Türgi Referaat (1)

Türgi
Kirjand

Juhendaja :


2011
Sisukord
Riigist 3
Transport 4
Linnad 4
Loodus ja piirkonnad 4
Tegevused 4
Vaatamisväärsused 5
Riskid ja tervis 5
Kirjandus ja muusika 6
Rahvastik 6
Demograafilised näitajad 6
Rahvuslik koosseis 6
Keeled 6
Kirjaoskus 6
Religioon 7
Majandus 7
Põllumajandus 8
Väliskaubandus 8
Riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimused 9
Tervishoid 9
Looduslikudtingimused 10

Riigist

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia -osa nimetatakse Anatooliaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia , Armeenia , Aserbaidžaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga.
Riigihümn - İstiklal Marşı
Pealinn - Ankara
Pindala -783 562[ viide ?] km2
Riigikeel (ed) - türgi
Rahvaarv - 70 586 256 (2007) -
Rahvastiku tihedus - 90,0 in/km2
Riigikord - parlamentaarne vabariik
President - Abdullah Gül
Peaminister - Recep Tayyip Erdoğan
Iseseisvus - riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923
Rahaühik - Türgi liir (TRY)
Ajavöönd - Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen - .tr
ROK-i kood - TUR
Telefonikood - 90
Türgi hämmastavalt suur maa oma 70 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi klassikalisemad ja paremini säilinud, kui Kreeka või Rooma enda vastavad mälestised, siis varakristlikud ja Bütsantsi kihistud (Ayasofia Istanbulis, koobaskirikud Kappadookias), Seldzhuki, Ottomani ja tänapäeva islam ning lõpetades tänapäevaste euroopalike suundumustega. Ka Türgi loodus pakub üht-teist - palmialleedega palistatud vahemerelisi beache, poolkõrbeid, soolajärvi, mägesid, vulkaanilisi maastikke ning uhkeid geoloogilisi monumente , nagu Pamukkale termaal-ala ning Kappadookia karstimaastikud. Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm.

Transport

Türgi transpordisüsteem ja teede kvaliteet on küllalt normaalsed. Kuigi pikemaid otsi saab ka lennata , saab hästi ja odavamalt hakkama busside -rongidega. Rongi võiks soovitada pikemateks ja suuremate linnade vahelisteks öisteks sõitudeks, bussidega peaks saama kohale aga peaaegu mistahes kohta. Mõned hinnanäited: 450 km Istanbul - Ankara bussisõit mööda kiirteed võtab 8 tundi ja 200-300 Eesti krooni, Antalya - Istanbul (725 km) võtab 12 tundi ja ca 300 krooni. Sõit maa idaossa võtab umbes 2 päeva. Minibussid (dolmusid) kurseerivad lühematel distantsidel ja turistlikes piirkondades.

Linnad

Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema.

Loodus ja piirkonnad

Loodus on maa suurust arvestades üsnagi vahelduv, kuigi Anatoolia sisemaa võib kohati olla üsna monotoonne ja lõputuna näiv poolkõrb. Kuid sinna vahele mahub tõeliselt maailmakuulsaid loodusmälestisi, nagu Pamukkale travertiinterrassid ( Yellowstoni kuumaveeallikate analoogid) ja Kappadookia karstikoopad ja –tornid, kuhu on oma eluaseme (ja kirikudki) rajanud droglodüüdid. Vahemere ja Egeuse mere rannik ei erine oma välimuselt mistahes teisest Vahemere-äärsest megakuurordist ( Costa del Sol, Kreeka või Küprose rannad ), olles seega pisut isikupäratu. Ka teeninduse kvaliteet on ilmselt massiturismi silmas pidades üsna kvaliteetseks nivelleeritud. Türgis saab ka matkata, trekkida, ligi 3000-sed mäed kerkivad kohe kuurortpiirkondade läheduses. Kõrgeim mägi on Ararati vulkaan (5123 m), mis alpinistlikus mõttes pole keeruline (võrreldav Elbrusega), kuid teatud probleeme võib valmistada valdavalt kurdidega asustatud ümbrus.

