Mootorsõidukite arv liiklusregistris kasvas taas. 2013. aastal registreeriti esmaselt 49 484 sõiduautot, ligikaudu sama palju kui 2012. aastal. Ka uusi sõidukeid registreeriti mullu rohkem kui aasta varem. Liiklusohvrite arv Eesti teedel vähenes 2013-ndal aastal. Võrreldes 2012-nda aastaga vähenes veidi liiklusõnnetuste ja hukkunute, kuid kasvas vigastatute arv. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsini sõnul oli üheks suurmiaks majanudskasvu pidurdajaks eelmisel aastal transpordisektor. Selle languse põhjuseks oli tema sõnul peamiselt transiidi vähenemisest tingitud transpordi- ja laondusteenuse vähenemine. Samuti ennustab ta ka 2014-ndaks aastaks transprdisektori negatiivstet mõju majanduskasvule.
Majandusareng on loogiliselt ja oodatult toonud kaasa kiire autostumise, samuti veovajaduse ja transporditeenuste pakkumise suurenemise. Töökohad, kaubandus, teenindus ja kultuuriasutused koonduvad keskustesse, elukohad paiknevad aga suurel määral väljaspool keskusi. See toob kaasa üha suurema vajaduse liikuda, millega kaasneb transpordile tehtavate kulutuste osakaalu tõus keskmise leibkonna kulutuste kogusummas ja ühiskonnas tervikuna. Eesti transpordisektor globaliseeruvas maailmas Transpordisektori omapära peitub selles, et kõik selle osised toimivad tihedas koostöös, kusjuures transpordi tegevus avaldab suurt mõju praktiliselt kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile. Reisijate veondus toob Eestisse miljoneid turiste, kes toovad raha kaubandusele, teenindusele, hotellindusele jne. Ühistranspordita ei pääseks inimesed tööle ega kooli, suuremates linnades seiskuks kogu liiklus. Samuti on erinevad transpordisektorid
rikas Põhja-Itaalia: vaene Lõuna-Itaalia Intensiivne väheefektiivne põllumajandus põllumajandus teenindav majandus kergetööstus kõrgtehnologilisele domineerivad väikesed tootmisele pereettevõtted orienteeritud töötus Kõrge tööpuudud PEAMISED MAJANDUSHARUD põllumajandus - 2.3% tööstus - 28.8% teenustesektor - 68.9% kiirelt areneb ka telekommunikatsioonide sektor samuti side- ja transpordisektor Majanduslik sõltuvus Itaalia on vaene loodusvarade poolest ning sõltub täielikult energiaimpordist (85%). Peale Tsernobõli tuumajaama katastroofi on Itaalias rahvahääletuse tagajärjel suletud kõik tuumajaamad. Riik ostab elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Naftat ja gaasi ostetakse põhiliselt Venemaalt ja Lähis-Idast.
