Türgi (0)

RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTAMINE

• 
  

Arengutaseme näitaja
Türgi
SKT ostujõu alusel $/elaniku kohta
9000
Sündimus ‰
19
Suremus ‰
6
Imikusuremus ‰
25
Keskmine eluiga (N/M)
74/69
Kirjaoskus %
87.4
Hõive põllumajanduses %
11.2

• Türgi on tööstusriik.
  

TÜRGI KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE

• Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige:
  * Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
  * Islami Konverentsi Organisatsioon
  

* Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon
* Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Järgnevate organisatsioonide liikmesriik:
* Euroopa Nõukogu1
* NATO 2
* G20
* Maailma Kaubandusorganisatsioon3

• Rahvusvahelistest firmadest on Türgist pärit:
  

Evdeizle, mis on tuntud DVD'de rendifirma internetis. GAMA Energy Inc., mis on spetsialiseerunud energia ja vee kasu infrastruktuuri arendamisele, finantseerimisele ja investeerimisele.
RAHVASTIK

• Rahvaarv 70 586 256 (2007) Suurriik
  
• Türgi rahvaarvu muutuste graafik :
  
• 2007. aasta seisuga oli Türgi rahvastikuarv 75,864 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta.
  
• Keskmine rahvastikutihedus on 95,7 in/km²
  
• Võrreldes naaberriikidega on Türgi rahvastikutihedus väiksem ainult Armeenia-108 in/km² rahvastikutihedusest. Türgile järgnevad Süüria- 95 in/km²,Aserbaidžaan-90 in/km², Kreeka-80,8 in/km², Bulgaaria -69,3 in/km², Gruusia - 65 in/km², Iraak -56,5 in/km², Iraan-41,4 in/km².
  
• Ligikaudselt 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi sise- ning äärealadel oli asustus väga erineva tihedusega. Türgi Euroopa osa ning läänerannikud olid tihedaimalt asustatud alad. Anatoolia sisemaa ning idaosa hõlmavad küll 2/3 kogu maa pindalast, kuid seal elab vähem kui pool riigi elanikest.
  

RAHVASTIKU SOOLIS -VANUSELINE KOOSSEIS
2008 aasta Türgi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
Vanus
Mõlema soo populatsioon
Meeste populatsioon
Naiste populatsioon
Soo suhtarv
Kõik vanused
75,793,836 38,226,582 37,567,254 101.8 0-14.a vanused
20,897,526 10,686,887 10,210,639 104.7 15-64.a vanused
50,364,702 25,461,885 24,902,817 102.2 65+ a. vanused
4,531,608 2,077,810 2,453,798 84.7

• Rahvastikupüramiid:
  
• Vanuseline koosseis:
  

0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi)
15-65 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi)
65a+: 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi)

• Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased.
  

• Keskmine eluiga meestel: 70 a
  

Keskmine eluiga naistel: 75 a
See on suhteliselt kõrge eluiga.

• Sündimus- 19‰
  

Suremus- 6‰
Imikusuremus- 25‰

• Sündimus on viimase viie aasta jooksul mõnevõrra vähenenud.
  
• Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste arv ületab tüdrukute oma.
  

• Türgi on kaasaegse rahvastiku etapis .
  
• Suuremad linnad ja linnastud:
  

• ¾ Türgi rahvastikust elab linnades.
  
• Enamik Türgi linnu on keskmise suurusega, kuigi mõned neist on alates 70ndatest aastatest märgatavalt kasvanud. Suurim linn on Istanbul , mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Just seetõttu elabki Istanbulis väga palju immigrante ning välismaalasi. Koos oma äärelinnadega Bosporuse väina juures moodustab see linn väga suure elanikkonna- ligi 10 miljonit inimest.
  

Suuruselt teine linn, Ankara , on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv on 4,2 miljonit elanikku. 4
Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus.
Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu
Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni.
Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga.
ENERGIAMAJANDUS

• Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud.
  

Kuigi Türgi energiatööstus oli 1990. aastate keskel vähearenenud, oli riigil siiski hea energia tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku.
Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.
Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit.
Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni.
Türgi maavarad on märkimisväärselt suured, kuid arvatakse, et siiamaani pole kõiki maavarade leiukohti veel täielikult uuritud. Vajadus elektri järele on kasvanud tormakalt, suuresti just 56% riigi elektrit tarbiva tööstuse tõttu.

• Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib ? Riik impordib naftat,gaasi, elektrienergiat ja ekspordib elektrienergiat.
  
• 79,3 % elektrist toodetakse soojuselektrijaamades, 20,4% hüdroelektrijaamades ja 0,3% muul viisil.5
  
• Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset ? Ühe inimese kohta toodeti 1888,9 kwH elektrit.6
  
• Energiamajanduse tõhustamiseks soovitaks suurendada otsinguid,et leida kõik maavarade leiukohad, mis tagaks varud kasvava elektrivajaduse järele. Kasutusele võiks võtta tuuleenergia ja vee-energia. Nende takistuseks võivad tulla väga vahelduvad kliima- ja maastikuolud.
  

TÜRGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS

• Viljakad rannikumadalikud on eelduseks ,et põllumajandus saaks areneda.
  
• 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks, 26% riigi kogupindalast on metsa all. Rohumaade alla jääb 25%.
  

• Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo - ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks.
  
• Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal . Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel . Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul. Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas. Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid. Kõige kuivemad Türgi alad on Malatya Ovasi ja Konya Ovasi, kus aastane sademetehulk on keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august.
  

Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks.
Aasta keskmine temperatuur Türgis

• Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti „ära lõigatud“ suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe.
  

Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised , kui punased ja hallikaspruunid leetmullad.
Pruunid ning punakaspruunid mullad on iseloomulikud riigi kuivemates osades, põhiliselt poolkõrbetes Kesk-Anatoolias ning Türgi kaguosas ning katavad umbes 1/5 riigi pindalast.
Lubjatud pruunid mullad on huumuserikkad ning asuvad Türgi niiskemates osades.
Ülejäänud mullatüübid on raudjad mullad, leelismullad, settemullad, preeriamullad.

• Kuna Türgi maapind on väga muutlik ja erinev toimuvad nii maapinna niisutused kui ka kuivendamised.
  

• Ei ole võimalik igalpool tegeleda, kuna vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea temperatuur ning niiskus Musta mere rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks.
  

• Majanduslikeks eelduseks,et areneks põllumajandus on inflatsiooni kontrollialla saamine ja SKT kiire kasv.
  
• Kapitaliks on reformid,mis käivitati, IMF-i ja Maailmapanga abiga.
  
• Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
  
• Türgi majanduse üheks põhiprobleemiks on praegu valitsev majandus ja poliitikakriis, millest nad üritavad välja tulla.
  

• Üks kaheksandik haritud maast on viinamarjaistanduste, puuviljaaedade, oliivisalude ning aiamaade all. Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra . Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Nisu on odav teravili ning seetõttu kasutatakse seda palju karjaloomade söödaks. Kõrge väärtusega saagid on aga tubakas , tee, pähklid, tsitruslased ning teised puuviljad . Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti.
  
• Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele.
  
• Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill, mis on kodumaise tekstiilitööstuse tooraineks. Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul.
  
• Türgi on tubaka kasvatamisel ühtede maailma esimeste hulgas.
  
• Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks.
  
• Ei ole mõne loomakarvatusharu arengult maailma esimeste hulgas.
  

• Türgi varustab ennast ise teraviljaga, puuvillaga, puuviljade ja muude tsitruselistega.
  
• Põllumajandustoodetest ostab sisse maisi, rukist, riisi.
  
• Türgi ekspordib põllumajandustoodetest teravilja, puuvilla, tubakat , teed, puuvilju , pähkleid.
  
• Türgi ei kuulu esimeste hulka põllumajandustoodete ekspordi poolest.
  
• Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme?
  
• Kuna Türgis sajab vähe on üheks keskkonnaprobleemiks liigne kuivus ja hädavajalik on niisutus . Riik on selleks ehitanud kanaleid , tamme ja veehoidlaid.
  

METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS

• 26% riigi pindalast on metsade all. Seda on suhteliselt palju.
  
• Musta mere rannikul kasvab lähistroopiline taimestik . Peamisteks puuliikideks on tammed, idapöök, plaatan, valgepöök, loorberipuu, pukspuu . Kõrgemal on okasmets ja vahemere rannikul kasvavad tamm, seeder, õlipuu, mandlipuu ja kreeka pähklipuu.
  

• Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks.
  
• 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb kütteks.
  
• Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos. Spetsialistide väitel on metsade all olev maa alates 1950. aastatest kahekordistunud.
  
