Türgi (0)

Türgi
(Türkiye)
Hanna-Maria Ulm 11 A
Riigi üldiseloomustus

• Riigi lühend : TUR
  
• Riigi kaart : http://www.countrywatch.com/pdfs/TR_cntymap.pdf
  
• Pealinn : Ankara
  
• Pindala : 783562 km2
  
• Riigikeel : türgi
  
• Rahvaarv: 70586256 (2007)
  
• Rahvastiku tihedus : 90,0 in/km2
  
• Riigikord : parlamentaarne vabariik
  
• Rahaühik : Türgi liir
  
• Ajavöönd : Ida-Euroopa aeg
  

Türgi Vabariigi lipp
Türgi Vabariigi vapp

• ( http://www.eki.ee/knab/maadiso.ht m leidsin riigi lühendi ( 28. jaanuaril)
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrg i leidsin vajalikud andmed riigi kohta (rahvaarv,pindala rahaühik jne ,28. jaanuaril)
  
• Flags Of The World http://flagspot.net/flags/ leidsin riigi lipu ja vapi http://www.ngw.nl (28 jaanuar)
  

Riigi arengutase

• Riigi inimarenguindeks on kõrge, Türgi on teiste riikide seas 79-dal kohal.
  

Noorte töötuse määr (%-des)
Year
1990
1995
2000
2001
Youth unemployment : Total
(Per cent )
16.0
15.6
13.2
16.7
täiskasvanute kirjaoskamatuse määr
Year
1980
1985
1990
1995
2000
2003
Adult illiteracy
(Percent)
31.6
26.1
22.1
18.2
15.0
13.5
malaaria juhtumid
Year
2000
Malaria cases
(per 100,000 people)
17.2
15-19 aastased emad(küsitleti 1000 naist)
Year
2002
Births per 1000 women (15-19 ys)
(Births per 1000 women )
43
interneti kasutus (%-des ,100 inimese kohta)
1990
1995
2000
2002
Internet users
0.00
0.10
3.10
7.30