Tegevused

Vaatamisväärsused. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine , skuutrisõit, purjetamine , saarte külastamine jms. Kultuurihuvilise jaoks pakub Türgi palju, kohati tundub et liigagi palju. Kõike ei suuda ära vaadata, nii et tuleb valida, kas võtta igast kultuurikihistust see kõige kuulsam, või süveneda rohkem mingisse spetsiifilisemasse kultuurivaldkonda.

Vaatamisväärsused

Istanbul (Ayasofia kirik - moshee - muuseum , Sinine Moshee, Süleymani moshee, Topkapi palee -muuseum koos haaremiga, Dolmabachi palee-muuseum, vanalinna miljöö, Galata sild ja torn, kaetud turg ).
Efesose varemed, ulatuslikumad ja pareminisäilinud antiik-kreeka-rooma varemed, mis jäävad kuulsuselt ja postkaardilikkuselt ehk alla Ateena Akropolile, kuid on tegelikult autentsemad ja laiaulatuslikumad.
Pamukkale, mitte kaugel Efesosest. Kaunid valged travertiinterrassid, termaalvee basseinid ja jällegi Hierapolise rooma-aegsed varemed.
Kappadookia karstimaastikud. Kui eelmised kaks on rohkem objektid, millega tutvumiseks piisab poolest kuni ühest päevast, siis Kappadookias on vaadata paari päeva jagu. Pealegi on see mõnus koht lihtsalt olla ja lühemaid käike ümbrusesse teha.
Trooja. Vaadata on vähem, kui kuulsus lubaks. Väljakaevatud müürijupid (tööd tegelikult jätkuvad pidevalt), kitshilik puuhobu.
Konya. Püha ning konsrevatiivne islamilinn Antalya ja Ankara vahel. Vana moshee, muuseum, pöörlevad dervishid.
Ankara: suurlinn Atatürgi mausoleumi ja suure modernse mosheega, Ottomani-aegne kindlus . Kultuurisündmused.
Bursa, vana pealinn Istanbulist lõunas; Sivas, Musta mere rannik, jne. Pisut kogenumale reisijale võiks uuelaadseid elamusi pakkuda Ida-Türgi külastus. Seal oleks soovitatav hoida nn madalat profiili, mitte liiga eristuda ning kohalikele vastanduda.

Riskid ja tervis

Turvalisuselt on Türgi arvatavasti võrreldav Eestiga . Ka siin püütakse mõnikord rahakat turisti paljamaks varastada, talle joogi sisse midagi tilgutada, ka siin lõhkeb harva mõni pomm . Seega, mitte midagi eriti hullu. Konservatiivsetes piirkondades peaks püüdma säilitada kaine mõistus ja kultuuriline respekt , mitte solvata usulisel pinnal ja tüli norida. Erilisi vaktsineeringuid Türgi jaoks pole vaja, hea oleks A- hepatiit vms vaktsineering (mis tavaliselt aktiivsemal reisijal niikuinii juba olemas on), ettevaatlik võiks olla kraaniveega.

