Transport logistikas (3)

TRANSPORDIKULUSID MÕJUTAVAD FAKTORID

TOOTEGA SEOTUD FAKTORID

• Tihedus - toote ja massi ruumala suhe. Madala massi-ruumala suhtega kaupade transport maksab kilogrammi kohta rohkem kui kõrge massi-ruumalaga kaupde puhul.
  

• Väärtus – väärtuse ja kaalu suhe. Mida kõrgem on kauba väärtus kaaluühiku kohta, seda väiksem on transpordikulude osakaal võrreldes veose väärtusega. Mida väärtuslikum kaup, seda vähem arvestatakse kuluaspekti ja seda rohkem tähtsustatakse veoaaega ja usaldusväärsust.
  
• Lastitavus ( stowability) - ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, millisel tasemel kaup täidab transpordiruumi (halva lastitavusega on masinad ja loomad).
  
• Kaubakäsitluse lihtsus – Sarnased kaubad ( tooraine , kastid , tünnid) või kaubad,mida saab olemasoleva kaubakäsitlustehnikaga laadida on odavamad ning nende transpordikulud on seega väiksemad.
  
• Kahjustuvus ( lability) – kõrge ühikuväärtusega ( hinnaga), kergesti kahjustuvate ja vargusohtlike kaupade transport on reegline kulukam, kuna selliste veoste puhul on vedajal kõrgem vastutusrisk, mille veo tellija kinni maksab.
  
• Asendatavus (subtituablility) – kui toodet saab hõlpsalt asendada alternatiivse tootega teiselt tarnijalt, võib olla mõtekas kasutada kiiret kuid kulukat transpordiliiku, et tagada kliendi tellimus.
  
• Eriomadused ( special characteristics ) – ohtlikud, ajapiiranguga tooted. Ohtlike veoste puhul peab transportimine vastama teatud erinõudmistele, mis piirab transpordialternatiivide valikut ja suurendab transpordikulusid. Ajapiiranguga toodete puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul.
  

TURUGA SEOTUD TEGURID

• Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase.
  
• Turgude asukoht – see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada.
  
• Antud maa valitsuse transpordipoliitika – teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni.
  
• Vedude tasakaalustatus – kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis.
  
• Vedude perioodilisus – juhivedu või liinivedu .
  
• Siseriiklik või rahvusvaheline transport – täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud.
  

LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID – MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE

TRANSPORDILOGISTIKA ÜLESANDED

• Transpordiahelate loomine ja juhtimine.
  
• Transpordi ladustamise protsesside tehnoloogilise ühtsuse tagamine.
  
• Transpordiprotsesside integreerimine tootmis- ja ladustamisprotsessidesse.
  
• Sobivama transpordiliigi valik.
  
• Optimaalsete veomarsuutide planeerimine .
  
• Transportteenuste tellimuste täitmise organiseerimine ja kordineerimine ehk kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine.
  
• Kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel.
  

TRANSPORT JA KLIENDITEENINDUS

• Usaldusväärsus
  
• Veoaeg
  
• Turu ulatus ( market coverage ) – võime osutada uksest ukseni teenuseid.
  
• Paindlikkus – kaupade valik, mille transporti on vedaja võimeline teostama ja tema võime rahuldada kaubasaatja erinõudmisi. Kaupade kahjustamise ja kaotsimineku tase veoprotsessi käigus.
  
• Vedaja suutlikkus osutada teisi teenuseid peale põhitransporditeenuse – nt. Kauba peale- ja mahalaadimine, tollimine, ladustamine jne.
  

• Sagedus, minimaalne saadetiste suurus, uksest-ukseni kokkuveo- ja kohaletoimetamise ajad, turvalisus ja usaldusväärsus.
  
• Veosevoogude tehnilistele nõudmistele vastavate veovahendite kasutamine.
  
• Reageerimisaeg klientide päringutele ja veoinstruktsioonide muutmisele.
  
• Informatsiooni andmine veose staatuse kohta ja veosejälgimissüsteemide kasutamine.
  
• Valmisolek vastutada ja pakkuda kompensatsiooni äpraduste puhul.
  
• Äriline ja paindlik lähenemine läbirääkimistel hinna ja teenuse osas.
  
• Valmisolek pakkuda veoste konsolideerimisteenuseid või tihe koostöö konsolideerimisteenuseid osutavate firmadega .
  
• Piiriületuste kiirus ja probleemitus.
  

