TÜRGI (0)

Türgi
Referaat
Juhendaja
Varstu 2014

Sisukord

3
Geograafiline asend 4
Rahvastik 6
Energia 8
Kliima 9
Mullastik 10
Metsandus 12
Tööstus 13
Transport 14
Turism 14
Kasutatud kirjandus 15
Üldandmed

Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti)
Pealinn: Ankara (39°55'48.00′N, 32°50′E)
Suurim linn: Istanbul
Pindala: 780 580 km²
Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga)
Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km²
Usk: 99% rahvastikust moslemid
Riigikeel : türgi keel
Riigihümn: İstiklal Marşı
President : Ahmet Necdet Sezer
Iseseisvus : 29.10.1923
Rahaühik: Türgi liir (YTL)
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg

Geograafiline asend

Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia , Armeenia , Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00′N, 35°00′E.
Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².
Türgi ulatub idast läände umbes 1600 km, kuid vähem kui 800 km põhjast lõunasse. Maismaast 755,688 km² asub Aasias ning 23,764 km² Euroopas.
Anatoolia on üldiselt ristkülikukujuline poolsaar, mis asetseb just kui sillana Kagu-Euroopa ja Aasia vahel. Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahel kontinendil. Anatoolia osa moodustab Türgi kogupindalast 97 %. Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks.
Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu.
Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete. Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia , Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond.
Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Väga madal maa on Lääne-Türgis, Traakias , kuna seal suubuvad jõed Egeuse ja Marmara merre ning samuti asub Lääne-Türgis Must meri ja Vahemeri.
Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit.
Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid.

Rahvastik

Ligikaudselt 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi sise- ning äärealadel oli asustus väga erineva tihedusega. Türgi Euroopa osa ning läänerannikud olid tihedaimalt asustatud alad. Anatoolia sisemaa ning idaosa hõlmavad küll 2/3 kogu maa pindalast, kuid seal elab vähem kui pool riigi elanikest.
2005. aasta seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta. Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased. Üle 1 miljoni inimese on mitte- türklased ning 1 miljon on Türgisse elama asunud välismaalt.
Keskmine eluiga meestel: 70 a
Keskmine eluiga naistel: 75 a
Vanuseline koosseis:
0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi)
15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi)
65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi)
Elanikkond:
Põhiliselt türklased.
Väiksem osa on: kurdid , tšerkessid, mustlased , araablased, kreeklased , juudid, armeenlased.
Kirjaoskus
Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%.
Türgi rahvastiku tihedus
Enamik Türgi linnu on keskmise suurusega, kuigi mõned neist on alates 70ndatest aastatest märgatavalt kasvanud. Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Just seetõttu elabki Istanbulis väga palju immigrante ning välismaalasi. Koos oma äärelinnadega Bosporuse väina juures moodustab see linn väga suure elanikkonna- ligi 10 miljonit inimest.
Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku.
Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus.
Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu
Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni.
Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga.

Energia

Türgi on saanud üks kõige kiiremini kasvav energiaturu maailmas paralleelselt majanduskasvuga registreeritud viimase kümne aasta jooksul. Edukalt ellu erastamisprogrammi nimetatud aja - elektrienergia jaotus on nüüd täielikult erasektori kätesse, kui erastamise elektritootmine vara on seatud toimuma lähiaastatel - on andnud riigi energiamajanduseväga konkurentsivõimelise struktuuri ja uus silmaringi majanduskasvu .
Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe , nafta ning maagaasi varud.
Kuigi Türgi energiatööstus oli 1990. aastate keskel vähearenenud, oli riigil siiski hea energia tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku.
Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.
Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit.
Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni.
Türgi maavarad on märkimisväärselt suured, kuid arvatakse, et siiamaani pole kõiki maavarade leiukohti veel täielikult uuritud.
Vajadus elektri järele on kasvanud tormakalt, suuresti just 56% riigi elektrit tarbiva tööstuse tõttu.
Põllumajandus
Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu , kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo - ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks.
Üks kaheksandik haritud maast on viinamarjaistanduste, puuviljaaedade, oliivisalude ning aiamaade all.
Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra . Vähesel määral kasvatatakse ka rukist , maisi ja riisi.
Nisu on odav teravili ning seetõttu kasutatakse seda palju karjaloomade söödaks. Kõrge väärtusega saagid on aga tubakas , tee, pähklid, tsitruslased ning teised puuviljad .
Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus. Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid .
Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill , mis on kodumaise tekstiilitööstuse tooraineks . Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti.
Vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea temperatuur ning niiskus Musta mere rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks.

Kliima

Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal . Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel . Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul.
Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega . Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas.
Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid.
Kõige kuivemad Türgi alad on Malatya Ovasi ja Konya Ovasi, kus aastane sademetehulk on keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august.
Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks.