aasta seisuga kasutavad internetti aga 24.483 millionit inimest.
(Leidsin 5 indikaatorit, mis iseloomustavad sinu riigi arengutaset ja heaolu
http://globalis.gvu.unu.edu/indicator.cfm?IndicatorID=19&country=EE&lang=en )
Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse
Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige:
* Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
* Islami Konverentsi Organisatsioon
* Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon
* Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Järgnevate organisatsioonide liikmesriik:
* Euroopa Nõukogu (alates 1949. a)
* NATO (alates 1952. a)
* G20
* Maailma Kaubandusorganisatsioon (alates 1995. a)
299/258
Turkiye Petrol Rafinerileri AS
Turkey
11002.68
29.44
Petroleum & Coal Products
846/ NA
Eregli Demir Ve Celik Fabrikalari TAS
Turkey
2923.94
-99999
Fabricated Metal Products
( http://www.transnationale.org/ leidsin rahvusvahelised firmad,mis selles riigis onhttp://europa.eu/index_et.htm leidisin,mis rahvusvahelistesse organisatsioonidesse Türgi kuulub. )
Rahvastiku üldiseloomustus
2005. aasta seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta. Keskmine,sellepärast et suurriigis elab rohkem inimesi,üle 100 miljoni inimese.
Suurlinnade rahvaarv :
1)Hiina 1 314 480 000(2006)
2)India 1 175 240 000 (2010)
3)Jaapan 127 380 000 (2010)
c) Umbes samapalju inimesi kui Türgis elab:
1)Saksamaal 82 002 400 (2008)
2) Itaalias 60 200 100 (2009)
3)Egiptuses 76 000 000 (2009)
(otsisisin riikide rahvaarvud Atlasest ja Wikipediast ja Türgi rahvaarvu https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html )
Rahvastiku tihedus ja paiknemine
Rahvastiku tihedus on 95,7 inimest km2 kohta.
Peaaegu samasugune rahvastiku tihedus on Prantsusmaal(110 inimest km2 kohta),Ungaris (108 inimest km2 kohta),Kreekas (85,3 inimest km2 kohta)
Eestis on rahvastiku tihedus vaid 31 inimest km2 kohta,mis on võrreldes suurriikidega väga vähe.
Kõige rohkem inimesi elab soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Tihedamini asustatud on Ida- ja Lõuna- Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad ,viljaka pinnasega Jaava saar ja Jaapani rannikualad . Neis piirkondades on asustustihedus kohati üle 1000 inimese km2 kohta. Lääne-Euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani. Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja saared.
( http://www.photius.com/rankings/index.html#GEOGRAPHY rahvastiku tiheduse kohta leidsin andmeid siit ja ka meie geograafia õpikust)
3. Loomulik iive
Sündimuse näitaja : 18.66 births/1,000 population (2009 est.) Riik on oma sündimuselt teiste riikide seas 109-dal kohal.
Suremuse näitaja : 6.1 deaths/1,000 population (July 2009 est.) Riik on oma suremuselt teiste riikide seas 159-dal kohal.
Loomulik iive on : 12,56
Rändesaldo on 0.56 migrant (s)/1,000 population (2009 est.) Riik on oma rännetelt 62-l kohal.
Imiku suremus on total: 25.78 deaths/1,000 live births. Riik on imikusuremuselt 79-dal kohal ,mis on võrreldes teiste riikidega siiski suhteliselt kõrge. Näiteks Jaapanis on imiku suremus vaid 2.58 deaths/1,000 live births.
Keskmiselt on lapsi naise kohta : 2.21 children born/ woman (2009 est.) Riik on teiste riikidega võrreldes 105-dal kohal . See on samuti keskmine tulemus,näiteks võrreldes esikoha riigi Nigeeriaga,kus sünnib naisel keskmiselt 7 last.
Imiku suremuse näitajad on keskmised,sest riigis on üsna arenenud meditsiin . Laste arv on keskmine,sest riik on üsna arenenud ning naised suudavad ära hoida soovimatuid rasedusi(abort, kaitsevahendid jms )
Keskmine eluiga
Türgis
total: 27.7 years
male : 27.4 years
female : 28.1 years (2009 est.)
Keskmine eluiga on päris väike võrreldes nt Kreeka ja Eestiga . Põhjusteks võivad olla kehvalt arenenud meditsiin, enesetapud,õnnetused.
Eestis
total: 39.9 years
male: 36.5 years
female: 43.5 years (2009 est.)
Kreeka
total: 41.8 years
male: 40.7 years
female: 42.9 years (2009 est.)
0-14 years: 27.2% (male 10,701,631/female 10,223,260)
15-64 years: 66.7% (male 25,896,326/female 25,327,403)
65 years and over: 6.1% (male 2,130,360/female 2,526,544) (2009 est
Riik on noorema rahvastikuga. 0-14 aastaseid on riigis 27,2 % , 15-64 aastaseid 66,7%. Kõige vähem on 65 ja üle 65 aastaseid (vaid 6,1 %)
( https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin sündimuse ja suremuse näitajad, rändesaldo,arvutasin loomuliku iibe.
https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html imikusuremuse andmed
https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin keskmise eluea andmed)
Riik kuulub demograafilise ülemineku teise etappi,sest rahvaarvu kasv on aeglustunud.
Linnastumine
Türgi on rahvarohke maa, kus on palju suurlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 14 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya , Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema
7/10 kogu Türgi rahvastikust elab linnas.
Suurima rahvaarvuga linnad :
Linna nimi
Rahvaarv
Laiuskraad /Pikkuskraad
1
Istanbul, İstanbul
10.034.830
41.019 / 28.965
2
Ankara, Ankara
3.517.182
39.927 / 32.864
3
İzmir, İzmir
2.500.603
38.407 / 27.15
4
Bursa, Bursa
1.412.701
40.192 / 29.061
5
Adana, Adana
1.248.988
37.002 / 35.329
6
Gaziantep, Gaziantep
1.065.975
37.059 / 37.382
7
Konya, Konya
875.530
37.866 / 32.482
8.Antalya, Antalya 758.188 36.912 / 30.69
9.Diyarbakır, Diyarbakır 644.763 37.919 / 40.211
10. Kayseri, Kayseri 592.840 38.732 / 35.485
Rahvaarvu muutumine viimastel aastatel:
2000
65,666,677
2001
66,493,970
2002
67,308,928
2003
68,109,469
2004
68,893,918
2005
69,660,559
Türgi on madala arengutasemega riik
Linnad paiknevad maanteede,sadamate ja lennujaamade läheduses,kaubateede ristumiskohtades .
( http://www.citypopulation.de/php/turkey-istanbul.php leidsin suurima rahvaarvuga linnad
https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin,kui suur osa türi rahvastikust elab linnas)
Tööjõud
Põllumajanduses on hõivatud 29.50% elanikkonnast.
Tööstuses on hõivatud 24.70 % elanikkonnast.
Teeninduses on hõivatud 45.80 % elanikkonnast.
14.60 % inimestest on töötud.
Töötute osakaaluga on Türgi teiste riikide seas 37-l kohal,mis on küllaltki kõrge
( http://www.photius.com/rankings/index.html#ECONOMY leidsin tööealise elanikkonna rakendatuse majanduses (tööstus,teenindus ja põllumajandus)
Rahvastikupoliitika
Riigis ei ole tõsiseid probleeme AIDS-iga ,sest riiki on teiste riikide seas 160-dal kohal.