Soome Vabariigis 40, 28 väljaspool EL riike ning 13 Rootsis. Eesti töötajatega rohkem kui üks tööõnnetust on toimunud veel Hollandis, Norras, Lätis, Poolas ja Leedus. Soomes on enim tööõnnetusi toimunud ehitajatega, personali otsingu ettevõtete töötajatega ning jae- ja hulgikaubanduse töötajatega. Väljaspool EL riike on enim tööõnnetusi registreeritud meie relvajõudude rahuvalvajatega, teine suurem tegevusvaldkond oli transpordisektor. Surmaga lõppenud tööõnnetusi registreeriti 21 (2006.a - 27; 2005.a - 24). Uurimise tulemusena selgus, et 7 tööõnnetust 21-st ei toimunud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise tagajärjel. Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulevate nõuete rikkumisega seotult toimus 12 surmaga lõppenud tööõnnetust: - kukkumise tagajärjel 6 juhtumit (kaubalaevas,
teise (nt. Mootorikütuse aktsiisist pensionide maksmiseks, rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele) Riigi sekkumine majandusse, sots. hüvede suur osakaal. Korporatism ...on poliitikakujundamise viis, mille puhul valitsusametnikud domineerivad piiratud arvu tunnustatud ja toetatud huvigruppide üle Korporatiivses ühiskonnas saavad korporatiivsed institutsioonid (tootmis- ja tööstusharud) riigi ametliku struktuuri osaks. (nt. rasketööstus, teedeehitus, transpordisektor ja üldse suure tööjõuvajadusega sektorid; ) KORPORATISMI ISELOOMUSTAB ÜLALT ALLA KULGEV POLIITILINE ALGATUS . (NÖ ÜLEMUSEL ON ALATI ÕIGUS) kORPORATIIVSE SÜSTEEMI ALUSPÕHIMÕTTEKS OLI ÜLETADA TÖÖ JA KAPITALISMI VAHELINE KONFLIKT
merekeskkonna seisundi jätkuv halvenemine tähendavad seda, et peame oma merele rohkem tähelepanu pöörama. Meretransport on rahvusvahelise ja sisekaubanduse jaoks eluliselt tähtis ning kujutab endast merendusklastri selgroogu. Kuigi meretransport tekitab õhureostust ja CO2-heitmeid, on see siiski tunduvalt energiasäästlikum kui maanteetransport. Seoses energiavajaduse suurenemisega transpordisektoris on vajalik arendada efektiivsemaid transpordiviise s.h. mereveondust. Kuna Eesti transpordisektor ei ole eraldatud muust maailmast, siis on prioriteetide seadmisel oluline arvestada Eesti rolliga maailmas, inimeste ja kaupade liikumisvajaduse rahuldamisega ning mitte vähem oluline on ka rahvusvaheliste kokkulepete ning ühisprojektides võetud kohustuste täitmine mered ja ookeanid on omavahel seotud. Transpordist rääkides on alati vaja vaadata naabrite poole nemad on meie koostööpartnerid.
ja traditsioonid jmt) • sotsiaal-majanduslikud ressursid (rahaline kapital, tervishoiu- ja turvalisuse tagamise süsteemid, kohaliku kogukonna huvitatus jne). Lisaks peab turismi sihtkohtades leiduma teiseseid ressursse: • majutussektor (hotellid, motellid, kämpingud, võõrastemajad jne) • toitlustussektor (kohvikud, restoranid, bistrood jne) • reisikorralduse sektor (agentuurid, reisikorraldajad jne) • transpordisektor (lennu- ja laevaühendused, rongi- ja bussiliiklus jne) • meelelahutustööstus • teabesektor (turismiteabevõrgustik) • lisateenused, rajatised ja teenindav infrastruktuur Millega turiste meelitatakse Lisaks põnevate loodusnähtuste imetlemisele saavad Islandit külastavad turistid kaasa osta plekkpurgis pakutavat puhast õhku. Kaltsunukkude paraad Sabile külakeses Läti lääneosas sunnib kõiki
energiamajanduse korraldamise ebakõla, lõppevad. Eestil on võimalus energiaallikate kasutamine: mida põhjustab disproportsioon kombineerida tuuleenergia tumaelektrijaamad, vesiniku riikidevahelises energeetilise tooraine tarbimine ja transpordisektor, energia, energiasääst, varude jaotumises, energia tootmise arendades välja põlekivi, kivisüsi, ning tasemes ja toodangu turutamises. elektritranspordi suures mahus. tuule, päikese ja vee energia Energiakriis põhjustab sõltuvus Elanike tihedus on väike ning (Eesti peab näiteks järgides
Kodune töö nr 1 Teemal EcoDriving Õppeaines: Andme ja tekstitöötlus Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 SISUKORD SISUKORD.. 2 SISSEJUHATUS. 3 1. ÖKOLOOGILINE SÕIDUSTIIL.. 4 2.1. Mis tähendab ökoloogiline sõidustiil (EcoDriving)?. 4 2.2. Räägime kokkuhoiust 5 2. SÄÄSTLIKU SÕIDU PÕHIMÕTTED.. 6 3.1. Sõiduki valik. 6 3.2. Teekonna ja kiiruse valik. 7 3.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine. 7 3.4. Õhu- ja veeretakistus. 8 3. KAS SÄÄSTLIK SÕIDUVIIS PARANDAB KA LIIKLUSOHUTUST?. 9 KOKKUVÕTE.. 10 ALLIKAD.. 11 SISSEJUHATUS EcoDriving on säästliku ja ohutu sõiduviisi koolituskonseptsiooni registreeritud kaubamärk. Kaubamärgi omanik on EcoDriving Centre OY Soomest. EcoDriving koolitusketiga on liitunud lisaks Soomele Norra, Rootsi, Island, Eesti ja Lä...
