Transport (2)

1. Veondus ja veerem

Veondus on majandusharu , mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur.
Veondus jaguneb:
• reisijatevedu (ühistransport) – kaug-, linnalähi- ja linnavedu;
• kaubavedu – rahvusvaheline ( eksport -, import -, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu).
Veoviisid : raudtee -, auto-, mere-, sisevee -, õhu-, toru- ja linna elektritransport;
Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed , siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed;
Rajatised: jaamad , sillad , meresadamad, jõesadamad, lennuväljad, pumbajaamad, kontaktvõrk;
Veerem
– Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite
kogum, nt:
• Autod
• Haagised ja poolhaagised
• Vedurid
– Nt elektri-, diisel - ja auruvedurid
• Mootorvagunid ja vagunid
• Maagiveo-, metsaveo-, konteinerveolaevad, nafta - ja gaasitankerid,
lihtrid, praamid
• Jne

2. Liikumine, liikuvus ( mobiilsus ), sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia ja mõjurid.

Transpordi kui majandusharu ja kõigi liikumiste erinevus (NB!

Tööstustransport ja mittemotoriseeritud liikumised ei kuulu transpordi kui

majandusharu koosseisu)

Liikumine-Algus-> lõpp – liikumine, e reisiahel, e reis: jalgsikäik; jalgsikäik+sõit+jalgsikäik;jalgsikäik+sõit+ümberistumine+sõit+jalgsikäik
Mobiilsus - Tegevus [liikumine], mis kindlustab [kellegi või] millegi kättesaadavuse.
Sotsiaalne mobiilsus - kõik nn koduvälised liikumised, mis tehakse kas mittemotoriseeritult (jalgsi, jalgrattaga ) või motoriseeritult (isiklik auto või mootorratas , ühistransport).
=> Üks transpordi põhiülesandeid on inimeste
liikumisvajaduse rahuldamine.
• Transpordi planeerimine – transpordivahendite plaanipärane
rakendamine inimeste ja kaupade veoks lähtekohast sihtkohta.
Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete , pool- ja valmistoodete transporti tootmises, teeninduses ja kaubanduses.
Sotsiaalse mobiilsuse tüpoloogia-
• Sund- vs vabatahtlik
• Sõidu või käigu eesmärgi järgi
Tööalased:
– õppimine
– töö (elukoht -> töökoht -> elukoht)
– äri
– sisseostud/muud vajadused
Kultuurilis -elukondlikud:
– vaba aeg
– puhkus
Sotsiaalse mobiilsuse mõjurid:
• Liiklusesisesed:
– juhiloa olemasolu
– sõiduauto kasutamise võimalus
– ühistranspordi pakkumine ja kvaliteet
– liiklusteede olem ja kvaliteet
– transpordi kasutamise kulud (isikukulud)
• Liiklusevälised:
– elualade kujundus ja ruumiline paigutus töökohtade suhtes
– töökohtade kontsentratsioon, eriti teeninduses nii keskustes kui ka asustusalade
perifeerias
– haldus- ja haridusasutuste ruumiline kontsentratsioon
– vaba aja kasutamise võimalused, mis olenevad tööaegadest nii nädala, aasta kui ka
eluea kestel
– asendustegevused (nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine)

3. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus,

aeg), veomahu mõjurid

Veonduse kvantitatiivsed näitajad
• Veomaht – veodokumendi (-dokumentide) alusel veetud
kaupade või reisijate summa
– Reisijate arv, [kauba-] neto - või bruto - (st koos taaraga) tonn
• Sõidukite arv
• Liiklusteede pikkus
• Aeg
• Tootmise ja kaubanduse struktuur;
• majandustegevuse regionaalne jaotus;
• välismajandustegevuse intensiivsus ja struktuur;
• geograafiline asukoht ja majanduse olukord
maailmamajanduse seisukohalt (eriti mõjutab
transiitliiklust);
• logistiliste (tootmise juhtimise, varude juhtimise, riskide
juhtimise) kontseptsioonide kasutamine tootmises ja
kaubanduses;
• eri veoviise mõjutavad seadusandlikud aktid;
• transpordivõrgu kvantiteet ja kvaliteet;
• kasutatavate veovahendite kvantiteet ja kvaliteet;
• veotariifide tase ja struktuur.
