Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Transport ja ekspedeerimine KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Transport
ja ekspedeerimine KT



  • Veondus – tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat.
    Veerem – üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise
    Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid , õigusruum ja rahvusvahelised suhted.
    Transpordivõrk – kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk).
    Transpordisüsteem – transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms.
    Isiklik transporttranspordivahend , mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas ).
    Paratransport – ametisõiduk või erasõiduk (renditud sõiduk)
    Avalik transporttegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu.
    Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (troll, tramm , buss ). Kas kindlal marsruudil, kehtestatud sõiduplaani alusel või eritellimusel.
    Ühissõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss , troll, tramm, rong , laev jms.
    Omavedu – vedu vedaja oma tarbeks oma kulul
    Tasuline vedu – vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul
    Rahvusvaheline vedu – vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides
    Kohalik vedu – vedu ühe riigi territooriumil lähte- ja sihtpunktide vahel
    Unimodaalne veduveod , mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga
    Multimodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahe erineva veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest
    Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus ( konteiner , auto, haagis, poolhaagis ). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel.
  • Veoviisid: - Infrastruktuuripõhised
    Autotransport – teed, tänavad, sillad
    Raudteetransport – raudteed, jaamad
    Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad
    Elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk
    Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharusse)
    - Niidipõhised
    Meretransport – mereteed, meresadamad
    Siseveetransport – siseveeteed , jõesadamad
    Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad
    - Muud
    Kosmose-, inim-, loom- ja kergtransport
  • Veoliigid: - Reisijatevedu
    Kaug-, lähi- ja linnavedu.
    - Kaubavedu
    Rahvusvaheline (eksport-, import -, transiitvedu), kohalik (linnadevaheline ja linnavedu) ning tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu).
  • Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid
    - Eesti asend EL ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes
    - Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade rahvastiku tihedus Tallinnas, Tartus ja Kirde-Eestis
    - Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning töökohtade koondumine keskustesse
    - Eesti ühiskonna kiire autostumine , millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste põhimaanteede koormus.
  • Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne )
    Esmane
    ülesanne on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab.
    Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kiiret arengut vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist.
    5.1 Mobiilsus (liikuvus) on tegevus, mis kindlustab millegi kättesaadavuse.
    Sotsiaalse mobiilsuse mõjurid: - Liiklussisesed: juhiloa olemasolu, sõiduauto kasutamise võimalus, ühistranspordi olemasolu, liiklusteede olemasolu ja kvaliteet, transpordi kasutamise kulud.
    - Liiklusvälised: elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökoha suhtes, töökohtade kontsentratsioon ehk tihedus, vaba aja kasutamise võimalused, asendustegevused.
    5.2 Transpordi mõju ühiskonnale (positiivne ja negatiivne)
    Positiive mõju on elanikkonna üldise heaolu kasv nende liikumisvajaduse rahuldamise läbi ning negatiivne on ühiskonnal saamata jäänud heaolu liiklusõnnetuste ja elukeskkonna halvenemise tõttu.
    5.3 Veonduse mõõdikud makro- ja mesotasandil
    Makro: - majandustegevuse regionaalne jaotus
    - välismajanduse intensiivsus
    - geograafiline asukoht
    Meso : - eri veoviise mõjutavad seadusandlikud aktid
    - transpordivõrgu kvantiteet ja kvaliteet
    - veotariifide tase

  • 6.1 Suurenev vajadus veoteenuse järele
    tuleneb suurenevast vajadusest kaupade ja teenuste järele
    Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine, aga Big is beautiful ärimudel seisneb selles, et mida suurem on tootmine, seda madalamaks muutub ühe ühiku kulu.
    6.2 Senssoonsus ja ebarütmilisus
    Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad.
    Päevasisesed kõikumised, mida pühjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu varahommikul ja jaotusveod, mida tehakse enne tööpäeva lõppu.
    Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ette ennustada (ilmastik, tootmishäired).