Teenuste arendus ettevõtetes on pidev, aga enamikul ettevõtetel ei ole konkreetseid numbrilisi eesmärke uute toodetega turule jõudmiseks (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 83). Kõrge innovaatilisuse tasemega on teenusmajanduse harudest paistnud silma finantssektor ning telekommunikatsiooni sektor, väheminnovaatilisteks harudeks on 3 hulgi-ja jaekaubandus ning transpordisektor (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 127). Teenindussektoris valitseb tugev soopõhine tööjaotus – ligi pooled töötavatest naistest töötavad 10 ametikohal 130-st. Kuna teenindussektoris on naiste ülekaal töö- ja ametikohtadel, mis on kõige madalamad nii kvalifikatsiooni, töötasu kui ka mainekuses osas, on naiste tööalane ebakindlus tunduvalt suurem ning neile makstakse vähem kui meestele (Naiste töötingimused teenindussektoris, 2012)
Naha kontakt saastunud veega (nt veesuusatamine) Saastunud õhu sissehingamine Laste kokkupuude saastunud ainetega. Väljas on saastunud nii liiv kui ka muu pinnas. Kui saastunud osakesed satuvad organismi, võib see tekitada tervisekahjustusi. Kokkupuude toiduainetega, mis on saastunud (nt muna, piim, liha. Loom on söönud põllul saastunud toitu ning ka temalt saadav produkt on saastunud) Õhusaastus Eestis. Energeetika- ja transpordisektor Eestis on tuntumad õhusaaste tekitajad Kiviõli ja Kohtla-Järve, sest seal asuvad põlevkivikeemiatehased. Olulisemad neist on Viru Õlitööstus AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Nitrofert, Viru Liimid AS ja Velsicol Eesti AS. Need ettevõtted mõjutavad välisõhku oluliselt. Umbes 8992% Eestis toodetavast energiast saadakse põlevkivi baasil, ülejäänud 10% toodetakse biokütusest. Kuna põlevkivi sisaldab olulisel määral väävlit ja tuhka, siis on PK16-PE, Georg Roosalo
Avinurme Keskkool Referaat Inflatsiooni mõju Eesti ühiskonnale Koostaj a: Avinurme 2008 Inflatsioon ja hinnaindeksid Üldise hinnataseme pidevat tõusu nimetatakse inflatsiooniks. Inflatsioon on põhjustatud mitmete tegurite poolt: muutused reaalraha nõudluses, tehnoloogia areng, erasektori ootused, välis- ja sisemajanduse sokid ning muud reaalmajandusega seotud muutused võivad olla inflatsiooni põhjustajaks. Kui inflatsioon on negatiivne, siis tegemist on deflatsiooniga. Inflatsiooni aeglustumist nimetatakse disinflatsiooniks. Inflatsioonimäärad on eri arengutasemega maades ja eriaegadel tavaliselt väga erinevad. Näiteks, 1990-ndate alguses tõusis aastane inflatsioonimäär Nõukogude Liidu vabariikides üle 1000%. Samal ajal oli arenenud Euroopa riikides see kõigest 1-4%. Eestis (nagu ka teistes riikides)...
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. ...