4. Veoprotsessi kvalitatiivsed näitajad (veokäive, keskmine veo- või
sõidukaugus, veokiirus),
Veokäive – veomaht korrutatuna veokaugusega
- Reisijakilomeeter, neto tonnkilomeeter (NB! kauba kaalu alusel)
• Keskmine veo- või sõidukaugus – summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga
– Transpordimahukus: sama arvutusvalem, kuid arvutatakse kauba (kaubagrupi) kohta rahvamajanduse tasandil
• Veokiirus
– Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga)
– Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)
transpordielastsus ja –mahukus: kaubaveol - Veokäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil, sõitjateveol - Sõitjakäibe muutuse suhe sisemajanduse koguprodukti muutusesse samal ajaperioodil
5. Veeremi kasutamise kvalitatiivsed näitajad (veeremi käive ja töö)
Veeremikäive – veeremiühikute arv korrutatuna summaarse läbisõiduga
– Sõiduki- (auto-, rongi- jne) kilomeeter
Veeremi töö – veeremi- ja kaubakaalu summa (kokku nn kauba bruto brutokaal ) korrutatuna läbisõiduga
– Bruto tonnkm
6. Transpordiinfrastruktuuri kasutamise kvalitatiivsed näitajad (infrastruktuuri
koormus, veovoog, liiklusvoog)
Infrastruktuuri koormus – veeremi töö jagatuna infrastruktuuri pikkusega
– Tonni kilomeetri kohta
Veovoog
– Kaubaveol tonne kilomeetri kohta ajaühikus ehk teatud ajaühiku kaubaveokäive jagatud infrastruktuuri pikkusega
– Reisijateveol sõitjaid ajaühikus kilomeetri kohta
Liiklusvoog – sõidukit ajaühikus kilomeetri kohta
– Liiklustihedus: liiklusvoo pöördväärtus
– Liiklussagedus: tee, sõidusuuna või –raja ristlõiget ajaühikus läbiv sõidukite arv
7. Transpordisüsteemi põhiülesanded (esmane ja sekundaarne )
Transpordisüsteemi esmane (primaarne) ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele.
• Mõisted –
isiklik transport-transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga (era-, ameti- või renditud sõidukiga, viimane kujutab endast nn paratransporti).
avalik transport- tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu
ühistransport- avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto ( takso ), buss , trollibuss, tramm , rong , laev (vt ühistranspordiseadus)
multimodaalne ja intermodaalne ( kombineeritud ) vedu- vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest
omavedu-vedu vedaja oma tarbeks oma kulul
tasuline vedu­- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul
kohalik (kabotaaž-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaž- ehk kohalik vedu - vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte- ja sihtpunktide vahel.
ühissõiduk (NB! ka takso on ühissõiduk)- reisijate tasuline vedu avaliku
reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel.
8. Transport logistikas (NB! tarneahela siduv lüli)
Tarneahela peamine siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise
kättesaadavuse, kasutades sobivaimat (efektiivseimat) veotehnoloogiat
• Mis põhjustab suurenevat vajadust veoteenuse järele?
Suurenev vajadus kaupade ja teenuste järele: Kaubaveol kujutab mobiilsus endast ettevõtetevahelist vedu ja lõpptarbija (kaubasaaja) varustamist, st toorainete, pool- ja valmistoodete transporti tootmises, teeninduses ja kaubanduses.
Tootmise spetsialiseerumine – tootmistegevuse kontsentreerumine teatud regioonidesse, tarbijad paiknevad aga hajutatult
Suurtest tootmismahtudest tulenev ökonoomia (mastaabiefekt)
Sotsiaalne mobiilsus (vt)
– sotsiaal-majanduslikud vajadused – kultuur, sport jne
– elu- ja töökoha geograafiline eraldatus (pendelränne, valglinnastumine )
• Veoteenuse eripärad-
• Teenus ei saa eksisteerida väljaspool veoprotsessi, järelikult ei ole
võimalik teenust ette varuda ega akumuleerida.
• Teenuse müük on sisuliselt inim- ja veeremitöö müük ning järelikult on
teenuse kvaliteet määratud töö kvaliteediga.
• Vajadus transporditeenuse järele kõigub olulises ulatuses (nt
sessoonsus).
• Transpordisüsteemi käsutuses ei ole kunagi piisavalt võimalusi
rahuldada reaalajas turunõudlust selle suurte kõikumiste korral, eriti aga
nõudluse tipuaegadel.
• Täiendava läbilaskevõime loomine turunõudluse rahuldamiseks tipuajal
on vähetasuv (vt ka raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime
ammendumise teema logistika infrastruktuuri loengus).
i. Sessoonsus ja ebarütmilisus
Konjunktuursed kõikumised, mida peab ennustama ja ennetama.
Sessoonsed kõikumised, mille mõju püütakse vähendada, hankides selliseid veovahendeid, mida võib väikese lisatööga kohandada eri aastaaegadel tehtavateks töödeks. Sessoonsete muutustega on seotud ka suvised puhkused, teelagunemised jne.
Nädalasisesed kõikumised, mida põhjustavad puhkepäevad ja riiklikud pühad.
Päevasisesed kõikumised, mida põhjustavad nt ajalehtede vedu varahommikul, leivavedu kauplustesse hommikul ja jaotusveod , mida tehakse enne tööpäeva lõppu.
Juhuslikku laadi kõikumised, mida on raskem ennustada, nt hinnamuutused, tootmishäired, ilmastikuolud.
