Logistika alused 3KT (2)

III osa
57. Mis on lao ülesanne?
On kaupa hoida ja säilitada, laos toimub kauba vastuvõtmine, ladustamine , komplekteerimine , loovutamine ja lähetamine.
58. Mis on jaotuskeskuse ülesanne?
Toimub kauba koondamine , komplekteerimine, sortimendi valik, väiksemate kaubapartiide organiseerimine , reservpartiide hoidmine.
59. Kumb annab väiksema laovarude koguse, kas logistiline ( kogukulu alusel) või tootmise ja turustuse seisukohalt kaalutlemine?
60. Mis on läbimisaeg ja tellimistsükli aeg?
Läbimisaeg on ajavahemik, mis kulub vajaduse tekkimisest teostada mingi logistiline toiming/toimingud kuni hetkeni, mil vastavad tegevused ja toimingud on teostatud.
tellimistsükli aeg- kui kaua läheb aega tellimise vajaduse teadvustamisest kauba kättesaamiseni
61. Laotegevusega seotud jaotusstrateegiad.
1)Otselähetamine- tarnijad lähetavad kauba otse kauplusse (sobib kallihinnalistele kaup, moekaupadele- tähtis aeg, toidutööstus jne)
2)Ladustamine- kasutatakse vaheladusid/jaotuskeskusi- vähenevad kulud ja paraneb klienditeenindus
3)Otselaadimine- kaupade katkestamatu jaotus tootjalt/tarnijalt kliendile
62. Mida mõista otselähetamise all ja millistele kaupadele on see sobiv?
Otselähetamine- tarnijad lähetavad kauba otse kauplusse. Sobib *kallihinnalistele kaup, *moekaupadele- tähtis aeg, *toidutööstuse kiiresti riknev kaup *tarnija selgitusi nõudvad kaubad.
63. Ladude väärtust lisavad rollid.
a)Transpordi konsoliderimine/ühendamine nii sisend kui väljundlogistilises süsteemis
b)Toodete ja tarnete koondamine ja valik
64. Millistes kuludes säästetakse kui laol on väärtust lisav roll?
*Sisend- ja Väljundlogistilises süsteemis (Tootmise toetus)- Laos ühendatakse ja komplekteeritakse saabunud saadetistest täiskoorem. Säästetakse veokulusid.
*Valmistoodete koondamine ja valik (läbi jaotuskeskuse)- vähenevad veokulud ja keskkond saab vähem kahjustada
*Tarnesortimendi koondamine- (leping jaotuskeskusega) jaotus toimub vajalikul ajal, tooted on hästi kättesaadavad ja laovarude tase on madal.
65. Mida mõista otselaadimise all?
Strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tarnijalt kliendile. Ta on tõhus ainult suurte jaotussüsteemide puhul. Kus: *jaotuskeskused, kauplused ja tarnijad peavad olema seotud infosüsteemiga *vajalik kiire ja usaldusväärselt toimiv transpordisüsteem
66. Kirjeldage skemaatiliselt nn suurjaemüüja olemust.
Tarnijalt 1-4 -> Jaotuskeskus -> Kauplus A-D
67. Jaotussüsteemi kavandamise märksõnad.
1)Omandivorm- ladu (rendiladu või eraladu- kumb kasulikum)
2)Tsentraliseeritus- kas 1 või mitu ladu
3) Ladude arv, mida mõjutab: *firma suurus *väikeste koguste ostjad *klienditeenindustase *kulud (varud, laotegevus, transport, läbimüügikaotus)
4)Lao suurus- ladude arv sõltub turgude poolt nõutavast tegevuskiirusest ja turupiirkondade paiknemisest
5)Asukoht kas tarnijate või klientide lähedal või vahepealne asukoht
6)Laovarustus ja hooldus- ladude mehhaniseerimine
7)Töötajate ohutus- ohtlikud töökohad, kuna suured sõidukid, erinevad mehhanismid, tervistkahjustavad kaubad, pinged jne.
68. Millised tegurid mõjutavad ladude arvu?
mõjutab: *firma suurus- rahvusvahelistel firmadel rohkem *väikeste koguste ostjad- kui on palju siis läheb vaja hajutatud laosüsteemi *klienditeenindustase- kui sageli on kiireid tellimusi *kulud (varud, laotegevus, transport, läbimüügikaotus)- mida rohkem ladusid , seda suurem kulu.
69. Laotegevusega ja laovarudega seotud kulud.
*Laovarude kulu ja *Laomajanduse kulu- suureneb ladude arvu kasvuga *Transpordikulu- väheneb laude kasvuga *Kulu müügikaotusest- kelle teenus aeglane kaotab läbimüügi mahtudes. *Transpordivalik- vähem ladusid, kaugemad veod .
70. Nimetage laovarude täiendamissüsteeme.
*Kindel e ökonoomne tellimiste kogus- tellitakse juurde, kui varu jõuab kindlale tasemele
*Kindel tellimisaeg e perioodiline tellimine- tellitakse juurde kokkulepitud ajal
71. Kuidas arvutada laovarude käibesagedust?
= aasta müügikäive/ keskmine laoseis
72. Millest sõltub käibesagedus?
*Tootmistsükli pikkusest- mida pikem ts, seda rohkem raha varudes kinni * Toormaterjali ja pooltoodete hankesagedus- hankekoht, lao seisukord , kui usaldusväärne majandus jne.
