Mis põhjustab suuremat vajadust veoteenuse järele?

Vastus leiad õppematerjalist: Transport ja ekspedeerimine, kontrolltöö kordamisküsimused

Transport ja ekspedeerimine, kontrolltöö kordamisküsimused (0)

Logistika - Transport ja kaubakäsitlemine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis põhjustab suuremat vajadust veoteenuse järele?

Mõisted
Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat.
Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum
Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud , rajatised)
Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus
Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse , side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed , toruühendused.
Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas
Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga
Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata
Avalik transport – tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu
Ühistransport – reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, toll , takso, rong , lennuk, laev) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel.
Ühissõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto , buss, trollibuss , tramm, rong, laev
Omavedu – vedu vedaja oma tarbeks oma kulul
Tasuline vedu – vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul
Rahvusvaheline vedu – vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides
Kohalik vedu – vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel.
Unimodaalne vedu – veod , mida tehakse kogu veoprotsessi jooksul ühe transpordiliigiga.
Multimodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest
Intermodaalne vedu – vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühes ja samas laadimisühikus ( konteiner , auto, haagis , poolhaagis). Veoprotsessis osalevad erinevad vedajad. Erinevad veodokumendid määravad kindlaks vastutuse jagunemise vedajate vahel.

Veoviisid

Infrastruktuuripõhised:

Autotransport – teed ja tänavad, sillad
Raudteetransport – raudteed, jaamad
Torutransport – torujuhtmed, pumbajaamad
Linna elektritransport – rööbasteed, kontaktvõrk
Konveiertransport – ettevõtte sisene transport (ei kuulu majandusharru)

Niidipõhised:

Meretransport – mereteed , meresadamad
Siseveetransport –siseveeteed, jõesadamad
Õhutransport – lennukoridorid, lennuväljad

Muud:

Kosmosetransport, Inimtransport, Loomtransport, Kergtransport

Veoliigid:
Reisijatevedu – kaug-, linnalähi- ja linnavedu;
Kaubavedu – rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning
tootmissisene vedu (ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu).

Üle-Euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhi ja üldvõrk.
• Koosneb transpordiinfrastruktuurist, liikluskorraldussüsteemidest ning asukoha määramise ja navigatsioonisüsteemidest.
• Transpordiinfrastruktuur koosneb maantee-, raudtee - ja siseveevõrkudest, mere- ja siseveesadamatest ning muudest
ühenduspunktidest.
Põhivõrk koosneb üldvõrgu neist osadest, mis on üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise eesmärkide saavutamiseks strateegiliselt kõige tähtsamad.
Üldvõrk koosneb üleeuroopalise transpordivõrgu kõigist olemasolevatest ja planeeritavatest infrastruktuuridest ning hõlmab kõnealuse infrastruktuuri tõhusat, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku kasutamist edendavaid meetmeid
Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid:
* Eesti territooriumi asend Euroopa Liidu ja Venemaa olulisemate tõmbekeskuste suhtes;
• Eesti madal rahvastiku keskmine tihedus, peamiste asualade kontsentratsioon Tallinna ja Tartu ümbrusesse ning Kirde-Eestisse;
• Kvalifitseeritud tööjõu puudus maapiirkondades ning majandustegevuse ning töökohtade koondumine keskustesse;
• Eesti ühiskonna kiire autostumine, millega suureneb märgatavalt just töörände tõttu peamiste põhimaanteede koormus.

Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne )
Esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele.
Sekundaarne ülesanne tuleneb sellest, et majanduse tõhus toimimine eeldab mitte transpordi kui majandusharu kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist kõigi institutsioonide suhtes, sealhulgas asjatu transpordivajaduse vältimist.
– Transpordipoliitika on teatud avalik-õiguslike prioriteetide ja abinõude kompleks , mille abil mõjutatakse veoteenuste nõudlust ja pakkumist.

Liikuvus ( mobiilsus ) - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse.
Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogiad ja mõjurid - kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas, ühistransport).