Kirjandus ja muusika

Eesti keeles on olemas paar raamatut-reisikirja Türgist. Kuigi need jäävad juba mitmekümne aasta tagusesse aega ning ei kirjelda enam tänapäevast olukorda, pakuvad nad huvi korral lisataustu. (E. Niit ja J. Kross , " Muld ja marmor ", O.Kruus "Ajamasinaga Türgimaal" Hanzelka ja Zigmundi reisikiri "Kuusirp kummuli " sarjas "Maailm ja mõnda" enne monumentaalset Aafrika-reisi). Türgit läbis W.Dalrymple oma Xanadu-reisil (see paar aastat tagasi eesti keelde tõlgitud raamat on väga soovitatav nii Türki, Süüriasse, Israeli kui Iraani reisijatele), Dalrymple'l on veel üks Türgit puudutav seni veel eestindamata raamat. National Geographicus on kirjutatud Kappadookiast (7/1970), Istanbulist (10/1973), Süleymanist (11/1987), kurdidest (8/1992), Türgist üldisemalt (5/1994) ning antiikajastust Türgi territooriumil (12/1999).
Türgis on palju oma popmuusikat ja ka klassikalist islami ning Ottomani-ajastu muusikat. Esimeste hulka kuulub näiteks artist nimega Tarkan, kes meilgi mõni aasta tagasi populaarne oli. Teise näitena võiks tuua Kudsi Erguneri, kes on paljudel, ka Euroopa lääneriikides väljaantud plaatidel populariseerinud Türgi islamimuusikat. Mõned pealkirjad : Ottomania (ACT, 1999), Islam Blues (ACT, 2001). Seal leidub ka pöörlevate dervishite sufi-muusikat (pärineb Konyast). Muide, pöörlevaid dervisheid oli võimalus näha Tallinnas 2001 aasta kevadel (need olid küll pärit Damaskusest, Süüriast).

Rahvastik

Rahvastiku tihedus
Asustus on tihedam lääne- ja põhjarannikul (umbes 200 inimest ruutkilomeetri kohta), hõredaim Ida-Anatoolias (umbes 25 inimest ruutkilomeetri kohta).

Demograafilised näitajad

Rahvastiku juurdekasv (2004. aastal 1,13%) on olnud kiire peamiselt tänu suurele sündimusele (17 sündi 1000 elaniku kohta; 6 surma 1000 elaniku kohta). Keskmine eluiga on 72 aastat (2004; meestel 70 aastat, naistel 74 aastat).

Rahvuslik koosseis

Põhiosa (kuni 80%) elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus (kuni 20%) on Türgi ida- ja kaguosas elavad kurdid . On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi.

Keeled

Ametlik keel on türgi keel. Räägitakse veel kurdi, araabia , kreeka ja armeenia keelt.

Kirjaoskus

Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%.

Religioon

Valitsevaks religiooniks on islam: 99,8% elanikkonnast on moslemid (peamiselt sunniidid ja aleviidid). Leidub ka kristlasi ja judaiste. İstanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh .
1924 lahutati religioon riigist. Võrreldes ülejäänud islamimaailmaga suhtutakse Türgis võõrusulistesse sallivamalt

Majandus

Majanduspoliitika ja makromajanduslikud näitajad
Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele veel 2001. aastal tuli 40% tööhõivest. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav, kuid riigil on ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes.
Türgi alustas 1980. aastatel reforme, mille eesmärgiks oli üleminek stagneerunud ja isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv . rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon.
Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust
koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest . Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor.
Bülent Eceviti valitsuse ajal (1999–2002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform , pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni - ja energiaturu liberaliseerimine. IMF-i programmi raames püüdis valitsus ka vahetuskursipoliitika abil inflatsiooni tõkestada.
2000. aasta lõpul tekkis kasvava jooksevkonto defitsiidi ja nõrga pangandussüsteemi tõttu ning kasvava mure tõttu, et vajalike struktuurireforme ei viida ellu, likviidsuskriis, mis ajendas IMF-i programmi korrigeerimise. Veebruaris 2001 tekitas avalik vaidlus presidendi ja peaministri vahel suure nõudmise liiri järele ning intressimäärade järsu kasvu. Tagajärjeks oli kiire inflatsioon, ränk oanganduskriis, siseriikliku riigivõla suur tõus ja äritegevuse suur langus (rahvuslik koguprodukt langes 2001. aastal 9,5% võrra). Valitsus oli sunnitud liiri kursi vabaks laskma ning alustama ulatuslikumat reformiprogrammi, mis muuhulgas nägi ette väga range fiskaalpoliitika , sügavamad striktuurureformid ning enneolematult suured laenud IMF-ilt.
Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus on siiski endiselt väga habras ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ning poliitilisec pinged Lähis-Idas.
Türgil on hulk kahepoolseid investeerimis - ja maksulepinguid (sealhulgas USA-ga), mis tagavad kapitali vaba tagasiviimise ning väldivad topeltmaksustamise. Otseste välisinvesteeringute kogumaht oli novembris 2002 siiski ainult 15,7 miljardit USA dollarit ning aastane otseste välisinvesteeringute maht on alla miljardi dollari aastas. Asi on selles, et investorid on mures poliitilise ja makroökonoomilise ebakindluse, koormavate regulatsioonide ning riigi suure rolli pärast majanduses.
Türgi püüab investeerimiskliimat parandada bürokraatia vähendamisega, investeeringute tõkestamise lõpetamisega ja intellektuaalse omandi kaitse alase seadusandluse tugevdamisega. Investeerimist pidurdavad välisinvestoritega seotud vaidlused ning mõned poliitikast tulenevad tegurid, nagu näiteks koolatoodete kõrge maksustamine ja lüngad imtellektuaalse omandi kaitses. On käimas mitmete riigiettevõtete, sealhulgas riikliku alkoholi- ja tubakakompanii ning naftatöötlemisettevõtte erastamine . 2004. aastal on plaanis erastada telefonikompanii ja mõned riiklikud pangad . Valitsus on WTO-s kohustunud liberaliseerida 2004. aasta alguses telekommunikatsioonisektor.