• Transpordisüsteemi ülesanded kaubaveol:
• Põhieesmärk kaubaveol – tagada institutsioonide õigeaegne varustamine nende funktsioneerimiseks vajaliku tooraine, kaupade ja teenustega.
• Osaeesmärgid:
kaupade sobiva juurdeveosageduse kindlustamine: Veograafikust kinnipidamine, Veotellimuste õigeaegne ja operatiivne töötlemine, Veolepingute korrektne realiseerimine , Võimaluste otsimine juurdeveosageduse tõstmiseks ja partiide komplektsuse suurendamiseks
optimaalsete veotingimuste tagamine : Kaubakoguste ratsionaalne jaotus veoprotsessi erinevate osade vahel, Kaupade laadimistööde kiirendamine, Sõiduaja lühendamine liinidel, Vahetustega tööaja kasutamine, Veeremi kandejõu ja mahutavuse maksimaalne kasutamine, Multi - ja intermodaalsete vedude kasutamine, Kaubaveo dokumenteerimise ja kontrolloperatsioonide lihtsustamine ning selleks kuluva aja vähendamine
kaupade säilivuse kindlustamine: Kauba spetsiifikat arvestava veeremi ja laadimisühiku
(isotermiline furgoon, külmutusvagun jne) kasutamine, Veovahendi ohutu liikumise ja liiklemise tagamine, Veeremi-, veose- ja liikluskindlustussüsteemi ratsionaalne kasutamine, Kauba spetsiifikast tuleneva veo- ja hoiurežiimi järgimist, Täiendavate kaitsemeetmete rakendamine veo ohutuse ja veose säilivuse tagamiseks, Logistikarajatiste (vt logistika infrastruktuuri I loeng) väljaarendamine
9. Nõuded veoteenusele:
Transport peab garanteerima nii ühekordsed kui [ööpäevaringsed] regulaarveod ka kaugetesse ja hõreda asustusega piirkondadesse.
Transport peab suutma teenindada oma klientuuri nii, et hoida ära ettevõtete töö seiskumine ja defitsiidi tekkimine kaubanduses.
Transport peab suutma vedada suhteliselt väikesi kaubakoguseid väikeste intervallide tagant kooskõlas klientide muutuvate nõudmistega.
• Teenindustaseme mõõtmine kaubaveol (neli kriteeriumi)
Sagedus – veeremitüübi väljumiste arv ajaühikus (tund, ööpäev jne)
Veoaeg – ajavahemik, mis kulub transpordivahendil jõudmiseks lähtepunktist sihtpunkti
Regulaarsus – võime pidada kinni väljumiste ja saabumiste ettenähtud ajagraafikust
Kättesaadavus – võime osutada klientidele veoteenust just siis, kui selle järgi on vajadus
10. Transpordilogistika
• Mõjutegurid (toote, turu ja klienditeenindusega seotud tegurid)
Tootega seotud tegurid: toote tihedus – massi ja ruumala suhe, lastitavus – kandejõu ja veokasti ruumala kasutamise aste kaubakäitluse lihtsus kahjustatavus
Turuga seotud tegurid: veoviisi sisene ja veoviiside vaheline konkurents , sihtturgude asukoht
konkreetse riigi transpordipoliitika, vedude balansseeritus (tagasikoorma võimalus), vedude perioodilisus
Klienditeeninduse tegurid: usaldus kliendisuhetes, turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust, üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis
• Funktsioonid:
i. Kauba liikumistee kujundamine- Veoteenuse maksumus veo tellijale, Kaubakoorma tasuvus veoteenuse osutajale, Veoks kuluva aja jaotus (sõiduaeg vs vaheajad ehk tehniline vs ekspluatatsiooniline kiirus), Veovahendi kandejõu või mahutavuse ärakasutamise määr, Laadimistööde ja kauba käitlemise kiirus, Täiendavate teenuste osutamise võimalus ja riski(de) maandamine
ii. Sobivaima veoviisi valik (erinevate veoviiside eelised ja puudused), kriteeriumid mõlemal juhul – veoteenuse maksumus ja tasuvus
Raudteetranspordi eelised ja puudused:
Eelised: regulaarne ja katkematu teenus, ei sõltu ilmastikust, aasta-ega kellaajast; sisuliselt puuduvad kaalu ja keskkonnapiiranguid; suhteliselt kõrged ühenduskiirused; odav pikkadel vahemaadel; sotsiaal-majanduslik eelis (madalam energiakulu, väiksem maavajadus, väiksem õhusaaste)
Puudused: suured terminalikulud seoses ümberlaadimisvajadusega; juurdepääsetavus keeruline spetsiaalse infrastruktuuri tõttu; ebaökonoomne väikestel vahemaadel, kuna püsivkulude osatähtsus on suur; vajalik regulaarsus ja teatud kaubamaht; erinev infrastruktuur eri piirkondades.