Tüpoloogia:
• Sund- vs vabatahtlik
• Sõidu või käigu eesmärgi järgi
Mõjurid:
• Liiklusesisesed:
– juhiloa olemasolu
– sõiduauto kasutamise võimalus
– ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet
– liiklusteede olem ja kvaliteet
– transpordi kasutamise kulud (isikukulud)
• Liiklusevälised:
– elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes
– töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade perifeerias
– haldus- ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon
– vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka eluea kestel
– asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine)
Transpordi kui majandusharu kõigi liikumiste erinevus: transport kui majandusharu ei sisalda endas ettevõttesisest ega tööstustransporti, samuti mittemotoriseeritud ja ilma liiklusvahendita transporti

Transpordi mõju ühiskonnale

Positiivne: elanikkunna üldise heaolu kasv nende liikumisvajaduse rahuldamise läbi
Negaviinve: ühiskonnal saamata jäänud heaolu liiklusõnnetuste ja elukeskkonna halvenemise tõttu.

Transport (veondus) logistikas (tarneahela siduv lüli)
Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat
(efektiivseimat) veotehnoloogiat.

Mis põhjustab suuremat vajadust veoteenuse järele?

Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järgi
Tootmise spetsialiseerumine - Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, tarbijad paiknevad aga hajutatult.
Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia.
Sotsiaalne mobiilsus st sotsiaalmajanduslikud vajadused (kultuur, sport jne); elukoha ja töökoha geograafiline eraldatus

Tootmise mastaabisääst, võrdlus Big is beautiful ärimudel - mida suurem on tootmine, seda madalamaks muutub ühe ühiku kulu

Veoteenuse eripärad:

Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida.
Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi piisavalt võimalusi rahuldada reaalajas turunõudlust selle suurte

kõikumiste korral, eriti aga nõudluse tipuaegadel.

Teenuse müük on sisuliselt inim- ja veeremitöö müük ning järelikult on teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga
Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal on vähetasuv.
Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt sessoonsus).

Sessoonsusest ja ebarütmilisusest
- Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama.
- Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused,teelagunemised
- Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad.
- Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod , mida tehakse enne tööpäeva lõppu.
- Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud.

Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol

Põhieesmärk – tagada institutsioonide õigeaegne varustamine nende funktsioneerimiseks vajaliku tooraine , kaupade ja teenustega.
Osaeesmärgid kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine optimaalsete veotingimuste tagamine
kaupade säilivuse kindlustamine.
Kaupadele sobiva juurdeveosageduse kindlustamine:
_ Veograafikust kinnipidamine
_ Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine
_ Veolepingute korrektne realiseerimine
_ Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja partiide komplektsuse suurendamiseks
Optimaalsete veotingimuste tagamine:
_ Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel
_ Kaupade laadimistööde kiirendamine
_ Sõiduaja lühendamine liinidel
_ Vahetustega tööaja kasutamine
_ Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine
_ Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine
_ Multi- ja intermodaalsete vedude kasutamine
Kauba säilivuse kindlustamine:
_ Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku (isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine
_ Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine
_ Veeremi-, veose - ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine
_ Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiurežiimi järgimine
_ Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks
_ Logistikarajatiste väljaarendamine

Mõjutegurid

Tootega seotud tegurid:

Netokaal – kauba puhaskaal pakendi kaalu arvestamata
Brutokaal – kauba kaal koos pakendi kaaluga
Mahukaal – veose ruumalaühiku kaal
Arvestuslik kaal – tinglik suurus, mis võimaldab taandada erineva kaalu, ruumala ja kujuga veoseid ühele universaalsele suurusele
Laadimismeeter – lastiruumi ruumala selle pikkuse ja jooksva meetri ulatuses
Saadetis – ühest lähtekohast ja ühelt saatjalt ning ühte sihtkohta ja ühele saajale ühe veokirjaga saadetud kaup, mis on laaditud ühte sõidukisse.
Täiskoorem – kui osakoorma kaal läheneb veoühiku kandejõule või veose ruumala täidab praktiliselt
kogu lastiruumi, mistõttu pole võimalik laadida veoühikusse muid saadetisi
Osakoorem – Võimalik laadida veel kaupa autole.
Grupikaup – erinevate klientide saadetised kaaluga kuni 2500kg, mida veetakse ühel marssruudil ja samas lastiruumis
Pakisaadetis – saadetis, mille kogukaal ei ületa 99 kg ning mis koosneb maksimaalselt kolmest pisipakist. Vedu ja käitlemine terminalis toimuvad sageli lihtsustatult. Ei pruugita koostada saatedokumente, kogu vajalik informatsioon saadetise kohta kajastub infosüsteemides ja saadetise markeeringul.
Pisipakid – saadetis, mille kogukaal ei ületa 35kg ja mis koosneb ühest pakkeühikust. Pisipaki pakkeühiku pikkus ei ületa kaht meetrit ja pikkus pluss ümbermõõt ei ületa kolme meetrit.