Itaalia Referaat Juhendaja: Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Üldandmed...........................................................................................................................4 Geograafiline asend............................................................................................................. 5 Looduslikud tingimused......................................................................................................5 Riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...................................................6 Autotööstus-masinatööstus.................................................................................................. 6 Linnad.....................................................................................................................................
Graanulite puhul kasutatakse samasuguseid võtteid nagu kütteõliga töötamisel ja õlipõleteid on võimalik lihtsal viisil ümber ehitada, nii et nendega saaks põletada ka graanuleid. Seega võib üleminekut biograanulitele vaadelda vahepealse abinõuna CO2 heitmete vähendamisel (Lehtveer, 2007). Vedelad biokütused. Fossiilsete vedelkütuste asendajaks võivad saada vedelbiokütused. Kõige tähtsam turg nende jaoks on transpordisektor, kuid teatud asjaoludel võib kütteõli väljavahetamine pakkuda huvi ka teistele majandusharudele. Vedelbiokütuseid on mitut liiki - alkoholid, taimsed ja loomsed õlid ning esterdatud õlid (Lehtveer, 2007). Põllumajanduses, toiduainetetööstuses, reoveekäitluses ja jäätmete töötlemisel saab märja orgaanilise biomassi allutada anaeroobsele kääritamisele. Reoveemuda, sõnniku ja orgaaniliste jäätmete töötlemiseks on loodud mitut tüüpi reaktoreid (Lehtveer, 2007).
[5] 18 Biokütuste tootmine transpordisektoris Eesti impordib kogu transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse. Statistikaameti andmetel on võrreldes eelmise aastaga bensiini tarbimine jäänud samale tasemele. Diiselmootoriga autode arvu kasvust tingituna suurenes diislikütuse tarbimine ligi 7%. Ligikaudu kaks kolmandikku bensiinist tarbisid kodumajapidamised. Diislikütusest tarbis transpordisektor üle 70%, põllumajandussektor 9%, tööstus 6%, kodumajapidamised 9%. [4] Biokütuste tootmise ja kasutamise peamisteks probleemideks Eestis on: · puudub teave biokütuse kasutamise efektiivsuse ja mõjude kohta; · mootorsõidukite tootjad suhtuvad biokütuse kasutamisse ettevaatlikult; · biokütuse või biokütust sisaldava kütuse vähene konkurentsivõime; · biokütuse müük nõuab kütusemüüjatelt täiendavaid investeeringuid;
35. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni harukondlikkus - eri sektorite panused elurikkusele. Metsandus on Eestis kõrgelt arenenud ning umbes pool Eesti pinnast on mets. Tänapäeval teostatakse seemendusraiet ning metsade korrashoidu regulaarselt ning metsade juurdekasv on hetkel kõrgem kui tarbimine. Põllumajanduses üritatakse lähtuda loodussõbralikust tootmisest. Ära on keelatud mitmed pestitsiidid ja väetised mis keskkonda võivad kahjustada. Transpordisektor - Infrastruktuuri rajamisel arvestatakse loomadega ning nende liikumisvõimalustega näiteks maanteedel loomaduktid ning kaitseaiad, et loomad ei saaks maanteele ja vähendada müra. Jahindusega regulaaritakse metsloomade arvu vastavalt vajadusele. Vesiviljelus - Vesiviljelus on kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikad) kasvatus, kasutades tehnoloogiaid, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused
Paranenud juurdepääs rahvusvahelistele turgudele suurendas omakorda Rootsi toiduainetetööstuse eksporti. Osa toiduainetetööstusest (alkoholi- ja tubakatooted) on siiani riigimonopoliks. Poole antud sektori töökohtadest annavad välisettevõtted ning ülejäänud poole kohalikud ühistud. 2005. aastal andis sektor lisaväärtust 35 mld SEK-i ja töötajaid oli selles hõivatud 56 000. Lisaks sellele andis põllumajandussektor lisaväärtust 41 mld SEK-i. 3.20.Transport Transpordisektor on Rootsi ärielus oluline, kuivõrd on tegu (Skandinaavia) poolsaarega ja geograafiliselt suurte vahemaadega maa-alaga. Tingituna geograafilisest eripärast, on transpordi väljaarendamisel eelistatud meretransporti ja operatiivset maismaatransporti. 3.21.Meretransport Rahvusvahelistest kaubavedudest Rootsis hõlmab meretransport ligikaudu 4/5, millele järgnevad maantee- ja raudteetransport. Kaubalaevastiku suuruseks hinnati 2005. aasta
Tallinna Tööstushariduskeskus TRANSPORT LOGISTIKAS Referaat Pirje Porgand 405 RMÜ Tallinn 2009 SISSEJUHATUS ,,Logistika" tuleb kreeka keelsest sõnast : logisticos. See tähendab aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Tänapäeval logistika mõistele ühtne vaste puudub, kuna seda defineeritakse erinevalt. Kuid levinum määratlus lähtub logistika missioonist, mis sätestab, et tuleb tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges ( soovitud) koguses, et kindlustada ettevõttele maksimaalne kasum. Transport ehk veondus tuleneb ladinakeelsest sõnast transportare, kus trans tähendab "üle, teisele poole" ja portare "viima, kohale toimetama". Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega a...
Need põhiteemad on otseses sõltuvuses seitsmest megatrendist: 1) Lõpmatu jõuallikate parendamine; 2) Autod on karmil dieedil; 3) Autonoomsed autod; 4) Suurte tarnijate ajastu; 5) Uued tegijad autotööstuses; 6) Omavahel kommunikerivad autod ja jagatud mobiilsus; 7) Arenevad riigid kõige olulisem turg (vt. joonis 3) Joonis 3. Autotööstuse megatrendid ja põhilised arengusuunad (allikas: Goldman Sachs Global Investments Research, 2015) Keskkonnasõbralikus: Transpordisektor annab 22% globaalsest CO2 emissioonimahust. Suurimad arenenud riigid soovivad vähendada CO2/kg 30%-40% aastaks 2025. Selleks ajaks elektriautode ja pistikhübriidautode osakaal kasvab kuni 25% tänasest 5%-st. Paraneb ka traditsiooniliste jõuallikate keskkonnasõbralikus. Vesiniku peal töötavate autode ehk FCV (kõige puhtam seni leiutatud energia tootmise tehnoloogia autotööstuses) osakaal niipea ei kasva. Nende hinnad hakkavad oluliselt
Nimeta transpordisüsteemi komponendid ja kirjelda neid. 2. Mis on transpordisüsteemi toimimise peamised ülesanded? 3. Mis on transpordilogistika peamised ülesanded? Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR 2.3. Riigi transpordipoliitika Kuna transpordisektor on riigile oluline, strateegilise tähtsusega majandusharu, on riigid kehtestanud selle sektori toimimiseks ja arendamiseks teatud poliitika, mida nimetatakse kok- kuvõtvalt riigi transpordipoliitikaks. Transpordipoliitika on abinõude kompleks, millega valitsus
4 5 6 7 8 9 e http://www.google.com/finance. Valige vasakult "Stock screener". Valige "Exchange" alt NYSE - d!D28 oma tudengikood. Lahter Aktsiad!E28 näitab teie variandi numbrit. Joonisel on kirjas igale eks variandile 9 vastab transpordisektor. Valige oma sektorist suvaliselt kolm firmat. selle lehele. Valige vasakult "Historical prices". Valige ajaperioodiks 1. august 2011 kuni 30. med Excelisse laadida, vajutage "Download to spreadsheet". Fail mis teile saadetakse, on DATA.C Open, High, Low, Close, Volume. b koostada järgmiselt: Veerg A on kuupäevadega, veerus B, C, D asuvad teie poolt valitud kolme TA.CSV. NB! Kui te olete ühe firma andmed kopeerinud, peate selle faili sulgema, sest järgmise fir
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