Mullastik

Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti „ära lõigatud“ suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe.
Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised , kui punased ja hallikaspruunid leetmullad.
Pruunid ning punakaspruunid mullad on iseloomulikud riigi kuivemates osades, põhiliselt poolkõrbetes Kesk-Anatoolias ning Türgi kaguosas ning katavad umbes 1/5 riigi pindalast.
Lubjatud pruunid mullad on huumuserikkad ning asuvad Türgi niiskemates osades.
Ülejäänud mullatüübid on raudjad mullad, leelismullad, settemullad, preeriamullad.
Selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega, sest siin on palju sellist maad, kus saab nt loomi, taimi jne.. kasvatada.
Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele veel 2001. aastal tuli 40% tööhõivest. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav. Sellele vaatamata on riigil ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud , mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus , mis on peaaegu täielikult erakätes.
Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%.
Kuiv teraviljakasvatus-kus pool maad peab jääma kesasse, igal aastal pakub veidi rohkem kui toimetulekutoetuse. Umbes 40% tööjõust on hõivatud põllumajanduses, mis andis 13%-lt SKPst 2001. Suured talud on koondunud peamiselt Konya, Adana, ja Izmir piirkondadesse.
Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10- protsendiline ) inflatsioon ning nõrk pangandussektor .
Bülent Eceviti valitsuse ajal (1999–2002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF(Rahvusvaheline valuutafond)-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform , pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni- ja energiaturu liberaliseerimine. Vahetuskursipoliitika abil püüdis valitsus inflatsiooni tõkestada.
Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus pole aga ikkagi veel piisavalt püsiv ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ning poliitilised pinged Lähis-Idas. Ekspordimahud on stabiilselt kasvanud alates 2009. a oktoobrist, kuid impordimahud on veelgi suuremad, seega maadleb Türgi endiselt suure jooksevkonto defitsiidiga. Aastane jooksevkonto puudujääk on 55,8 mld USD, mis moodustab u 7% SKP-st.
*Türgi varustab ennast ise teraviljaga, puuvillaga, puuviljade ja muude tsitruselistega
*Põllumajandustoodetest ostab sisse maisi, rukist, riisi.
*Türgi ekspordib põllumajandustoodetest teravilja, puuvilla, tubakat , teed, puuvilju , pähkleid.
*Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill, mis on kodumaise tekstiilitööstuse tooraineks.
Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida
kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul.
*Türgi on tubaka kasvatamisel ühtede maailma esimeste hulgas.

Metsandus

Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos.
1990. aastate algul katsid metsad hinnanguliselt 20,2 miljonit hektarit (26% riigi kogupindalast). Spetsialistide väitel on metsade all olev maa alates 1950. aastatest kahekordistunud. Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks. Paljud puud on liiga vanad, et neid enam raiuda halva haldusjuhtimise ning harva hõrendamise tõttu. See on ka põhjus, miks ainult 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad.
1950ndate aastate keskel võttis riik kõik eraomanduses olevad metsad enda valdusesse. Selle hüvitiseks pakuti inimeste odavat küttepuitu. 1/3 maapiirkondades elavatest inimestest on just riigi kõige vaesemad. Suurem osa nende sissetulekust moodustab põllundus, metsandus aga varustab neid täiendsissetuleku ning küttega. Alternatiivkütuse puudumine raskendab illegaalse metsaraie peatamise riigi metsades.
Metsanduse aren  Musta mere rannikul kasvab lähistroopiline taimestik . Peamisteks puuliikideks on tammed,idapöök, plaatan, valgepöök, loorberipuu, pukspuu . Kõrgemal on okasmets ja vahemere rannikulkasvavad tamm, seeder , õlipuu, mandlipuu ja kreeka pähklipuu .
Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas
olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks.
20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad, kuid enamus läheb
kütteks.g on olnud aeglane tarvilike masinate ja tehnika puudumise ning halbade teeolude tõttu. Üheks suurimaks probleemiks on ebaseaduslik puuraie.

Tööstus

Türgis on palju erinevaid tööstusliike. Tööstustehased asuvad kõikjal üle maa, kuigi põhiline osa toodangust tuleb tugevalt industrialiseeritud piirkondadest: Istanbulist, Marmara mere rannikualadelt, Egeuse mere rannikualadelt Izmiri linna ning Ankara regiooni ümbrusest. Juhtivad tootmisalad on keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide - ning tehnikatööstus.
Türgi Kesk-Aasia juhtiva terasetootjana varustab enamiku oma riigi terasevajadusest ise.
Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Tehnikatööstused arenesid tormakalt 1970. ja 1980. aastate paiku ning asuvad nüüd kõikjal riigis, põhiliselt on nad koondunud aga Istanbuli, Izmiri ning Ankara lähedusse.
Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses.
Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus . Suurimad tehased asuvad puuvillaistanduste juures. Põllumajanduslike toorainete töötlemine toimub kõikjal riigis. Juhtivaimad on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres, ning suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal.
Türgis kaevandatakse kivisütt , kromiiti ja vasemaaki.
Tööstusharudest on esindatud keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide- ning
tehnikatööstus.
Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses.
Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Suured tekstiilitehased asuvad puuvillaistanduste läheduses. Sellised valikud on tehtud,sestsee on tootmisel kasulik, kui toorained asuvad lähedal.
Türgi ekspordib tööstustoodetest nafta -, ehitus-, metsa- ja paberi-, keemia- ja
elektroonikatooteid. Impordib elektroonika -, ehitus-, nafta- ja keemiatooteid. Masinatööstus on jõudsalt arenenud. On rahvusvaheliselt edukas masinatööstuse eksportija.
Türgi masinatööstusest tuuakse ka Eesti turule kaupa sisse. Kõrgtehnoloogia ei ole väga arenenud Türgis. Türgi on ikkagi pigem tuntud kui tööstusmaa.

Transport

Transpordi infrastruktuuri arengut takistvad kohati mägised piirkonnad ja jõgede kärestikku rohkus , mis takistab sisevetetransporti. Soodustavateks teguriteks on hea pinnas,mis soodustab autoteede ehitamist. Riigi sisevedudes on kindlasti olulised autotransport , rongitransport ja siseveetransport,rahvusvahelistes vedudes on tähtsal kohal kindlalt laevatransport, autotransport, rongitransport ja õhutransport .
Autoteedevõrk on suhteliselt tihe, riigi keskosas on tihedam. Äärealadel, kus on rohkem külasi on teedevõrk hõredam. Autoteede kogupikkuseks on 426,906 km.7
Raudteede kasutus ongi põhiliselt pühendunud kaubaveole. Inimestetranspordiks on loodud vaid suuremate linnade vahel maa-alused metrood. Riigil on raudtee ühendus Bulgaaria , Kreeka, Iraani, Iraagi ja Süüriaga. Raudtee kogupikkuseks on 10,984 km.8
Jõetranspordi tähtus on suhteliselt väike,sest Türgi riigis asuvad jõed ainult idapiirkonnas ja seal asuvad jõed on kärestikulised ja raskesti läbitavad. Eeldused puuduvad. Jõgesi pole kanalitega ühendatud.
Riigisisestes vedudes on meretransport suhteliselt vähe kasutatav variant, rahvusvahelistes vedudes oluline, kuna kaubaveod naaberriikidega toimuvad just mereteede kaudu. Õhutransport on turismipoolest rahvusvaheliselt väga vajalik, kuna Türgi on tuntud turismimaa . Ka rahvusvaheliste vedude tegemiseks on ta tähtis. Siseriiklikult on ta vedude poolestkasutatav, kuna vahemaad on riigis pikad ja kaubavedu on nii kiire. Kõige kiiremini on Eestist võimalik jõuda Türki lennukiga, millega sinna sõiduks kulub kuskil 10 h ja 50 minutit. Veel on võimalik kasutada maatransporti, kas siis autot või bussi vms.

Turism

Türgi pikk ning mitmekesine rannik, kõrged mäed ning kaunid järved , paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suurepärase turismipotentsiaali.
Kuni 1980. aastateni oli Türgi turism kõvasti maas teistest Vahemeremaadest. Özal’i valitsuse esilekerkimine tõi kaasa tormilise muutuse Türgi turismimaastikul. Turistide arv kasvas suurel kiirusel 90ndate aastate algul.
Regiooniline päritolu näitab üpriski palju , kuhu turistid Türgis reisida soovivad. Keskklassi türklased eelistavad rannakuurorte Egeuse ning Vahemere kaldail; lääne-euroopa, iisraeli ning ameerika turistid kalduvad külastama randu ning ajalooehitisi; ida-euroopa turistid lähevad aga Istanbuli või Musta mere rannikule ostma või kaupu vahetama ; iraani või muude kesk-aasia turistide meelispaigaks on samuti suured linnad nagu Istanbul või Bursa ning nemad lähevad sinna tihti lihtsalt tooteid ostma.
Türgi suurimas linnas, Istanbulis, on suures hulgas turistide atraktsioone linna pika ajaloo tõttu- Sultan Ahmedi mošee, Hagia Sophia, Dolmabahçe palee jne. Istanbulist on viimasel ajal saanud Euroopa suurimaid ostukeskusi oma poodide ning kaubanduskeskustega. Samuti asub Istanbulis Euroopa suurim ning maailma suuruselt teine ostukeskus “Cevahir’i poekompleks”.
Rannakompleksid on praegusel ajal Türgi ühed tähtsaimad “turismimagnetid”. Enamus puhkekeskusi paiknevad Egeuse mere ning Vahemere rannikuil. Antalya on tunnistatud Türgi turismipealinnaks.
Turistide arv kasvas oluliselt 2002. ja 2005. aastal- 12,8 miljonilt 21,2 miljonile, mis teeb Türgist top-10 riigi turistide külastatavuse poolest maailmas.

Kasutatud kirjandus

http://countrystudies.us/turkey/
http://www.britannica.com/ebc/article-9381357
http://en.wikipedia.org/wiki/Turkey
http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrg i
http://www.turkishembassy.org/index.php?option=com_content&task=view&id=196&Itemid=199