RIIGI VÕI REGIOONI TRANSPORTSÜSTEEMI POTENSIAAL

TRANSPORDISÜSTEEMID

• Transport peaks olema piisavalt paindlik, et kindlustada veoprotsessid, mida korrigeeritakse iga nädal või koguni iga päev.
  
• Transport peab garanteerima ühekordsed ja regulaarsed ööpäevaringsed kaupade toimetamised ka kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse.
  
• Transport peab teenindama oma klientuuri eesmärgiga hoida ära ettevõtete töö seiskumine ja defitsiidi tekkimine kaubanduses.
  
• Transport peab suutma vedada suhteliselt väikseid kaubapartiisid väikeste intervallide tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega.
  

• Sobivaima transpordiliigi valik.
  
• Sobivaima veovahendi valik.
  
• Kauba liikumistee kujundamine.
  
• Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine.
  
• Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine
  

• Transpordivahendi maksumus veo tellijale.
  
• Kaubakoorma tasuvus .
  
• Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg, vaheajad , sissesõidud põhimarsruudilt).
  
• Täiteaste.
  
• Laadimistööde ja kauba käsitlemise kiirus.
  
• Täiendavate teenuste realiseerimise võimalus ja riski vähendamine.
  
• Veoteenuse operatiivsus.
  

• Veograafikust kinnipidamist.
  
• Veotellimuste õigeaegset ja operatiivset töötlemist.
  
• Veolepingute korrektset realiseerimist.
  
• Võimaluste otsimist juurdeveosageduse ja partiide komplektsuse suurendamiseks .
  

• Kaubakoguste ratsionaalset jaotust logistilise süsteemi lülide vahel.
  
• Kaupade laadimistööde kiirendamist.
  
• Sõiduaja lühendamist liinidel.
  
• Vahetustega tööaja kasutamist.
  
• Kandejõu ja mahutavuse maksimaalset kasutamist.
  
• Kombineeritud vedude kasutamist.
  
• Kaubaveo dokumenteerimise ja kontroll-operatsioonide lihtsustamist ning selleks kuluva aja vähendamist.
  

• Sobiva veovahendi ja veoühiku kasutamist (isotermiline, külmutus jne.).
  
• Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamist.
  
• Kindlustussüsteemi ratsionaalset kasutamist.
  
• Veo- ja hoiurežiimist kinnipidamist.
  
• Täiendavate kaitsemeetmete rakendamist veo ohutuse tagamiseks.
  
• Logistika- ja jaotuskeskuste väljaarendamist.
  

TRANSPORDILIIGID

RAUDTEE TRANSPORT

• On võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu lähte- ja sihtkohtade vahel – raudtee infrastruktuur ja terminalid peavad kindlustama kauba veo tooraineallika ja tooraine tarbija vahel. Vastasel juhul kaovad raudteetranspordi eelised.
  
• Veod on regulaarsed, ühendus on häireteta kõikidel aastaaegadel ja ööpäev läbi.
  
• Raudteel on suur läbilaske- ja suur veovõime, mis võimaldab vedada suuri kaubakoguseid.
  
• Kauba lähetamisel suurele veokaugusele tekib eelis, kuna kulud veo ettevalmistamiseks ja lõpetamiseks kauguse suurenedes kaubaühikule vähenevad.
  
• Ühenduskiirused on suhteliselt kõrged.
  
• Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav – madalad muutuvkulud ja kõrged püsikulud. Kuid ühikukulud on madalad, kui süsteem juba eksisteerib ja seda ekspluateeritakse maksimaalselt.
  
• Energiatarbimine (tkm-le) on madal ja tööviljakus kõrge.
  
• Konkurentsi võimalus, kui on eraldatud ekspluatatsioon ja infrastruktuur.
  
• Kasumimäär raudteetranspordil on kõrge – kulude ja tulude suhe on kõrge.
  
• Pole kaalu ja keskkonnapiiranguid.
  
• Sotsiaal-majanduslik eelis - madalam energiakulu, väiksem maavajadus, väiksem õhusaaste.
  

• Kõrged terminalikulud – seda puudust saab vähendada töö tõhusa organiseerimisega.
  
• Madal kättesaadavus/juurdepääsetavus – nõuab infrastruktuuri, terminale ja vahepunktides peatumine on välistatud.
  
• Püsikulude suur osatähtsus – ettevõtte omahinnas infrastruktuuri kulude tõttu, kuni raudtee struktuur oli ühtne. Nüüd katab teenuse tarbija infrastruktuurikulud kasutustasuna. Kuid püsikulude suur osa jääb.
  