Autotranspordi eelised ja puudused:
Eelised: väga paindlik-võimaldab vedu „uksest ukseni“ ja veoteenuse pakkuja reageerimisaeg on lühim; suur manööverdusvõime ja suhteliselt hea veokiirus, ümberlaadimisvajaduse puudumine; liikumistee optimeerimise võimalus, kuna tavaliselt on maantee lühimad või ka ainsad ühendusteed kahe asustatud punkti vahel; ökonoomseim lühikestel ja väga lühikestel vahemaadel; vabaturg ; pakkimislogistika tähtsus väike; lai veeremitüüpide valik.
Puudused: kulukas pikkadel vahemaadel; piiratud veovõime; elukeskkonna säilitamisest tulenevad riiklikud piirangud mõjuvad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (mõnedes maades on piiratud liiklus öösel või puhkepäevadel); suuremad keskkonnakahjustused ja nende mõju vähendamiseks kehtestatud maksude olemasolu; ühiskonnale on maanteeinfrastruktuuri rajamine ja ummikukulude vähendamine kulukad.
Mere- ja siseveetranspordi eelised ja puudused:
Eelised: odav pikkadel vahemaadel; sobiv masskaupade veoks, s.o suur veovõime ja vähe piiranguid veoks sobivate kaupade osas; maanteede marsruutide paindlikkus suur, s.o kaupu võib hankida ja realiseerida ka veoprotsessi ajal.
Puudused: teenus tuleb varakult kavandada; pole võimalik vedada kohtadesse , kus puuduvad sadamad, st vajalik on teise veoviisi kaasamine ja spetsiaalsete infrastruktuurirajatiste olemasolu; ümberlaadimise vajadus, mis tähtsustab pakkimislogistikat; tundlik ilmastiku suhtea, s.o navigatsiooniaeg on tatud regioonides piiratud.
Lennutranspordi eelised ja puudused:
Eelised:väga kiire, st sobiv kiirestiriknevate kaupade või väga väärtuslike väikesaadetiste kohaletoimetamiseks; teatud veoviisidega võrreldes paindlikum.
Puudsed: kallis; vähepaindlik (üldises korras toimuvate vedude puhul allutatud liiklusgraafikule); tundlik ilmastikule.
Torutranspordi eelised ja puudused:
Eelised: odav gaaside või vedelate massveoste transpordil; suur läbilaskmevõime; veeremi puudumine.
Puudused: sobib ainult teatud kaupadele; vajalik on vältimatu infrastruktuuri läbilaskevõime 100% kasutamine.
iii. Muud (loeteluna)
• Otsustuskriteeriumid oma ja tellitud veeremi valikul : Enda veeremiga teostatakse need veod , mis annavad sellele pideva töökoormuse.; Renditud veeremiga teostatakse harvaesinevad (nt korra nädalas) veod. Seejuures peab kindel olema, et veerem on sel ajal saadaval.; Ühekordsed tellimused kaetakse kas enda või renditud veeremiga vastavalt selle veo majanduslikule tasuvusele.
• Suundumusi transpordilogistikas
IT-lahenduste edasine levik
– EDI/XML ( elektrooniline andmevahetus)
– Mobiilside (nt mobiilpositsioneerimine,
globaalpositsioneerimine)
• Auto tehnilise seisukorra monitooring
• Kütusekulu monitooring
• Auto asukoha määramine
• Auto koormatuse määramine
• Automaatne sõidupäeviku pidamine
• Kauba liikumise monitooring
– Raadioandmeside
Infopangad transpordi- ja tagastuslogistika kohta, veotellimuste
siirdumine virtuaalkeskkonda
• Tootmise spetsialiseerumine ja konsentreerumine
– Rahvusvaheline konkurents kasvab ja multinatsionaalsed kontsernid
püüavad väiksemaid ettevõtteid haarata oma jaotusvõrkudesse
• Väikesaadetiste puhul tagasipöördumine kergliiklusvahendite
juurde
• Transpordi ümbersuunamine ( modal shift) – selliste veoviiside
eelistamine, millel on infrastruktuuri läbilaskevõime ülejääk ja
mille välismõjud on suhteliselt väikesed
11. Raudteeveod
• Definitsioon-Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma- ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused) osutamine.
Omavedu raudteetranspordis: raudtee-ettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul.
Majandusvedu: raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel.
• Peamine raudtee-ettevõtja:
OSŽD (Raudteede Koostööorganisatsioon peakorteriga Varssavis) liikmesriigi raudtee-ettevõtja, kes omab ja/või majandab riigi kõige suuremat raudteevõrku.
• Eestis on peamiseks raudtee-ettevõtjaks Eesti Raudtee (NB! Eesti seaduste järgi AS Eesti Raudtee raudteeettevõtja ei ole).
• Raudteeveo-ettevõtja: Raudtee reisijateveo- või kaubaveoteenust võib osutada, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus (ohutustunnistuse esimene osa) ja kehtiv tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa).
• Ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet.