*Toormaterjali ja pooltoote hind- mida kallim osa, seda vähem peaks laos seisma
*Turustusest ja maksetingimustest
73. Kuidas arvutada laovarude piisavust?
On Varude käibevälde e ringlusaeg = päevade arv perioodis / käibesagedus
74. Milliseid otsuseid sisaldab transpordi teenuse hanketegevus?
1)Strateegilised otsused- tehase ja ladude arv, asukoha ja võimsusega 2)Ärilised, kaubanduslikud otsused- seotud toodete ja teenuste tarnimisega ja allhangetega 3)Tegevusotsused- tootmise ja jaotuse planeerimine 4)Transpordi juhtimisotsused- seotud sõidukite ja marsruutide valikuga ning lastimisega.
75. Millised tegurid mõjutava transpordiliigi valikut?
*riigi suurus ja kultuuriline taust *geograafia, kliima *riigi elanike ja tööstuse ruumiline paigutus *transpordi infrastruktuuri olemasolu ja võrgu tihedus *majanduse struktuur *valitsuse transpordipoliitika *maksusüsteem
76. Transpordiliikide võrdlusel kasutatavad näitajad.
*Nõudlus ja pakkumine *kulud * ajategur (ja selle usaldusväärsus) *veovõime, läbilaskevõime *kättesaadavus * vedude usaldusväärsus, kindlus *Tehnilised seadmed ja tõhusad sõidukid (konteinerid)
77. Nimeta transpordi kui terviku kululiigid.
1)Transpordifirma kulud: a) Tegevuskulud : *kütus, elekter , palgakulu, firma üldkulud b) kapitalikulu : *sõidukid, infrastruktuur ja muu vara kulu.
2)Infrastruktuuri kulud (väliskulu): * investeeringud ehituseks, remondiks, hoolduseks 3)Vedude kaudsed e terminalikulud : *ettevalmistus, lõpetuskulud veoks(kõik veooperatsioonid-laadimiskulud), tollikulud, ajakulu jne. 4)Transpordi väliskulu: *keskkonnakahjustused (saaste, mura jne) *liiklusõnnetused *liiklusummikud
5)Transpordikasutaja kulud- maksud mis ei ole tariifide sees ja on pandud veovahendile selle kasutamise eest ( peatused transiidisõitudel, külmveoki lisakulu jne)
78. Miks on transpordiliikide võrdlemisel vaja jaotada firma kulud ekspluatatsiooni ja kapitalikuluks?
Sest eri transportidel moodustavad kulude jaotuse erinevalt
79. Rongitranspordi eelised ja puudused.
Eelised: *katkematu ühendus, öine vedu *regulaarsed, ühendus on häireteta aasta läbi *suur läbilaske- ja veovõime *kauba lähetamisel suurele veokaugusele eelis *ühenduskiirused on kõrged
Puudused: *kõrged terminalikulud *madal kättesaadavus/juurdepääs *püsikulude suur osatähtsus *vähene paindlikkus
80. Autotranspordi eelised ja puudused.
E: *paindlikkus, juurdepääs igasse kohta, ei vaja oma infrastruktuuri *uksest ukseni vedu- kiire (lühike jaotusaeg) *Kauba kohaletoimetamise suur kiirus *marsruutide optimeerimise võimalus *ökonoomus väikeste kaubasaadetiste puhul *Konkurentsiturg- palju vedajaid, väiksem hind *madalad nõuded pakkimisele
P: *Kõrged veotariifid (km hind kallis) *väike veovõime ja piiratud koorma kaal
81. Meretraspordi eeslised ja puudused.
E: *väga suur veovõime *Ökonoomne suurte veomahtude ja kauguste puhul
P: *aeglane *Lühike navigatsiooniaeg (jää) *Piiratud võimalus otsesidemeteks- vajab teist transporti *Sadamate ja muu infrastr vajadus, mis teeb ta kalliks * karmid nõuded pakkimisele
82. Lennutraspordi eelised ja puudused.
E: *Suur kiirus *Manööverdamisvõimelisem kui raudteetrans P: *Sõltuvus ilmastikust *Kallis- eelissõitjateveol, kasutatakse kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks
83. Mis nähtused kuuluvad transpordi negatiivse välismõju hulka?
Tab 11.6 lk 254
84. Miks on autokasutusel väliskulud suuremad kui ühistranspordi kasutusel?
Kuna auto mahutab vähe, aga oht liiklusõnnetustesse sattuda ja liiklusummiku tekitajana on sama, lisaks saastab samamoodi keskkonda, tekitab müra.
85. Kogukulu analüüs nõuab...
..tekkivate kulude vastastikkuse mõju ja sõltuvuse hindamist laotegevuses, laovarus, infos , tagastuses/korjes ja pakendamises
86. Mis on logistiline kogukulu?
Analüüsitakse kululiike: jaotuses muutuv- ja püsikulu (läbimüüki ja kasumit mõjutavad varude tase, kaubaladude arv ja asukoht ning kaupade jaotamisel kasutatud veokid.
87. Tegevuspõhise kuluarvestuse sammud.
Kulud, liigid – a)otsekulud
b) kaudkulud
Tegevused Kulukoht
Teenused Kulukandjad