastat ning on mõeldud
lastele vanuses 715 a.
Haridus
Põhikoolis õpetatakse türgi keelt,
matemaatikat, loodusteadusi, filosoofiat,
kunsti, muusikat, kehalist kasvatust,
käsitööd, inglise keelt ning mõningaid teisi
aineid.
8. klassi lõpus peavad kõik õpilased
tegema sajast küsimusest koosneva
eksami keskkooli sisseastumiseks.
Haridus
Testi tulemuste põhjal paigutatakse
õpilased erinevatesse keskkoolidesse.
Keskkool kestab 4 aastat, mõnedes
koolides on ka üks lisaaasta inglise keele
eriõppeks.
Kõrgkooli astumiseks peavad õpilased
edukalt läbima testi, peale mida saavad
jätkata ülikoolis.
Turism
Türgi pikk ning mitmekesine rannik,
kõrged mäed ning kaunid järved, paljud
ajaloolised, religioossed ning
arhitektuurilised paigad annavad riigile
suurepärase turismipotentsiaali.
Turism
Rannakompleksid on praegusel ajal Türgi
ühed tähtsaimad turismimagnetid.
Enamus puhkekeskusi paiknevad Egeuse
mere ning Vahemere rannikul.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Türgi
www.miksike.ee/docs/referaadid2007/turgi
_liisaraudkepp.doc