• Raudteevedude klassifikatsioon veose massi alusel
• Väikeveosed
– Mass kuni 10 tonni ja maht kuni 1/3 4-teljelise vaguni mahutavusest
• Väiketonnaažilised veosed
– Mass 10-25 tonni ja maht kuni 50% 4-teljelise vaguni mahutavusest
• Vagunsaadetised
• Mitmikvagunsaadetised (grupisaadetised)
– Mitu vagunsaadetist, kuid mitte terve rong
• Marsruutsaadetised
– Kogum vagunsaadetisi, mis moodustavad rongi (Eestis tavapäraselt ca 55 tingvagunit. Tingvagun – 4-teljeline poolvagun pikkusega 14 m)
• Konteiner - ja kontreilersaadetised
• Raudteevedude klassifikatsioon rongi kiiruse alusel
• Aeglased veod ehk tavalised kaubarongid
• Kiirveod (nt kiirestiriknevate kaupade veod)
• Kaubapagas (kaupade vedu reisirongidega)
• Marsruutrongid
• Minimaalne kiirus SMGS järgi tavalisel kaubarongil 200 km/öp, marsruutrongil 300 km/öp
• Rahvusvaheliste vedude klassifikatsioon Euroopa Liidu
tolliseadustikust lähtuvalt:
Alaliikideks on:
– meretransiit-,
– maismaatransiit-,
– import- ja eksportvedu.
• Euroopa Liidu (EL) tolliseadustikust lähtuvalt
diferentseeritakse rahvusvahelised veod EL-sisesteks
ning EL ja kolmandate riikide vahelisteks
rahvusvahelisteks vedudeks.
• Kommertsteenused, sh veooperatsioonid ja printsipaaliteenus: Kommertsteenused (kaubaveo lisateenused) – teenused, mida üks raudteekaubaveo-ettevõtja osutab teisele raudteekaubaveo-ettevõtjale ja/või kliendile: veooperatsioonid; printsipaaliteenus; veodokumentide töötlemine, vagunite ettevalmistamine, vagunite puhastamine, kauba kaalumine, vagunite plommimine (nn alg- ja lõppoperatsioonid) jms tegevused. Veooperatsioonid – tegevused kaupade laadimiseks ladudest või teistelt transpordivahenditelt vagunitesse või vastupidi, samuti kaupade laadimine vagunist vagunisse üleminekul ühelt rööpmelaiuselt teisele. Veooperatsioone teostatakse kaubajaamas (vt edaspidi).
Printsipaalteenus - Logistika teoorias on printsipaal volitaja, kes volitab teise juriidilise või füüsilise isiku (agendi) tegutsema enda nimel. Raudteeveonduses on printsipaaliks nt kauba omanik ja agendiks kaubaveo-ettevõtja või ekspediitor .
• Printsipaal Eesti raudteeveonduses - juriidiline või füüsiline isik, kes korraldab kauba transiitvedu lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ning kes vastutab kauba ja nõutavate dokumentide ettenähtud tähtaja jooksul muutmata kujul sihttolliasutusele esitamise eest, tekkida võivast tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest ning kauba puutumatuse tagamiseks ja identifitseerimiseks tolli rakendatud meetmete järgimise eest.
• Raudteeveerem (NB! millist veeremit on lubatud Eestis kasutada?)
Raudteeveoks kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem (posti-, pagasi- , teemõõte-, defektoskoopia-, dünamomeetria- jms vagunid) ja eriveerem (dresiinid, lumesahad, lumekoristus - ja teeremondimasinad, raudteekraanad jms).
• Raudteeliikluses on keelatud kasutada Eesti või muu riigi registris registreerimata raudteeveeremit. Välisriigis registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveoteenuse osutamisel kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.
i. Rong: Kokkuhaagitud (ja ettenähtud korras signaalidega tähistatud) raudteeveeremi üksus, mis koosneb vagunitest ja ühest või mitmest vedurist või mootorvagunist. Rongina käsitatakse ka jaamavahele saadetavat üksikvedurit, mootorvagunit, rööbasbussi, mittemahatõstetavat dresiini ja teeremondimasinat. Rongi, mis on ette nähtud raudteehoiutöödeks, nimetatakse majandusrongiks.
ii. Vedur : jõuallikaga varustatud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamiseks ja manöövrite teostamiseks.
iii. Vagun : hopper, kinnine vagun, bituumentsistern, platvormvagun, bensiintsistern, metallkerega poolvagun, autoplatvorm, eriotstarbeline reisivagun
iv. Vedurite kasutamise näitajaid: korras vedurite arv jagatuna vedurite koguarvuga; plaaniväliste remontide arv jagatud vedurite läbisõiduga; veeremi töö jagatud vedurite arvuga; kulutatud kütuse kogus jagatud veeremi tööga
Vagunite kasutamise näitajad: kaubaveokäive jagatud vagunite käibega; võõrriigi vagun – aeg eestisse saabumisest eestist väljumiseni; kohaliku vaguni puhul- aeg lähtejaamast sihtjaamani ja tagasi; kaubakäive jagatud vagunite arvuga
v. Näiteid eriveeremist: mahatõstetav ja mittemahatõstetav desiin, lumekoristusrong,
• Raudteeliiklusregister, sh raudteeveeremi andmebaas ning vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaas (NB! volitatud töötleja – Tehnilise Järelevalve Amet)
Raudteeliiklusregister koosneb raudteede, raudteeveeremi ning vedurijuhtide ja vedurijuhiabide andmebaasidest. Raudteeliiklusregistri volitatud töötleja on Tehnilise Järelevalve Amet.