Turuga seotud tegurid:

Veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents , sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus.
Klienditeenindusega seotud tegurid:
_ usaldus kliendisuhetes
_ turu ulatus – võime osutada D2D (uksest ukseni); teenust, üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid
_ kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis
Klienditeenindustaseme näitajad:
_ sagedus – transpordivahendi väljumiste arv ajaühikus (tund, ööpäev jne)
_ transpordiaeg – ajavahemik , mis kulub transpordivahendil jõudmiseks lähtepunktist sihtpunkti
_ regulaarsus – võime pidada kinni lubatud väljumiste ja saabumiste graafikust
_ kättesaadavus – võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järgi on vajadus
_mugavus – kaupade ja reisijate kaitstus ebasobilike tingimuste eest nagu löögid , müra , vibratsioon , temperatuur jne
_ turvalisus – kaupade ja reisijate kaitstus õnnetuste ja varguste eest
_ kontrollitavus – võimalus jälgida veovahendite kulgemist ja graafikust kinnipidamist ning võimalus teavitada teisi osapooli vastavatest muutustest
_ paindlikkus – transpordisüsteemi võime adapteeruda muutustega seoses eelneva või järgneva transpordisviisiga (näit. aja, veovahendi, kauba pakendi, kaupade käsitsemise jms suhtes).

Transpordilogistika funktsioonid:

• Kauba liikumistee kujundamine
• Sobivaima veoviisi valik
• Sobivaima veovahendi (veeremi) valik
• Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (st kas teha seda ise või osta sisse)
– Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine
– Kauba ratsionaalne käitlemine kogu veoprotsessi vältel
Kauba liikumistee kujundamine

Veoteenuse maksumus veo tellijale
Kaubakoorma kasulikkus veoteenuse osutajale:
Veovahendi kandejõu või mahutavuse ärakasutamise määr; Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg vs vaheajad ehk tehniline vs ekspluatatsiooniline kiirus)
Täiendavate teenuste osutamise võimalus ja riski(de) maandamine

Laadimistööde ja kauba käitlemise kiirus
Marsruut – veeremi teekond veol algpunktist lõpp-punkti
Ring – lõpetatud liikumise tsükkel marsruudil pöördumisega tagasi algpunkti
Liikluse intervall – ajavahemik ükskõik millises marsruudi punktis kahe üksteisele järgneva auto vahel, mis
töötavad sellel marsruudil ja mis liiguvad ühes ja samas suunas.
Veeremi kasutamise näitajad:

Tehnilise valmisoleku tegur: Ühe auto kohta

Dve - päevade arv, mil auto oli valmis tööks
Dnim - päevade arv, mil auto oli ettevõtte nimestikus
Dr - auto remondipäevade arv

Tehnilise valmisoleku tegur: Autopargi kohta

ADve - autopäevad valmis ekspluatatsiooniks
ADnim - nimestikulised autopäevad ettevõttes
ADr - autopäevad remondis

Liinilelaske tegur

Ühe auto kohta:
Autopargi kohta:
De ja ADe - päevad ja autopäevad tööl
Ds ja ADs - päevad ja autopäevad ettevõttes seisakus, mis on tingitud organisatsioonilistest põhjustest

Vedude ebaühtlus

Veomahtude ebaühtluse tegur: ηe ’= Qmax /Qk
Veokäibe ebaühtuse tegur: ηe '' = Pmax/Pk
Qmax - maksimaalne veomaht teatud ajaühikus, t
Qk - keskmine veomaht samas ajaühikus, t
Pmax - maksimaalne veokäive teatud ajaühikus, tonnkm
Pk - keskmine veokäive samas ajaühikus, tonnkm

Veotsükkel: Lõpetatud operatsioonide kompleksi, mis on vajalik kaupade või reisijate veoks. Autotranspordis mõeldakse transpordiprotsessi tsükli all ringi:

tpl - pealelaadimise aeg
tks - koormaga sõidu aeg
tml - mahalaadimise aeg
tts - tühisõidu aeg