• Vähene paindlikkus – kauba lähetamine peab olema ette planeeritud.
  
• Ebaökonoomne väikestel vahemaadel ( alla 300- 400 km).
  
• Ümberlaadimise vajadus- reeglina vajab autotranspordi kaasamist punktist A punkti B veol .
  
• Erinev infrastruktuur eri piirkondades.
  
• Infrastruktuuri arendamine ajaliselt ja rahaliselt mahukas.
  

MAANTETRANSPORT - AUTOTRANSPORT

• Jaotusautod-kasutatakse terminalide jaotuspiirkonnas kauba jaotus- ja kokkuveoks
  
• Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong.
  
• Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita.
  

• Otsevedude all mõistetakse kauba vedu otse saatjalt saajale ilma vaheladustamiseta või kauba käsitlemiseta terminalides.
  
• Süsteemsete vedude all mõistetakse veosüsteeme, mis põhinevad terminalivõrgustikel ning jaotus-ja kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalivahelistel põhivedudel. Tavaliselt töötavad veosüsteemid kindla veograafiku alusel. Eesmärk on ühendada võimalikult palju erinevaid saadetisi samal marsruudil.
  

• Paindlikkus, juurdepääs peaaegu igasse kohta. Kasutab avalikke teid, ei vaja oma infrastruktuuri.
  
• Uksest ukseni vedu, suur manööverdamisvõime ja suhteliselt kiire jaotusaeg – autovedude suurim eelis teiste transpordiliikide ees on asjaolus, et kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta.
  
• Kauba kohaletoimetamise suur kiirus (mitte ainult vedu).
  
• Marsruutide optimeerimise võimalus – autoteed on tavaliselt lühimad ühendusteed asustatud punktide vahel.
  
• Ökonoomsus väikeste kaubasaadetiste puhul, mis toob kasu nii ostjale kui müüjale, sest laovarusid on autotranspordi kasutamisel võimalik optimeerida kõike kergemini.
  
• Konkurentsiturg – suur vedajate arv mõjutab hinnakujundust.
  
• Madalad nõuded pakkimisele.
  
• Suur arv eri sõidukitüüpe.
  
• Võimaldab kõrget teenuse kvaliteeti.
  

• Suhteliselt kõrged veotariifid .
  
• Väike  veovõime ja piiratud koorma kaal.
  
• Riiklikud keskkonna-piirangud mõjuvad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (mõnedes maades piiratud liiklus öösel, puhkepäevadel).
  
• Maanteede infrastruktuur kallis.
  
• Ummikutest põhjustatud viivitused.
  

LENNUTRANSPORT

• Kulud lähteriigis
  
• Õhutranspordi baaskulud ja lisatasud ( turvatasu, kütus)
  
• Kulud sihtriigis
  

• Suur kiirus, ajasääst.
  
• Manööverdamisvõimelisem kui raudteetransport .
  
• Võimaldab vedada kiiresti riknevat kaupa.
  
• Ei ole vaja ehitada teid.
  
• Võimaldab vedada kaugele.
  
• Hästiarenenud ülemaailmne lennuliinide võrgustik.
  
• Madal pakendikulu.
  

• Sõltuvus ilmastikust.
  
• Kallis, eelistatakse sõitjateveol rohkem kui kaubaveol. Kasutatakse kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks.
  
• Ümberlaadimine.
  
• Lennujaamade maapealsete talitluste aeglus.
  
• Mitmete kaupade transport on keeruline tänu kaalupiirangute ja IATA kehtestatud kitsenduste tõttu.
  

VEETRANSPORT

• Tramplaevandus
  

• Liinilaevandus
  

• Suur veovõime.
  
• Ökonoomne suurte veomahutite ja kauguste puhul väikese kütuse kulu tõttu.
  
• Veeteede marsruutide paindlikkus suur.
  
• Vähem piiranguid kaupadele.
  

• Aeglane.
  
• Lühike navigatsiooniaeg ( veeteed külmuvad).
  
• Piiratud võimalus otsesidemeteks.
  
• Sadamate ja muu infrastruktuuri vajadus, mis teeb veetranspordi kalliks.
  
• Karmid nõuded pakkimisele.
  
• Ümberlaadimise vajadus.
  
• Tundlik ilmastiku suhtes.
  
• Pole võimalik vedada kohtadesse , kus puuduvad sadamad.
  
• Pikalt etteplaneeritud teenus.
  