• Raudteeveeremi andmebaasis registreeritakse raudteeliikluses kasutatavad vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem ja eriveerem.
• Vedurijuhtide, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide andmebaasis peetakse arvestust vedurijuhilubade, eriveeremi juhtide ja vedurijuhiabide kutsetunnistuste ning juhtimisõiguse äravõtmise, peatamise ja taastamise üle.
• Veeremi remont , tehnohoole, tehniline kontroll ja tehnoülevaatus
Raudteeveeremi remont on raudteeveeremi põhisõlmede ja -seadmete või nende osade oluline parandamine või vahetamine eesmärgiga taastada raudteeveeremi
töövõime;
• raudteeveeremi tehnohoole on kindlate ajavahemike või läbisõitude järel raudteeveeremi põhisõlmede ja - seadmete kontrollimine ja korrastamine tehniliste rikete
ärahoidmiseks ning raudteeveeremi töökindluse, tule- ja liiklusohutuse tagamiseks raudteeveeremi remontide vahelisel ajal.
Raudteeveeremit võib ehitada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi ehituse tegevusloa.
• Avalikul raudteel kasutatavat või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatavat raudteeveeremit võib remontida ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on
andnud raudteeveeremi remondi tegevusloa. Raudteeveeremi remondi tegevusluba annab ettevõtjale õiguse teha ka avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet.
Avalikul raudteel kasutatava või raudteeveoteenuse osutamiseks kasutatava raudteeveeremi tehnohoolet võib teha ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudteeveeremi tehnohoolde tegevusloa.
Veeremi tehniline kontroll – toimingud, mis teostatakse piiri- ja vahejaamades, et tagada raudteeinfrastruktuuril liikuva rongi korrasolek ja ohutus.
Veeremi tehnoülevaatus – registreerimiseelne veeremi õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine.
• Tegevusload raudteetranspordis – väljaandja Konkurentsiamet
Raudtee reisijateveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee reisijateveoteenuse tegevusloa.
Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa.
Tegevusluba antakse, kui:
1) ettevõtja ja tema esitatud dokumendid vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
2) füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule või äriühingu juhatuse liikmetele või teistele juhtima õigustatud isikutele ei ole välja kuulutatud pankrotti, neid ei ole karistusregistri andmete kohaselt süüdi mõistetud esimese astme kuritegude eest, majandusega ametialaste kuritegude eest ega kuritegude eest töötervishoiu, tööohutuse ja tehnilise järelevalve valdkonnas ega üle kahe korra raudteeliikluse ohutusega seotud väärtegude eest ega väärtegude eest sotsiaal- ja tööõiguse ning tollikorralduse valdkonnas, mille eest on kohaldatud sellele väärteole kehtestatud karistuse maksimummäära;
• Ohutustunnistused raudteetranspordis – väljaandja Tehnilise Järelevalve Amet
Raudtee reisijateveo- või kaubaveoteenust võib osutada, kui ettevõtjal on peale kehtiva tegevusloa ka kehtiv ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistus (ohutustunnistuse esimene osa) ja kehtiv tegutsemise ohutustunnistus (ohutustunnistuse teine osa).
• Ohutustunnistuse annab välja Tehnilise Järelevalve Amet.
• Avalik reisijateveoteenus (osutajaks määrab majandus- ja kommunikatsiooniminister)
Raudtee-ettevõtja määrab avaliku reisijateveoteenuse osutajaks või arvab avaliku reisijateveoteenuse osutajate hulgast välja majandus- ja kommunikatsiooniminister raudtee-ettevõtja taotluse alusel. Raudtee-ettevõtja avalikku reisijateveoteenust osutavaks raudtee-ettevõtjaks määramise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
• Raudtee-ettevõtja, kes on määratud avaliku reisijateveoteenuse osutajaks, on kohustatud osutama avalikul raudteel reisijateveoteenust igaühele (avalik reisijateveoteenus).
• Veoeeskiri – koostab veo-ettevõtja, kiidab heaks Tehnilise Järelevalve Amet, informeeritakse Konkurentsiametit
• Raudteeveo-ettevõtja võib avalikku reisijateveoteenust või teisi raudteeveoteenuseid avalikul raudteel osutada üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveo-ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeveeremi liikide alusel.
Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada:
1) tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord;
2) tasu muutmisest teatamise kord;
3) reisijateveo- või kaubaveoteenuse kasutaja kaebuse menetlemise kord.
• Veoeeskirja kiidab heaks Tehnilise Järelevalve Amet, informeerides sellest ka Konkurentsiametit.
• Raudteeorganisatsioone ja rahvusvahelisi kokkuleppeid
i. OSŽD ja SMGS
Raudteede Koostööorganisatsioon
• Asutatud 1956 (alustas tegevust 1957). Liikmeid 27 riigist, põhiliselt endised sotsialismimaad (pluss Iraan). Eesti Vabariik (esialgu AS Eesti Raudtee näol) – 1992. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna raudteetalituses töötab Eesti alaline esindaja OSŽD juures. Peakorter Varssavis.
• Põhilisteks ülesanneteks on:
– Raudteevedude arendamine, eeskätt Euroopa ja Aasia vahel
– Kooskõlastatud transpordipoliitika rakendamine rahvusvaheliste raudteevedude alal
– Rahvusvahelise transpordi- ja äriõiguse täiustamine
– Koostöö raudteealaste majanduslike, ökoloogiliste, IT ja rakenduslike probleemide lahendamisel
– Abinõude väljatöötamine raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks
– Koostöö raudtee ekspluatatsioonilistes ja tehnilistes küsimustes
– Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega
ii. OTIF ja
Rahvusvaheline Raudteevedude Valitsusvaheline Organisatsioon
• Asutatud 1985. Eelkäijaks oli 1893 asutatud Rahvusvahelise Raudteeliikluse Keskamet. Liikmesriike 42. Eesti Vabariik ühines 2004 ja esitas avalduse liitumiseks 2005, mis rahuldati
2008. Peakorter Bernis.
• Eesmärgiks arendada ühtseid reisijate- ja kaubaveo eeskirju (nt COTIF)
• Raudtee infrastruktuuri kasutamise eeskirjade arendamine
• Vagunite kasutamise efektiivsemaks muutmine
• Tehniliste normide ja raudteematerjalide nõuete kehtestamine
• Raudteedele juurdepääsu tagamist kindlustava seadusandluse arendamine
COTIF
9. mai 1980. aasta Rahvusvahelise raudteeveo konventsioon 3. juuni 1999. aasta muutmisprotokollile vastavas redaktsioonis
A – Reisijate rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIV);
B – Kaupade rahvusvahelise raudteeveo lepingu ühtsed eeskirjad (CIM);
C – Määrus ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo kohta (RID);
D – Vagunite kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitlevate lepingute ühtsed eeskirjad (CUV);
E – Infrastruktuuri kasutamist rahvusvahelises raudteeliikluses käsitleva lepingu ühtsed eeskirjad (CUI);
F – Ühtsed eeskirjad tehniliste standardite kehtestamiseks ja ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmiseks raudteematerjali suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks rahvusvahelises liikluses (APTU);
G – Ühtsed eeskirjad tehnoloa väljaandmiseks raudteematerjalile, mida kasutatakse rahvusvahelises liikluses (ATMF).
Lisa I Ohtlike kaupade rahvusvahelise raudteeveo eeskiri (RID);
Lisa II Eravagunite rahvusvahelise raudteeveo eeskiri (RIP);
Lisa III Konteinerite rahvusvahelise raudteeveo eeskiri (RIC);
Lisa IV Kiirsaadetiste rahvusvahelise raudteeveo eeskiri (RIE).
iii. Kaubaveo eeskirjad
Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi 30.09.1991 määrus nr 16 “Eesti Raudteel kehtivatest normatiivaktidest”
– Eesti Vabariigi territooriumil kohaldatakse "Kaubaveo eeskirja" ( Moskva , Transport, 1983) niivõrd, kuivõrd selle raudteeveondusega seotud küsimused ei ole reguleeritud Eesti Vabariigi õigusaktidega, riikide või raudtee-ettevõtjate vaheliste lepingute, protokollide, kokkulepetega või [Eesti Raudtee] veoeeskirjaga
iv. SRÜ Raudteede Nõukogu ja vagunite ühiskasutuse kokkulepe
• Asutajaliige ka Eesti Raudtee – 1993. Formaalselt on lepinguline liige aastast 1999 Eesti Vabariik. Praktikas esindab aastast 1997 Eestit majandus- ja kommunikatsiooniministri volituse alusel AS Eesti Raudtee, kes omab otsustavat hääle-, ja finantsküsimustes ka vetoõigust. Peakorter Moskvas.
• Eesti Raudteele on kohustuslik nimetatud organisatsiooni määrustik, mille algtekstid ja muudatused publitseeritakse venekeelses väljaandes “Вестник Совета по железнодорожному транспорту”.
Näiteid määrustikust
– Sõltumatute riikide ühenduse liikmesriikide, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteeadministratsioonide vaheline kokkulepe Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) üksikute sätete kohaldamise erisuste kohta (1997)
– Порядок планирования грузов железными дорогами государств – участников Содружества Независимых Государств, Латвийской Республики, Литовской Республики, Эстонской Республики (2001).
