Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite pla...
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui ·süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · ...
-Tarne optimaalse veoketi maaramine etteantud kriteeriumide järgi -Konteinerite liisimisteenused -Marketingi- ja nõustamisteenused transpordisektoris; o Kaubavoogude uurimine ja analüüs; o Transpordiseadmete marketing; o Näituste korraldamine; -Rahvusvahelised projektid transpordilogistika ja infotehnoloogia valdkonnas. 5 KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis
marsuudil ja ühes ja samas lastiruumis Pisipakk pakk, mille kaal ei ületa 35kg Laadimisühik konteiner, konteineralused, vahetuskered TEU 20 jalane konteiner 6,1x2,4x2,6 Turuga seotud tegurid: konkurents, sihtturgude asukoht, konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude tasakaalustatus, vedude perioodilisus Klienditeeninduse tegurid: sagedus, transpordiaeg, regulaarsus, kättesaadavus, mugavus, turvalisus, kontrollitavus, paindlikkus 6.5 Transpordilogistika funktsioonid - Kauba liikumistee kujundamine: marsruut, ring, intervall ja veeremi kasutamise näitajad - Sobivaima veoviisi valik: erinevate veoviiside eelised ja puudused - Valikukriteerium: veoteenuse maksumus ja tasuvus - Sobivaima veovahendi (veeremi) valik: jaotusautod, vedukid, haagised, autorongid - Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine: 1PL (kauba omanik müüb ise); 2PL (vedajad, kes pakuvad transporditeenust); 3PL (ekspediitorid,
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui •süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; •juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Medits...
sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu; on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem; reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks; erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega);
· Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud. LOGISTILINE PAKENDIPÜRAMIID MODULAARSE PAKKIMISE NÄIDE TRANSPORDILOGISTIKA ÜLESANDED · Transpordiahelate loomine ja juhtimine. · Transpordi ladustamise protsesside tehnoloogilise ühtsuse tagamine. · Transpordiprotsesside integreerimine tootmis- ja ladustamisprotsessidesse. · Sobivama transpordiliigi valik. · Optimaalsete veomarsuutide planeerimine. · Transportteenuste tellimuste täitmise organiseerimine ja kordineerimine ehk kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine.
Nii konsolideerimine kui distributsioon teenivad mõlemad üht ja sama eesmärki - parandada teenindamist, tuues kaubad kliendi jaoks sobivasse piirkonda. Kliendi rahulolu tagamine Vahel on kliendi rahulolu kindlustamisel ainsaks motiiviks laopidamine kliendile sobivas kohas. Laopidamine sellises paikkonnas ei pruugi olla optimaalne lahendus ja on õigustatud ainult kliendi nõuete täitmise seisukohalt. 20. Transpordi osa logistikas Transpordilogistika tegevusvaldkonnad ja funktsioonid Transpordi ehk veonduse all mõistetakse kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamist ühest kohast teise. Tegevusvaldkonnad: sobiva transpordiliigi valik, sobivaima veovahendi valik, kauba liikumistee kujundamine; kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine, kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine, kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumistee vältel.
1100x1100mm. Ülejäänud on vähem levinud. Kaupade vigastused ja nende vältimine 26. Millised on transpordikulusid mõjutavad tootega seotud faktorid? Kauba tihedus, väärtus, lastitavus, kaubakäsitluse lihtsus, asendatavus, vasutusrisk ja toote eriomadused. 28. Kaupade vigastused ja nende vältimine. - Rullpingutiga vööd Hoob-pinguti Nurgakaitsed Kiilud ja raamid Katted Koormapadjad jne. 29. Millega tegeleb transpordilogistika (vähemalt 5 ülesannet) - Trantspordiahelate loomine ja juhtimine - Trantspordi ja ladustamise protsesside tehnoloogiliste ühtsuste tagamine - Trantspordiprotsesside integreerimine tootmis- ja ladustamisprotsessidesse. - Sobivaima trantspordiliigi valik - Optimaalsete veomarsruutide planeerimine - kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise tagamine - kauba ratsionaalne käsitlemine kogu liikumiste vältel. 30. Kuidas määratakse transporditeenuste kvaliteeti (vähemalt 5 kriteeriumi)?