Põllumajandus

Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks.
Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi.
Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus. Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid .
Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill , mis on kordumaise tekstiilitööstuse tooraineks. Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti.

Väliskaubandus

Türgi ekspordib rõivatööstuse toodangut (naiste ja meeste valmisriideid, T-särke jms), televiisoreid, autosid, autoosi, naftat ja naftatooteid ning impordib naftat, mootoridetaile, ravimeid, kulda, puuvilla.
Türgi peamisteks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia , Prantsusmaa ja Itaalia.

Riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimused

Eesti kodanikud võivad turismi eesmärgil Türki reisida viisavabalt. Viisavabalt saab Türgis viibida kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Muudel eesmärkidel Türki reisimisel (õppimine, töö, rahvusvahelised autojuhid, perega taasühinemine jms) vajab isik eesmärgikohast viisat või elamisluba.
Eesti turismifirmade reisikorraldajad peavad enne tööle asumist Türki taotlema Tallinna Türgi saatkonnast nn tour - operator viisa . Vaid sellise viisa alusel on õigus Türgis taotleda elamisluba töötamiseks.
Eesti mittekodanikust elanikud vajavad Türki sisenemiseks viisat, mida saab taotleda Türgi saatkonnast. Erandiks on vaid organiseeritud turismireisid.
Enam informatsiooni Türgi Suursaatkonnast Tallinnas.
Üldiselt on Türgis rahulik. Samas terrorismi ohu tõttu Välisministeerium ei soovita reisida Ida- ja Kagu-Türgisse Hakkari, Sirnaki, Siirti ja Tunceli provintsidesse, kus on toimunud valitsuse terrorismivastased operatsioonid. Välistada ei saa ohtu ka mujal Türgis. Terroriakte on toimunud Istanbulis, Izmiris ja Mersinis.
Soovitame olla ettevaatlik turistide poolt külastatavates rahvarohketes kohtades, kaubanduskeskustes, turgudel, minibussides (dolmuš), metroos. Avalikes hoonetes ja kaubanduskeskustes peab järgima ohutusnõudeid. Väga tavaline on kottide läbivalgustamine ja metallidetektorite kasutamine. Türgi valitsus rakendab kõiki ettevaatusabinõusid tagamaks riigis viibivatele turistide turvalisus.
Tänavakuritegevus ei ole Türgis levinud. Siiski tuleb isiklike asjadega tähelepanelik olla turismipiirkondades ja suurlinnades (Istanbulis, Antalyas, Alanyas jt Vahemereäärsetes kuurortides). Diskoteekides, restoranides ja baarides ei tasu jätta joogiklaase ilma järelvalveta. Turismipiirkondades on esinenud ka pangakaartide vargusi. Seetõttu on soovitav jälgida, et pangakoodi sisestamine ei oleks kõrvalseisjale nähtav. Samuti ei tasu usaldada pangaautomaadi tõrke korral abipakkujaid. Kindlasti on soovitav olla tähelepanelik pimedal ajal turismimagnetite läheduses.