– Правила эксплуатации, пономерного учета и расчетов за пользование грузовыми вагонами собственности других государств (1996).
v. UIC
Rahvusvaheline Raudteeliit
• Asutatud 1922 raudteede ekspluatatsioonitingimuste ühtlustamiseks. 180 liiget (2007), AS Eesti Raudtee – liikmelisus taastatud 1992. Peakorter Pariisis.
• Tänapäeval eesmärgiks raudteede koostöö arendamine kõigis raudteetranspordi valdkondades
Peamine eesmärk: ühtsete tehniliste normide, eeskirjade ja soovituste väljatöötamine
Raudtee-ettevõtjate huvide esindamine teistes rahvusvahelistes organisatsioonides
Ühist huvi pakkuvate projektide teostamine
Informatsiooni ja kogemuste vahetamine
Lepingute sõlmimine ja koostöö muude rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega
vi. Raudtee-alase piirikoostöö kokkulepped Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga
• Латвийско – Эстонское железнодорожное сообщение. Временное пограничое железнодорожное соглащение. Рига, 24.03.1992 (Läti Vabariigi Teedeministeeriumi ja Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkulepe), uuendatud 2009
• Российско – Эстонское железнодорожное сообщение. Временное пограничое железнодорожное соглащение. Москва, 25.02.1992 (Vene Föderatsiooni Teedeministeeriumi ning Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi vaheline ajutine raudteealane piirikokkulepe), uuendatud 09.02.2010.
12. Sissejuhatus meretransporti
• Meretranspordi tähtsus, mere-enklaavid
Meretransport on vanimaid transpordi liike, meritsi veetakse 90% rahvusvaheliste vedude mahust maailmas. Hetkel on aasta maht 5 miljardit tonni, sellest 30% hõlmab nafta ja nafta produktid . Mereveo teenused liigitatakse kõige üldisemalt:

Liiniveod - vedu toimub kindlatel liinidel ja kindlate tariifide alusel.

Charter-veod (trampveod) - ei toimu kindlatel liinidel ja tehakse kokkulepe tariifidega

NVOC (Non Vessel Operating Carriers) - laevafirmade allhankijad , kes pakuvad kindla sõiduplaaniga liini teenuseid.

Cabotage - vedu ühe riigi erinevate sadamate vahel (riigi sisene meritsi vedu).
• Sadamad kui mere- ja maismaatranspordi integreerijad
Sadama roll riikide arengus - 1998.a. veebruaris Washingtonis Maailmapanga aasta konverentsil ameeriklased Gallup ja Sach tulid välja tõdemusega, et erinevate maade majanduslik areng on tingitud kahest asjaolust: juurdepääsust meresadamatele ja kliimast, mis ei lase levida massilistel haigustel. Teadlased on veendunud, et laevanduskulude jätkuval vähenemisel toimub majanduslik integratsioon ja spetsialiseerumine, suurema tõenäosusega nende riikide vahel, kellel on võimalik kauba vahetust pidada meritsi või suuremate jõgede kaudu. Ameeriklased rõhutavad sadamate kasvavat tähtsust majanduslikus kasvus ja seda, et majanduse kasvust huvitatud valitsused on suunatud välja arendama oma sadamate võrgu, kui seda aga ei ole siis transpordi süsteemi, mis võimaldaks erinevate riikide sadamatega ühendust pidada ja koostööd arendada. Uurijad viitavad auto ja raudteetranspordi kulude jätkuvale tõusule, mis ei võimalda sadamatest kaugele jäävatest piirkondadel nii tugevalt spetsialiseeruda, kui rannikualadel . Selle tagajärjena näevad nad erinevat sissetulekut ja jõukusastet ning regionaalpoliitilisi probleeme. Roll logistilises süsteemis - sadamate/reisijate/kaupade läbilaske võimest, teenindamise kiirusest, kvaliteedist, paindlikkusest ja usaldusväärsusest, sõltub nii sadamate, nende tagamaade (1000 km) kui ka riigi heaolu, areng ja rahvusvaheline konkurentsivõime. Samuti terve ülejäänud tarneahela funktsioneerimise efektiivsus, mis tahes sadamat, tuleks käsitleda selle tagamaaga (linna, valla jne. tagamaaga)
• Konkureerivaid Läänemere-äärseid sadamaid
Soome: Helsingi, Kotka, Hamina , Hanko
Venemaa: Peterburi, Kaliningrad, Primorsk, Võborg, Võssotsk, Ust-Luuga
Poola: Gdynia,Gdansk
Leedu: Klaipeda, Butinge terminal
Läti: Riia, Ventspils, Liepaja
Eesti: Tallinn, Pärnu, Kunda, Sillamäe, Miiduranna, Bekkeri, Paldiski põhjasadam, AS Saarte Liinid