Rahvaarv muutub loodusõnnetuste,liiklusõnnetuste,sõjad,haiguste (AIDS,HIV,malaaria jms) tõttu
Riigi energiamajandus
Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud. Puusöe varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni, Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni.
Energia tarbimine
Türgi energiatarbimine on dramaatiliselt tõusnud viimase 20 aasta jooksul. Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980. aastal on Türgi siseriiklik energiatarbimine kolmekordistunud- 2000. aastaks oli see 3,2 kvardmiljonit Btu-d. Umbes pool Türgi tarbitavast energiast tarbib tööstussektor, veerand elanikkond ning ülejäänud energiast transport ning kaubandus. Aastal 2000 tuli 42% Türgi energiast naftast, 31% kivisöest, 17 % maagaasist.
Riigi põllumajandus
Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks.
Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes.
Platoo - ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks.
Üks kaheksandik haritud maast on viinamarjaistanduste, puuviljaaedade, oliivisalude ning aiamaade all.
Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra .
Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi.
Nisu on odav teravili ning seetõttu kasutatakse seda palju karjaloomade söödaks.
Kõrge väärtusega saagid on aga tubakas , tee, pähklid, tsitruslased ning teised puuviljad .
Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus . Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid.
Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill, mis on kodumaise tekstiilitööstuse tooraineks.
Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti.
Vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea temperatuur ning niiskus Musta mere rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks.
Kliima
Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal .
Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast.
Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel . Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul.
Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused.
Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas.
Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid.
Kõige kuivemad Türgi alad on Malatya Ovasi ja Konya Ovasi, kus aastane sademetehulk on keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august.
Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm.
Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks.
Metsandus
Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos.
1990. aastate algul katsid metsad hinnanguliselt 20,2 miljonit hektarit (26% riigi kogupindalast). Spetsialistide väitel on metsade all olev maa alates 1950. aastatest kahekordistunud. Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks. Paljud puud on liiga vanad, et neid enam raiuda halva haldusjuhtimise ning harva hõrendamise tõttu. See on ka põhjus, miks ainult 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad.
1950ndate aastate keskel võttis riik kõik eraomanduses olevad metsad enda valdusesse. Selle hüvitiseks pakuti inimeste odavat küttepuitu. 1/3 maapiirkondades elavatest inimestest on just riigi kõige vaesemad. Suurem osa nende sissetulekust moodustab põllundus, metsandus aga varustab neid täiendsissetuleku ning küttega. Alternatiivkütuse puudumine raskendab illegaalse metsaraie peatamise riigi metsades.
Metsanduse areng on olnud aeglane tarvilike masinate ja tehnika puudumise ning halbade teeolude tõttu.
Tabel metsanduse kohta Türgis:
FRA 2005 categories
Area (1000 hectares )
1990
2000
2005
Forest
9,680
10,052
10,175
Other wooded land
10,905
10,728
10,689
Forest and other wooded land
20,585
20,780
20,864
Other land
56,378
56,183
56,099
...of which with tree cover
Total land area
76,963
76,963
76,963
Inland water bodies
519
519
519
Total area of country
77,482
77,482
77,482
Tööstus
Türgis on palju erinevaid tööstusliike. Tööstustehased asuvad kõikjal üle maa, kuigi põhiline osa toodangust tuleb tugevalt industrialiseeritud piirkondadest: Istanbulist, Marmara mere rannikualadelt, Egeuse mere rannikualadelt Izmiri linna ning Ankara regiooni ümbrusest. Juhtivad tootmisalad on keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide - ning tehnikatööstus.
Türgi Kesk-Aasia juhtiva terasetootjana varustab enamiku oma riigi terasevajadusest ise.
Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Tehnikatööstused arenesid tormakalt 1970. ja 1980. aastate paiku ning asuvad nüüd kõikjal riigis, põhiliselt on nad koondunud aga Istanbuli, Izmiri ning Ankara lähedusse.
Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses.
Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus. Suurimad tehased asuvad puuvillaistanduste juures. Põllumajanduslike toorainete töötlemine toimub kõikjal riigis. Juhtivaimad on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres, ning suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal.
Türgi ekspordib rõivatööstuse toodangut (naiste ja meeste valmisriideid ,T-särke jms), televiisoreid ,autosi,naftat ja naftatooteid. Impordib aga naftat,mootoridetaile,kulda,ravimeid ja puuvilla. Türgi peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa,Itaalia , Suurbritannia ,Usa ja Prantsusmaa.
Transport
Türgis on 8,679 km pikkune raudteedevõrk.
Autoteede kogupikkus on 426,951 km.
Türki on võimalik minna auto või bussiga läbi Bulgaaria ,Kreeka ,Iraagi,Iraani, Gruusia ja Süüria. Rongiga saab minna läbi Saksamaa ,Ungari ja Bulgaaria ning rongi viimane peatus on Türgi pealinn Istambul. Türgi transpordisüsteem ja teede kvaliteet on küllalt normaalsed.
Kuigi pikemaid otsi saab ka lennata , saab hästi ja odavamalt hakkama busside -rongidega. Rongi võiks soovitada pikemateks ja suuremate linnade vahelisteks öisteks sõitudeks, bussidega peaks saama kohale aga peaaegu mistahes kohta.
Mõned hinnanäited: 450 km Istanbul - Ankara bussisõit mööda kiirteed võtab 8 tundi ja 200-300 Eesti krooni, Antalya - Istanbul (725 km) võtab 12 tundi ja ca 300 krooni. Sõit maa idaossa võtab umbes 2 päeva. Minibussid (dolmusid) kurseerivad lühematel distantsidel ja turistlikes piirkondades.
Eestist on võimalik kõige kiiremini Türki jõuda lennukiga,sõiduaeg on ca 3,5-4 tundi.
Turism
Türgi sai maailma turganismiorganisatsiooni liikmeks aastal 1975.
Eesti turismifirmad pakuvad Türki väga erinevaid sihtkohti ,eriti populaarne on Türgi Eesti venekeelse elanikkonna seas.
Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism

• Istanbul (Agia Sofia kirik - moshee - muuseum , Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee -muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg).
  
• Efesose varemed, ulatuslikumad ja pareminisäilinud antiik-kreeka- rooma varemed, mis jäävad kuulsuselt ja postkaardilikkuselt ehk alla Ateena Akropolile, kuid on tegelikult autentsemad ja laiaulatuslikumad.
  
• Pamukkale, mitte kaugel Efesosest. Kaunid valged travertiinterrassid, termaalvee basseinid ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed.
  
• Kappadookia karstimaastikud. Kui eelmised kaks on rohkem objektid, millega tutvumiseks piisab poolest kuni ühest päevast, siis Kappadookias on vaadata paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha.
  
• Trooja . Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu.
  
• Konya. Püha ning konservatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid.
  
• Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani -aegne kindlus . Kultuurisündmused.
  
• Türgil on Mustal, Egeuse ja Vahemerel tuhandeid kilomeetreid mereranda. Populaarseimad turismikeskused paiknevad Egeuse ja Vahemere randadel.
  
• Alanya on saanud endale hüüdnimedeks Türgi Miami ja Türgi Riviera . End Tauruse mäestiku ja Vahemere vahele surunud linn oli algselt vaid pisike kaluriküla. Nüüd on sellest kasvanud populaarne kuurort ja paljude välismaalaste meelispaik talvelgi. Hotelle on siin sadu, enamik neist väikesed perehotellid. Lähim suur linn on Alanya ise. Linna ranna jagab kaheks merre lõikuv poolsaar, mille tipus kõrgub vana linnus. Randa on kokku 70 kilomeetrit ja see hoitakse hoolsalt korras. Kuulsaimaks on Kleopatra supelrand. Legendi järgi Kleopatra ja Marcus Antonius veetsid oma mesinädalad lähedalasuvas Sides ja külastasid ka seda rahulikku randa. Tänapäevalgi paljud noored abiellunud tulevad siiakanti oma mesinädalaid veetma .
  

Mina olen selles riigis ise viibinud ,ma käisin Istanbulis ja mind hämmastas kõige rohkem see,kui palju inimesi seal elas ja kui räpane kõik oli. Mulle meeldis aga suur maa-alune turg ja Kahjuks pole ma käinud Marmarises,Bodrumis jms ,kuid sooviksin,sest seal pidi olema väga ilus loodus ja ilusad rannad.