Kandejõu kasutamine

Staatilise kanejõu kasutamise tegur võrdub veetud kauba massi suhtega auto kandejõusse ühe sõidu jooksul.
γs = qf/q
Dünaamiline kandejõu kasutamise tegur määratakse faktiliselt veetud tonnkilomeetrite suhtega tonnkilomeetritesse, mida oleks potentsiaalselt võimalik olnud teha, kui autode kandejõud oleks täielikult ära olnud kasutatud:
γd = Σ(qf*lks)i/Σ(q*lks)
qf - ühe sõidu jooksul veetud faktiline kogus kaupa, t

Läbisõit: Veovahendi kasutamist läbisõidu suhtes näitab läbisõidu kasutamise tegur (koefitsent), mis näitab koormaga läbisõidu suhet üldläbisõidu. Autotranspordis arvutatakse valemiga:

β = Lks/L Lks - koormaga läbisõidu pikkus
L - üldläbisõidu pikkus

Veovõimsus: kaupade veo võime ajaühikus. Mõõdetakse samades mõõtühikutes kui tootlikkustki. Mõõtühikuteks tavaliselt t/h; l/h või tonnkm/h. Ajaühikuteks võivad olla ka päev, nädal, kuu, aasta. Veovõimsuse kasutusaste saadakse tegeliku tootlikkuse jagamisel veovõimega.