• Jah, olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse.
  
• Üheks suurimaks probleemiks on ebaseaduslik puuraie.
  

TÖÖSTUSE ARENG

• Türgis kaevandatakse kivisütt, kromiiti ja vasemaaki .
  
• Tööstusharudest on esindatud keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide- ning tehnikatööstus.
  
• Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses.
  

Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Suured tekstiilitehased asuvad puuvillaistanduste läheduses. Sellised valikud on tehtud,sest see on tootmisel kasulik, kui toorained asuvad lähedal.

• Türgi ekspordib tööstustoodetest nafta-, ehitus-, metsa- ja paberi-, keemia- ja elektroonikatooteid. Impordib elektroonika-, ehitus-, nafta- ja keemiatooteid.
  

• Masinatööstus on jõudsalt arenenud. On rahvusvaheliselt edukas masinatööstuse eksportija. Türgi masinatööstusest tuuakse ka Eesti turule kaupa sisse.
  
• Kõrgtehnoloogia ei ole väga arenenud Türgis. Türgi on ikkagi pigem tuntud kui tööstusmaa.
  

TRANSPORDI ISELOOMUSTUS

• Transpordi infrastruktuuri arengut takistvad kohati mägised piirkonnad ja jõgede kärestikku rohkus , mis takistab sisevetetransporti. Soodustavateks teguriteks on hea pinnas,mis soodustab autoteede ehitamist.
  
• Riigi sisevedudes on kindlasti olulised autotransport , rongitransport ja siseveetransport, rahvusvahelistes vedudes on tähtsal kohal kindlalt laevatransport, autotransport, rongitransport ja õhutransport.
  

• Autoteedevõrk on suhteliselt tihe, riigi keskosas on tihedam. Äärealadel, kus on rohkem külasi on teedevõrk hõredam. Autoteede kogupikkuseks on 426,906 km.7
  

• Raudteede kasutus ongi põhiliselt pühendunud kaubaveole. Inimestetranspordiks on loodud vaid suuremate linnade vahel maa-alused metrood. Riigil on raudtee ühendus Bulgaaria, Kreeka, Iraani, Iraagi ja Süüriaga. Raudtee kogupikkuseks on 10,984 km.8
  
• Jõetranspordi tähtus on suhteliselt väike,sest Türgi riigis asuvad jõed ainult idapiirkonnas ja seal asuvad jõed on kärestikulised ja raskesti läbitavad. Eeldused puuduvad. Jõgesi pole kanalitega ühendatud.
  

• Riigisisestes vedudes on meretransport suhteliselt vähe kasutatav variant, rahvusvahelistes vedudes oluline, kuna kaubaveod naaberriikidega toimuvad just mereteede kaudu.
  
• Õhutransport on turismipoolest rahvusvaheliselt väga vajalik, kuna Türgi on tuntud turismimaa. Ka rahvusvaheliste vedude tegemiseks on ta tähtis. Siseriiklikult on ta vedude poolest kasutatav, kuna vahemaad on riigis pikad ja kaubavedu on nii kiire.
  
• Kõige kiiremini on Eestist võimalik jõuda Türki lennukiga, millega sinna sõiduks kulub kuskil 10 h ja 50 minutit.9 Veel on võimalik kasutada maatransporti, kas siis autot või bussi vms.
  

TURISMI ISELOOMUSTUS

• Turistide arv kasvas oluliselt 2002. ja 2005. aastal- 12,8 miljonilt 21,2 miljonile, mis teeb Türgist top-10 riigi turistide külastatavuse poolest maailmas
  
• Türgi pikk ning mitmekesine rannik, kõrged mäed ning kaunid järved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suurepärase turismipotentsiaali.
  
• Jah, Eesti turismifirmad pakuvad reise sellesse riiki. Reise pakutakse Antalyasse,Kemerisse,Sidesse,Alanyasse,Belekisse ja Dalamani.
  
• 15% sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism.10
  

1Alates 1949. aastast.
2Alates 1952. aastast.
3Alates 1995.aastast.
4Rahvaarv on 2005. aasta seisuga.
5Andmed pärit 2004.aastast
6Arvutus tehtud 2004.aastal toodetud elektrienergia järgi
7Andmed 2008.aasta seisuga.
8Andmed 2008.aasta seisuga.
9Andmed internetist lk www.bookinghouse.ee
10Andmed pärit 2007.aastast.