TORUTRANSPORT

• Odav massiliste veoste transpordil.
  
• Suur läbilaskevõime.
  
• Ei ole vaja pakkida.
  

• Paindumatu.
  
• Sobib ainult teatud kaupadele (vedelikud, gaas).
  
• Vajalik püsiv suur kaubavool.
  
• Teede ehitamine kallis.
  

• ukselt ukseni teenus, osa transpordiahelast läbitakse auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga
  
• autotranspordi ajalised (nädala lõpud), tehnilised (mass, gabariit ), keskkonnakaitselised ( heitgaasid , müra) ning autojuhi tööaja piirangud
  
• karmid keskkonnakaitse nõuded
  
• kauba parem säilimine
  
• kombineeritud terminalide ehitus
  
• majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste puhul
  
• EL transpordipoliitika
  

• transpordiliikide ajalooliselt väljakujunenud sõltumatus
  
• erineva laiusega raudteed
  
• sobiva laadimistehnika puudumine
  
• transpordiühikute ja veovahendite vähene standardimine
  
• veodokumentide paljusus
  
• infotehnoloogia kasutuse puudulikus jne.
  
• Intermodaalse transpordiga liituvad eelkõige konteinerveod ja meretransport.
  

TRANSPORDI POLIITIKA

• Looduslikud tingimused (topograafia, kliima, looduslike veeteede olemasolu jms) - seavad piirangud transpordiliigi ja -vahendi valikul .
  
• Transporditehnika - pakuvad valikut transporditeenuste pakkumisel nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes.
  
• Tootmise paigutus - mõjutab oluliselt transpordisüsteemi kujundamist
  
• Ümbritsev keskkond (poliitika, majandus, ühiskond, ökoloogia, tehnoloogia ).
  

• Majanduslikud (rahalised toetused, mitmesuguse otstarbega fondid ).
  
• Sotsiaalsed (avaliku arvamuse mõjutamine transpordipoliitiliste tõekspidamiste ja abinõude selgitamistega).
  
• Õiguslikud (seadused, määrused, korraldused jms).
  
• Tehnilised (nõuded fikseeritakse normdokumentides, tegelikku tehnilist seisukorda kontrollitakse regulaarselt ja ka pisteliselt).
  
• Administratiivsed (ohutuse nõuete jälgimine, õiguslike abinõude täitmise kontroll).
  

• Transpordi infrastruktuuri planeerimist ja väljaehitamist koordineerib riik.
  
• Transpordi infrastruktuuri kulud katab selle kasutaja.
  
• Majanduslikud tingimused peavad olema kõikidele ettevõtjatele ühesugused.
  
• Riik toetab ja soosib ühistranspordi arengut reisijateveol.
  
• Teatud minimaalse reisijate teenindustaseme kindlustamine riigi kõikidele piirkondadele.
  
• Riigi koordineeriv osa transpordi korraldamisel.
  
• Riiklik ohutusnõuetest ja seadusandlusest kinnipidamise kontroll.
  

LOGISTIKA EESTIS

• Eesti elanikel, kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel võimaldada liiklemiseks avalikke teid ning saada kõigis Eesti piirkondades transporditeenust, mis oma mahult, liigilt ja kvaliteedilt vastab ühiskonna nõudlusele, on ohutu ja keskkonnasõbralik ning nõuab ühiskonnalt võimalikult vähe kulutusi.
  
• Rahvusliku koguprodukti suurendamine majanduse kui terviku konkurentsivõime tõstmise kaudu pakkudes kiirema , odavama ja ohutuma transpordiühenduse riigi eri piirkondade vahel ning transpordisektori ja teiste rahvuslike majandus- ja muude valdkondade integreerituse tõusu.
  
• Rahvusliku koguprodukti suurendamine transporditeenuste ekspordi kaudu, sh üle-euroopaliste struktuuridega integreeritud rahvusliku transpordisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ning selle juhtimise ja süsteemse arendamise mehhanismide loomise ja transiitvedude arendamise ning teedevõrgu ulatuslikuma kasutamisega.
  
• Ruumilise tasakaalu saavutamine ning arenguerisuste vähendamine riigisiseste majanduslikult tugevamate ja nõrgemate piirkondade vahel, tagades viimastele kiire ühenduse ja ligipääsu pealinnale ning rahvusvahelistele tõmbekeskustele
  

TRENDID EESTI TRANSPORDITURUL

KOKKUVÕTE

KASUTATUD KIRJANDUS