    6.3 Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol
    Transport peab tagama nii ühekordsed kui ka regulaarsed veod kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse.
    Transport peab suutma teenindada oma klientuuri nii, et hoida ära ettevõtete töö seiskumise
    Transport peab suutma vedada suhteliselt väikesi kaubakoguseid väikeste intervallide tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega.
    - juurdeveosageduse kindlustamine
    - optimaalsete veotingimuste tagamine
    - kaupade säilimise kindlustamine
    6.4 Mõjutegurid
    Netokaal – puhaskaal pakendita
    Brutokaal – kaal pakendiga
    Mahukaal – veose ruumalaühiku (m³) kaal (333kg)
    Arvestuslik kaal – kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele taandav mõiste
    Laadimismeeter(ldm) – lastiruumi ruumala selle pikkuse jooksva meetri ulatuses (1850kg)
    Saadetis – saatjalt (lähtekoht) saajale ( sihtkoht ) ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse.
    Osakoorem – 2500 kg ja rohkem
    Grupikaup – erinevate klientide saadetised kuni 2500kg, mida veetakse koos ühel marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis
    Pisipakk – pakk, mille kaal ei ületa 35kg
    Laadimisühik – konteiner, konteineralused, vahetuskered
    TEU – 20 jalane konteiner 6,1x2,4x2,6
    Turuga seotud tegurid: konkurents , sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus , vedude perioodilisus
    Klienditeeninduse tegurid: sagedus, transpordiaeg, regulaarsus, kättesaadavus, mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus
    6.5 Transpordilogistika funktsioonid
    - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut , ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad
    - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused
    - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus
    - Sobivaima veovahendi (veeremi) valik: jaotusautod, vedukid, haagised , autorongid
    - Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine: 1PL (kauba omanik müüb ise); 2PL (vedajad, kes pakuvad transporditeenust); 3PL (ekspediitorid, kes pakuvad mitmekülgseid logistilisi teenuseid); 4PL (iseseisvad neutraalsed ettevõtted, kes pakuvad strateegiaid ja konsultatsioone). Assets light mudel seisneb selles, et omada võimalikult vähe varasid kui võimalik ja osta sisse alltöövõttekorras.
  • Jaotuslogistika on logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi või tarbijani. Selle allvaldkonnad on transport, ladustamine , lisandväärtuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine .
    Kokkuveo korral tuuakse kõik kaubad eksportija juurde ehk kuhugi terminali ja sealt edasi ostjale välismaale.
    Jaotusveo korral viiakse kaubad terminalist (eksportija) teise terminali (importija) ja importija viib kaubad edasi ostjale.
    Põhivedu on ettevõttelt (kodumaal) otse ostjale (välismaal).
    Otseveod – veod vahetult kauba saatjalt kauba saajale
    Süsteemsed veod – kokkuvedu terminali ja jaotusvedu terminalist kauba saajale.
    7.1 Suurlinna jaotuslogistika
    Otsitakse keskkonnasõbralikke transpordi- ja logistikalahendusi suurlinna elanikkonna varustamiseks kõige eluks vajalikuga. Eesmärgid on: - minimeerida veokordade arvu
    - kasutada jaotusautosid tootlikult ja efektiivselt
    - vähendada keskkonna- ja mürasaastet
  • Suundumusi transpordilogistikas: - IT lahenduste edasine levik (raadioandmeside, EDI/XML, mobiilside )
    - Transpordi ümbersuunamine
    8.1 Transpordi ümbersuunamine:
    selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed
    8.2 „Kasutaja maksab“ ja „ saastaja maksab“ pritsiibid
    „Kasutaja maksab“ – kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma
    „Saastaja maksab“ – kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja.
  • Ekspedeerimine – vedude korraldamine (lihtsustatult).