Sobivaima veoviisi valik (erinevate veoviiside eelised ja puudused), valikukriteerium – veoteenuse maksumus ja tasuvus
Ressursside integreeritud planeerimine :
Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle.
RAUDTEETRANSPORT
Eelised
Puudused
Regulaarne ja katkematu teenus, ei sõltu ilmastikust, aasta-ega kellaajast
Sisuliselt puuduvad kaalu ja keskkonnapiiranfud
Suhteliselt kõrged ühenduskiirused
Odav pikkadel vahemaadel
Sotsiaal-majanduslik eelis (madalam energiakulu, väiksem maavajadus, väiksem õhusaaste)
Suured terminalikulud seoses ümberlaadimisvajadusega
Juurdepääsetavus keeruline spetsiaalse infrastruktuuri tõttu.
Ebaökonoomne väikestel vahemaadel, kuna püsikulude osatähtsus on suur
Vajalik regulaarsus ja teatud kaubamaht
Erinev infrastruktuur eri piirkondades.
AUTOTRANSPORDI
Eelised
Puudused
Väga paindlik – võimaldab vedu „uksest ukseni“ ja veoteenuse pakkuja reageerimisaeg on lühem
Suur manööverdusvõime ja suhteliselt hea veokiirus, ümberlaadimisvajaduse puudumine.
Liikumine optimeerimise võimalus, kuna tavaliselt on maanteel lühimad või ka ainsad ühendusteed kahe asustatud punkti vahel.
Ökonoomseim lühikestel ja väga lühikestel vahemaadel
Vabaturg
Pakkimislogistika tähtsus väike
Lai veeremitüüpide valik.
Kulukas pikkadel vahemaadel.
Piiratud veovõime.
Elukeskkonna säilitamisest tulenevad riiklikud piirangud mõjutavad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (mõnedes maades on piiratud liiklus öösel või puhkepäevadel)
Suuremad keskkonnakahjustused ja nende mõju vähendamiseks kehtestatud maksude olemasolu.
Ühiskonnale on maanteeinfrastruktuuri rajamine ja ummikukulude vähendamine kulukad
MERE- JA SISEVEOTRANSPORT
Eelised
Puudused
Odav pikkadel vahemaadel
Sobiv masskaupade veoks, s.o suur veovõime ja vähe piiranguid veoks sobivate kaupade osas
Mereteede marsruutide paindlikkus suur, s.o kaupu võib hankida ja realiseerida ka veoprotsessi ajal
Teenus tuleb varakult kavandada
Pole võimalik vedada kohtadesse , kus puuduvad sadamad, st vajalik teise veoviisi kaasamine ja spetsiaalsete infrastruktuurirajatiste olemasolu
Ümberlaadimise vajadus, mis tähtsustab pakkimislogistikat
LENNUTRANSPORT
Eelised
Puudused
Väga kiire, st sobiv kiirestiriknevate kaupade või väga väärtuslike väikesaadetiste kohaletoimetamiseks
Teatud veoviisidega võrreldes paindlikum
Kallis
Vähepaindlik (üldises korras toimuvate vedude puhul allutatud liiklusgraafikule)
Tundlik ilmastikule
TORUTRANSPORT
Eelised
Puudused
Odav gaaside või vedelate massveoste transpordil
Suur läbilaskevõime
Veeremi puudumine
Sobiv ainult teatud kaupadele
Vajalik pidev kaubavoog ehk sisuliselt on vältimatu infrastruktuuri läbilaskevõime 100% kasutamine.
Valikukriteerium:
• Veod lühikestele vahemaadele, postivedu lühi- ja keskpikkadel marsruutidel – autotransport
• Suurte kaubakoguste regulaarveod suurtele kaugustele – raudteetransport
• Kiireloomuliste , kiirestiriknevate ja väärtkaupade vedu ning postivedu suurtele kaugustele – õhutransport
• Mass- ja suuregabariidiliste kaupade vedu keskpikkadele ja suurtele kaugustele – meretransport
• Spetsiaalveod – kõik veoviisid sõltuvalt konkreetse kauba omadustest
Ressursside integreeritud planeerimine (vähimakulu mudel)
Statistilisel andmestikul põhinev otsustusvahend, esitatud matemaatilise mudelina, mis transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle.
Sobivaima veovahendi valik
Jaotusautod (madelautod, kaubikud, suured ja väikesed jaotusautod jne) - Terminalide jaotuspiirkondades kauba jaotus- ja kokkuveoks
Vedukid – kahe või kolme teljelised erinevate haagiste vedamiseks
Haagised - on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Pukseeritavat seadet ei loeta haagiseks.
Autorongid - on ühest või enamast vedavast autost ( veduk ) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend
Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise)
– Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine
– Kauba ratsionaalne käitlemine kogu veoprotsessi vältel
KINDLUSTUS
• Piiratud vastutus:
• Tegevusvastutuse kindlustus
- FFL ekspedeerija tegevusvastutuskindlustus
- CMR vedaja tegevusvastutuskindlustus
• Cargo Insurance ehk kaubakindlustus
Enda veeremiga teostatakse need veod, mis annavad sellele pideva töökoormuse.
Renditud veeremiga teostatakse harvaesinevad (nt korra nädalas) veod. Seejuures peab kindel olema, et veerem on sel ajal saadaval.
Ühekordsed tellimused kaetakse kas enda või renditud veeremiga vastavalt selle veo majanduslikule tasuvusele.
1PL – kus kugu veoahelat tootjast jaetarbijani korraldab tootja
2PL – Vähemalt veoteenus ostetakse sisse
3PL – kõik põhitegevusesks mittevajalikud tegevused ostetakse sisse (peale tootmissisese logistika )
4PL – lisaks eelnevale on sisse ostetud ka tarneahele juhtimine
Assets light ärimudel
Nii vähe varasid kui võimalik, osta sisse allatöövõttekorras. Tegutsevad ja vastutavad kui vedajad (isegi kui autosid endal firmal pole, nagu oleks autod enda omad). Tegutsevad 3PL ja 4PL ärimudelis
Pööravad suurt tähelepanu „pehmetele“ väärtustele

Ökoloogiline jalajälg
Sotsiaalne vastutus
Ärikultuur

Jaotuslogistika

Logistikavaldkond, mis hõlmab valmistoodangu toimetamist tootja või hulgimüüja laost lõppkliendi (tavaliselt jaemüüja või diiler) või tarbijani. Jaotuslogistika allvaldkonnad on transport, ladustamine, lisandväärtusteenuste osutamine ning asjakohaste infovoogude haldamine .
Rahvusvahelised jaotusstruktuurid

Põhiveod tehakse tootjate ja keskladude vahel, samuti ka kesk- ja jaotusladude vahel. Veetavad kaubakogused on suured ning veoteekonnad pikad. Tavapäraselt pööratakse põhivedude korraldamisel tähelepanu lastiruumi ja/või veovahendi ja veoühiku kandejõu maksimaalsele kasutamisele ja veomarsruudi valikule.
Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on enamasti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on tegemist kohalike ehk riigisiseste vedudega. Jaotusvedudena käsitletakse ka euroliidus naaberriikide ja lähiriikide vahelisi vedusid, mille puhul paikneb jaotusladu või terminal ühes riigis, saajad aga teises. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes märksa suurem tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne täpsus, tarne paindlikkus jne.
Hub-and- spoke süsteem
Hub & Spokes - tähendab kauba või reisijate kokkuveo ja jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimispunkti kaudu.
Huubi (peaterminali), on veoahelas keskne punkt kokkuveoks, sorteerimiseks, konsolideerimiseks, ümberlaadimiseks ja laialiveoks selle poolt teenindatavas regioonis. Kasutatakse kauba- kui ka reisijaveosüsteemides. Kaubavedudel kasutatakse põhimõtet täiskoormast (FTL) või -konteinerist (FCL) väiksemate veoste (LTL; LCL) transpordi korraldamisel.
Hub & Spokes’i transpordisüsteem lisab veoprotsessi kauba käitlemise kulusid , kuid võimaldab kontsentreerida kaubavoogusid ja parandada lastiruumi täiteastet vähendades veoseühiku veokulusid. Huubide peamised eelised on suurem transpordiühenduste sagedus “punktist punkti” veokorraldusega võrreldes ja mastaabisäästu efekti saavutamine tänu suurte kaubamahtude käitlemisele peaterminalis. Huubide puuduseks võrreldes “punktist punkti” veokorraldusega on täiendavatest ümberlaadimistest tulenevad ajakaod, lisanduvad ümberlaadimiskulud ja risk olla teatud hetkel ülekoormatud.
Pikematel veodistantsidel ja/või kombineeritud vedude kasutamisel seotakse Hub &Spokes süsteemides omavahel huubidevahelised põhiveod jaotus- ja kokkuvedudega kohalikele kaubasaatjatele/kohalikelt kaubasaatjatelt. Regiooni kaubasaatjate saadetised veetakse jaotusautodega regionaalsesse huubi. Sihtregiooni lähetatavad saadetised laaditakse suure mahutavusega veovahenditele (pool- ja täishaagised), mis suunduvad seejärel sihtregiooni huubi. Sinna jõudnud
veovahendilt laaditakse regiooni kaubasaajatele määratud saadetised maha ning toimetatakse jaotusautodega kaubasaajatele.

Otseveod - kauba vedu saatjalt otse saajale ilma kauba käsitsemiseta terminalis või vaheladustamiseta jaotuskeskuses. Lähtepunktist sihtpunkti ühe veovahendiga ümberlaadimisi tegemata.
Süsteemsed veod - veod, mis põhinevad jaotus- ja kokkuvedudel terminalide piirkonnas ning terminalidevahelistel vedudel. Tavaliselt kindla veograaiku alusel. Konsolideeritakse võimalikult palju erinevaid saadetisi ühel marsruudil toimuvaks veoks. Süsteemsete vedude eesmärk on saavutada saadetiste/kaupade konsolideerimisest suurem positiivne majanduslik efekt, kui seda on terminalide ülalpidamise kulud. Efektiivsus sõltub mitmetest teguritest, nagu terminalivõrgustiku ülesehitus, süsteemis liikuvad kaubavoogude mahud ja iseärasused. Õnnestub veovahendeid paremini koormata, saavutades paremaid täiteastmeid ning vähendades sellega teedel pooltühjalt sõitvate veokite arvu.

Suurlinna jaotuslogistika:
• Linnalogistika kujutab endast kompleksi valdkondadest nagu linnaliikluse korraldamine, ummikutega kaasnevatele probleemidele lahenduse leidmine, „ pargi ja reisi“ süsteemi korraldamine ja suurlinna jaotuslogistika, mille raames otsitakse keskkonnasõbralikke transpordi- ja logistikalahendusi suurlinna elanikkonna varustamiseks eluks vajalikuga.
• Suurlinna jaotuslogistika eesmärgid on järgmised:
– minimeerida veokordade arvu ühe piirkonna jaotusvedudel
– kasutada jaotusautosid klientide teenindamisel tootlikult ja efektiivselt
– vähendada keskkonna- ja mürasaastet
– teha jaotusveod kesklinnas lühikese aja jooksul, vastuvõetavate kuludega , liiklust täiendavalt koormamata ja keskkonda säästvalt

Suundumusi transpordilogistikas
• IT-lahenduste edasine levik
– Raadioandmeside
– EDI/XML (elektrooniline andmevahetus)
– Mobiilside (nt mobiilpositsioneerimine, globaalpositsioneerimine)
• Auto tehnilise seisukorra monitooring
• Kütusekulu monitooring
• Auto asukoha määramine
• Auto koormatuse määramine
• Automaatne sõidupäeviku pidamine
• Kauba liikumise monitooring
• Infopangad transpordi- ja tagastuslogistika kohta, veotellimuste siirdumine virtuaalkeskkonda – kaubatarnete täielik kontroll reaalajas -> intelligentsed veosed
• Tootmise spetsialiseerumine ja konsentreerumine – Rahvusvaheline konkurents kasvab ja multinatsionaalsed kontsernid püüavad väiksemaid ettevõtteid haarata oma jaotusvõrkudesse
• Väikesaadetiste puhul tagasipöördumine kergliiklusvahendite juurde
• Transpordi ümbersuunamine – selliste veoviiside eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja mille välismõjud on suhteliselt väikesed
_ Kaubatarnete täielik reaalaja -kontroll
_ Muutused tarbijaeelistustes: kodumaine toode tõuseb au sisse
_ Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt
_ Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks
_ Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale
• “Kasutaja maksab“ – Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnal ükskõik missuguses vormis kulutusi, peab ta need kinni maksma
• “ Saastaja maksab” – Kulud, mis tehakse keskkonnasaastuse vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja.

Ekspedeerimine – lihtsustatud definitsioon: vedude korraldamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 95 allalaadimist

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #1

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #2

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #3

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #4

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #5

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #6

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #7

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #8

Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

95 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marite89 Õppematerjali autor

Mõned näited teemadest:
Mõisted
Veoviisid
Veoliigid:
Üle-Euroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhi ja üldvõrk.
Eesti transpordivõrgu arengut mõjutavad tegurid:
Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne)
logistikas
Jaotuslogistika
Suundumusi transpordilogistikas
Ekspedeerimine

logistika transport ja ekpedeerimine kontrolltöö veod veerem infrastruktuur veoteenus transpordisüsteem veoviisid kindlustamine jaotuslogistika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Transport ja ekspedeerimine I KT

Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne;

Transport ja ekspedeerimine

docx

Transport ja ekspedeerimine KT

Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport ametisõiduk või erasõiduk (renditud sõiduk) Avalik transport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu. Ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (troll, tramm, buss). Kas kindlal marsruudil, kehtestatud sõiduplaani alusel või eritellimusel.

Transport ja ekspedeerimine

docx

Transport

tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel. ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. 8. Transport logistikas (NB! tarneahela siduv lüli) Tarneahela peamine siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat · Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele? Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele: Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja

Transport

pdf

Transpordivõrk 1. KT

1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine

Transpordivõrk

docx

Transport logistikas

SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. TRANSPORDI KÄTTESAADAVUS Transpordi kättesaadavus, vajadustele vastavus ja hind mõjutab otsuseid sellistes äritegevuse

Logistika

xls

Transpordi ja intralogistika tehnoloogiad (EEK)

Millise põhimõtte alusel toimub üldjuhul kaupade käsitlemine lennujaama kaubaterminalides? FIFO (first in, first out) LIFO (last in, first out) FCFS (first come, first served) LCFS (last come, first served) Milline on transpordiliik, mille puhul asub kaup kogu veoprotsessi jooksul ühes veoühikus, kasutatakse vähemalt kaht erinevat veoviisi, erinevaid vedajaid ja mille puhul veodokumendid määravad vastutuse määra veoahelas? segmenteeritud transport unimodaalne transport multimodaalne transport intermodaalne transport Huckepack vedu on multimodaalne vedu intermodaalne vedu unimodaalne vedu segmenteeritud vedu Milline on õige seos konteinerite suurust tähistavate lühendite vahel? 1 TEU = 2 FEU 1 FEU = 2 TEU 1 FEU = 4 TEU FEU ja TEU on üks ja seesama ühik, mille puhul kasuatakse erinevaid tähistusviise Millised on neljakümnejalase standardkonteineri mõõtmed? pikkus 5,83m, laius 2,32m, hõrgus 2,35m pikkus 12,01m, laius 2,32m, kõrgus 2,35m

Transpordi- ja laologistika

pdf

Transpordivõrk 2.KT

II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeski

Transpordivõrk

docx

LOGISTIKA eriala eksami küsimused-vastused

LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimet

Logistika

Rohkem sarnaseid