on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi. Puudused: a. enamikel juhtudel ei võimalda kaupade ja reisijate “uksest-ukseni” vedu; b. on mõningatel juhtudel, võrreldes auto- ja raudteetranspordiga, aeglasem; c. reeglina esineb vajadus kaupade ümberlaadimiseks või reisijate ümberistumiseks; d. erandjuhtudel – suur keskkonnareostuste oht (laevaavariide puhul kütuse ja mürgiste kaupadega); e
) Rahvusvaheliste turgude aktiivne areng a. Sisseostude globaliseerumine b. Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele c. Kaubaturu sõltuvus transpordisüsteemi efektiivsest funktsioneerimisest d. Turu nõudmiste pidevad muutused e. Tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, samas kui tarbijad paiknevad hajutatult f. Tootmise mastaabiefekt VS Spetsialiseerumine g. Kulude ja riskide minimiseerimine 2. Transpordilogistika (ülesanded, transpordilogistikat mõjutavad tegurid) Tootega seotud faktorid a. Tihedus – toote massi ja ruumala suhe b. Lastitavus – ruumi kokkuhoiu efekt transportimisel, mil määral kaup täidab transpordi ruumi c. Kauba käsitluse lihtsus – sarnased kaubad või kaubad, mida saab olemasoleva tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja
Testi tulemus - Liina Kuusk Testi nimetus: Kirjeldus: Alustamise aeg: Lõpuaeg: Läbimiseks vajalik: Testi tulemus: Küsimused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. ...
_ turvalisus – kaupade ja reisijate kaitstus õnnetuste ja varguste eest _ kontrollitavus – võimalus jälgida veovahendite kulgemist ja graafikust kinnipidamist ning võimalus teavitada teisi osapooli vastavatest muutustest _ paindlikkus – transpordisüsteemi võime adapteeruda muutustega seoses eelneva või järgneva transpordisviisiga (näit. aja, veovahendi, kauba pakendi, kaupade käsitsemise jms suhtes). Transpordilogistika funktsioonid: • Kauba liikumistee kujundamine • Sobivaima veoviisi valik • Sobivaima veovahendi (veeremi) valik • Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (st kas teha seda ise või osta sisse) – Kauba liikumiseks otstarbeka teeninduskompleksi kujundamine ja töölerakendamine – Kauba ratsionaalne käitlemine kogu veoprotsessi vältel Kauba liikumistee kujundamine - Veoteenuse maksumus veo tellijale
kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega. · Teenindustaseme mõõtmine kaubaveol (neli kriteeriumi) Sagedus veeremitüübi väljumiste arv ajaühikus (tund, ööpäev jne) Veoaeg ajavahemik, mis kulub transpordivahendil jõudmiseks lähtepunktist sihtpunkti Regulaarsus võime pidada kinni väljumiste ja saabumiste ettenähtud ajagraafikust Kättesaadavus võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järgi on vajadus 10. Transpordilogistika · Mõjutegurid (toote, turu ja klienditeenindusega seotud tegurid) Tootega seotud tegurid: toote tihedus massi ja ruumala suhe, lastitavus kandejõu ja veokasti ruumala kasutamise aste kaubakäitluse lihtsus kahjustatavus Turuga seotud tegurid: veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents, sihtturgude asukoht konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude balansseeritus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus
Ekspedeerimine on kaubavedude korraldamine ja veoga kaasnevate teenuste osutamine VÕS peatükk 43 Tegemist on ajas ja ruumis toimuva protsessi juhtimisega. Ekspedeerimise objekt logistika kontseptsioonist lähtuvalt Veosed e kaubad (ka materiaalne voog), millega kaasneb: info (voog) finantsid (voog) e raha liikumine teenuste jada ajalises järgnevuses (teenuste voog) Millele lisanduvad: Varu (d) Sekundaarne voog transpordilogistika käsitlemine sekundaarse voo mõiste all transpordipakendite, veoühikute (konteinerid, vahetatavad furgoonid ja teiste intermodaalsete tehnoloogiate veoühikute) ringlust. Kaubad (kaubavoog) Kaubavoog (materiaalne voog) on toore, komplekteeritavad või toode, mille ajas ja ruumis liikumisel teatava intervalli läbimisel lisandub lisaväärtus teenuste (transport, ladustamine jne) või tehnoloogilise töötlemise tulemusena
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade ved...
Millised tegurid on aidanud kaasa transpordi tormilisele arengule viimase poolsajandi kestel? 2. Millised on peamised kaupade transportimisele esitatavad nõuded? 3. Millised on peamised reisijatranspordile esitatavad nõuded? 2.2. Transpordisüsteem ja transpordilogistika Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastasti- kuses sõltuvuses.