Tänu esinenud passivargustele palume eriti Istanbuli reisijail pöörata tähelepanu passi turvalisele hoidmisele. Passi varguse või kaotamise korral tuleb pöörduda kohapeal politseisse, kus vormistatakse raport passi varastamise/kaotamise kohta. Türgist lahkumisel tuleb esitada politseiraport piiriametnikule. Samuti kontakteeruda suursaatkonnaga Ankaras või aukonsulitega Türgis, kus väljastatakse tagasipöördumistunnitus Eestisse naasmiseks. Inglise keele oskus Türgis on tagasihoidlik ning ametivõimude poolt väljastatakse ainult türgikeelseid dokumente. Et vältida hilisemaid arusaamatusi, on soovitav enne dokumentide allakirjutamist paluda endale inglise keelset tõlget (kasvõi suulist).
Liikluses säilitada ülim tähelepanelikkus. Enamus avariisid on põhjustatud kiiruse ületamisest ning liiklusreeglite eiramisest. Jalakäijana teed ületades veenduge, et autojuhid peavad kinni punasest fooritulest ja jalakäija õigusest ülekäigurajal. Samas on Türgis  maanteed (kiirteed) väga heas korras ning bussiühendus eri linnade vahel väga hea.
Välismaalastesse suhtutakse Türgis külalislahkelt. Islamiusk ei piira riietumistavasid, kuid liiga napp ja paljastav riietus võib äratada asjatut negatiivset tähelepanu. Suhtumine riietumisstiili ja tunnete väljendamisse avalikus kohas erineb märgatavalt Türgi eri piirkondades. Islamiusu pühakodasid, mošeesid, külastades järgida kohalikke kombeid.

Tervishoid

Türgis viibides on soovitav juua ainult pudelivett. Eriti suvise kuumusega pöörata tähelepanu toidu kvaliteedile. 2008. aasta alguses avastati üksikuid inimesele ohtliku H5N1-tüüpi linnugripi viiruse juhtumeid Põhja-Türgis Zonguldaki ja Edirne provintsides. Viiruse laiemat levikut ei järgnenud. Välisministeerium soovitab enne reisi siiski tutvuda Tervisekaitseinspektsiooni kodulehel oleva põhjaliku informatsiooniga linnugripi kohta. Samuti Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kodulehega, mis kajastab operatiivselt olukorda nakkusohtlikes piirkondades. Vaktsineerimisinfo Vaktsiin .ee kodulehel.

Looduslikudtingimused

Türgi asub seismiliste alade piirkonnas, mis võib põhjustada maavärinaid. Viimane suurem maavärisemine toimus 1999. Aastal Izmitis, nõudes üle 17 000 inimohvri.
Kriisiolukorras tuleb hoida sugulased, reisikorraldajad ja ametivõimud teadlikud oma olukorrast ning järgida kohalike ametivõimude juhiseid. Samas tuleb arvestada, et kriisiolukorras on mobiilsidevõrgud hõivatud. Soovitav on tutvuda hotelli hädaväljapääsude ning reisikorraldaja infokaustadega.
Juulis ja augustis kerkib Türgis temperatuur sageli üle +40° C (keskmine päevane temperatuur suvel + 36°). Enne reisi soovitame vanemaid ja ravimeid võtvaid inimesi konsulteerima oma arstiga. Kuumus on eriti ohtlik südamehaigusi põdevatele inimestele.