  • Transport ja ekspedeerimine KT #1 Transport ja ekspedeerimine KT #2 Transport ja ekspedeerimine KT #3 Transport ja ekspedeerimine KT #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor MadisK123 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    pdf

    Transport ja ekspedeerimine I KT

    Mõisted:   veondus­​ Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni  siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja  infrastruktuur (taristu)   veerem­​  Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum   [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur­​ Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum,  mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud)  kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja  koolitusturge  transpordivõrk­​ Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum  teatud piirkonnas   transpordisüsteem­​ Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi  tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; 

    Transport ja ekspedeerimine
    thumbnail
    18
    docx

    Transport ja ekspedeerimine, kontrolltöö kordamisküsimused

    Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll, takso, rong, lennuk, laev) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel.

    Transport ja kaubakäsitlemine
    thumbnail
    12
    docx

    Transport

    tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. 8. Transport logistikas (NB! tarneahela siduv lüli) Tarneahela peamine siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat · Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele: Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja

    Transport
    thumbnail
    10
    pdf

    Transpordivõrk 1. KT

    1. Veondus   a. Veonduse mõiste ​ Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes  ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad  erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu).  b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) ​ veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus,  aeg  c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad    Vedu​  ­​  veokäive​  (– veomaht korrutatuna veokaugusega),​  keskmine sõidukaugus  (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), ​ veokiirus​ (Tehniline  (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna  kogu teeloldud ajaga))    Veeremi kasutamine​   ­ ​

    Transpordivõrk
    thumbnail
    25
    docx

    Transport logistikas

    SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse

    Logistika
    thumbnail
    62
    pdf

    Transport - logistika 1 töö konspekt

    Transport Konspekt, loengud 8-10 9.05.2010 Transport ETV0120 1 Autoveod (järgneb) 9.05.2010 Transport ETV0120 2 1 Rahvusvaheline Autotranspordi Liit IRU (International Road Transport Union) Ühendab autovedajate liite ja rahvuslikke assotsiatsioone (Eestist ERAA), kes on loodud eesmärgiga parandada ja täiustada rahvusvahelist autotransporti vedajate organisatsioonide huvides Tegeleb: · Riigipiiride ületamise probleemidega · Lubadereziimi liberaliseerimisega · Maksude ja lõivude vähendamisega · Klientide teenindamiskultuuri parandamisega · Autojuhtide töö- ja puhkeprobleemidega

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    49
    doc

    Laondus ja veokorraldus

    VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED SISUKORD VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED......................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................1 1.LAOD.......................................................................................................................................2 1.HOIUKOHTADE MOODUSTAMINE.................................................................................. 6 2.VASTUVÕTUKONTROLL....................................................................................................6 3.VÄLJASTUSTELLIMUSTE KOMPLEKTEERIMINE.........................................................7 4.SAADETISTE PAKKIMINE..................................................................................................7 5.SAADETISTE PEALELAADIMINE..................................................................................... 8

    Veokorraldus
    thumbnail
    398
    ppt

    ELEA Organisatsioon

    aastas, käsitlevad kõiki kutsealaga seotud küsimusi ja probleeme. Instituudid on aruandekohuslased juhatuse ees. FIATA instituudid Lennukaubaveo instituut (Airfreight Institute (AFI) ­ IATA töörühm Tolli ja protseduuride lihtsustamise instituut (Customs and Facilitation Institute (CFI) ­ Tollitöörühm Protseduuride lihtsustamise töörühm Multimodaalse transpordi instituut (Multimodal Transport Institute (MTI) Meretranspordi töörühm Maanteetranspordi töörühm Raudtee töörühm Nõuandvad organid (Advisory Bodies) Juriidiline Legal matters (ABLM) Kutsealane täiendkoolitus ­ Vocational Training (ABVT) PR ehk avalikud suhted Public Relations (ABPR) Ohtlike ainete&kaupade vedu ­ Dangerous goods (ABDG) FIATA dokumendid ja vormid Unifitseerimine Ekspedeerija töö lihtsustamine FCR Certificate of Receipt kauba

    Logistika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun