Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Transport logistikas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vedude, logistika, raudtee, infrastruktuur, veol, kindlus, vedaja, laevandus, terminali, transpordiliik, konkurents, transpordisüsteem, tramp, vahemaa, turg, veose, transpordipoliitika, sood, kaubaveo, vahemaade, autorong, poolhaagis, regulatsioon, veondus, kaubad, meretransport, terminalid, veovahendi, veod, transpordikulud, faktorid, transpordiliigi2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.] Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti. Logistika struktuur selgub logistilisest ketist: hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse, materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees, jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3). 4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.]
1. Mõisted Veondus – Tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem – Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum Füüsiline infrastruktuur – avatud kommunikatsioonid (teed, torustikud, rajatised) Institutsionaalne infrastruktuur – institustsioonid (riigiasutused, ettevõtted) ja seadusandlus Infrastruktuur - kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, side, elektrivarustuse jne. Sinna kuuluvad nt: raudteed, toruühendused. Transpordivõrk – Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas Isiklik transport - transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga Paratransport – era-, ameti- või renditud sõidukiga teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata
1. Veondus ja veerem Veondus on majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur. Veondus jaguneb: · reisijatevedu (ühistransport) kaug-, linnalähi- ja linnavedu; · kaubavedu rahvusvaheline (eksport-, import-, transiit-), kohalik (linnadevaheline ja linna-) ning tootmissisene vedu (viimane ei kuulu veonduse kui majandusharu koosseisu). Veoviisid: raudtee-, auto-, mere-, sisevee-, õhu-, toru- ja linna elektritransport; Liiklusteed: raudteed, teed ja tänavad, mereteed, siseveeteed, lennukoridorid, torujuhtmed, rööbasteed;
Autotrantsport: Eelised: -vedu otse kliendilt kliendile - lühike veoaeg - paindlikkus - tihe terminalivõrgustik (Lääne- Euroopas) - Pakkimine vähem kulukas võrreldes meretrantspordiga - mitmekesine inventar Puudused:-keskkonda saastav - teedevõrgustiku haldamine kulukas liikluspiirangud - tehnilised takistused, saadetise kaal, mõõtmed- Raudteevedude: Eelised: suured koormad - odav põhivedu keskkonnasäästlikkus Puudused: pikad veoajad - vähene paindlikkus - raudtee halduskulud Meretrantsport: Eelised: -suured kogused - odav põhivedu - keskkonnasäästlik - ummikuid ei ole Puudused: -pikad veoajad - vähene paindlikkus - kallid sadamamaksud. 8. Multimodaalne transport mitme veoviisi koos kasutamine, kus lastiruum jääb samaks. Kasutatakse ära erinevate visiide eeliseid.(konteinerveod, huckepack,Ro-Ro praamveod, rong praamil) 9.Ohtlike aineteveosed ja saatja kohustused plahvatavad, tuleohtlikud, radioaktiivsed,
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms.
Transpordiliikide võrdlusel kasutatavad näitajad. veokulud ja keskkond saab vähem kahjustada *Nõudlus ja pakkumine *kulud *ajategur (ja selle usaldusväärsus) *Tarnesortimendi koondamine- (leping jaotuskeskusega) jaotus toimub *veovõime, läbilaskevõime *kättesaadavus *vedude usaldusväärsus, vajalikul ajal, tooted on hästi kättesaadavad ja laovarude tase on madal. kindlus *Tehnilised seadmed ja tõhusad sõidukid (konteinerid) 65. Mida mõista otselaadimise all? 77. Nimeta transpordi kui terviku kululiigid. Strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tarnijalt 1)Transpordifirma kulud: a)Tegevuskulud: *kütus, elekter, palgakulu, kliendile. Ta on tõhus ainult suurte jaotussüsteemide puhul. Kus: firma üldkulud b)kapitalikulu: *sõidukid, infrastruktuur ja muu vara kulu. 84
1. Mis on logistika? Logistika määratlus. Logistika - materjalivoogude ja nendega seotud haldusprotsesside efektiivne planeerimine, teostamine, juhtimine ja jälgimine. Määratlus - Logistika on juhtimise integraalne tööriist, mis soodustab äritegevuse käigus strateegiliste, taktikaliste ja operatiivsete eesmärkide saavutamist materjali- ja teenuste voogude, samuti neid saatvate informatsiooni- ning rahavoogude efektiivse juhtimise kaudu. 2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett? Transport, laomajandus, varude hoiustamine, info töötlemine, juhtimine, pakkimine, korje, kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle 3
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Transport.............................................................................................................4 Manteetransport...................................................................................................5 Raudteetransport..................................................................................................6 Eesti Raudtee.......................................................................................................6 Meretransport......................................................................................................7 Õhutransport........................................................................................................8 Kokkuvõtte..........................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................
iseseisev majandusharu. Euroopa Liidu riikides annab transport keskmiselt Igapäeva elus mõistetakse transpordi all · kaupade ja inimeste veoga tegelevat majandusharu · veoste ja reisijate ümberpaigutamise protsessi · inimtegevuse haru · veo- ja teenuseliiki · transpordiühikute voogu tänaval · kindlasse sihtpunkti määratud veosepartiisid · info ülekandmist Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima kuluga veoliik. Aeg ja kulud on seotud kahel viisil: · Mida kiirem transpordi teenus seda lühem on aeg, mil kaup on teel ega ole kättesaadav · Mida kiirem transpordi teenus seda kõrgem veotariif (kulu) · Logistilises tarneketis on transport keti sõlmi ühendav lüli. Maanteetransport 3
tehnikaga laadida, on odavamad. d. Kahjustatavus – kõrge ühikuväärtusega (hinnaga) kergesti kahjustuvate ja vargusohtlikke kaupade transportimine on reeglina kulukam kuna antud veose puhul on vedajal suurem vastutus. Turuga seotud faktorid e. Transpordiliigi sisene ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase f. Turgude asukoht g. Antud riigi või maa valitsuse transpordipoliitika h. Vedude balansseeritus i. Vedude perioodilisus j. Siseriiklik või rahvusvaheline transport Klienditeeninduse tegurid k. usaldus kliendisuhetes l. turu ulatus – võime osutada „uksest ukseni“ teenust m. üldisemalt – vedaja võime osutada lisateenuseid n. kaupade kahjustamise ja kaotsimineku ulatus veoprotsessis 3. Transpordiharu terminid (transport : isiklik transport, avalik transport, ühistransport,
1. Logistika ülesanded, milleks on logistikat vaja, kuidas on logistika arenenud? 1) Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul.
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida
Tihedus massi ja ruumala suhe Väärtus väärtuse ja kaalu suhe Asendatavus Lastitavus ehk ruumalakasutus tase, mil määral kaup täidab transpordiruumi Vastutusrisk, kahjustatavus Kaubakäsitluse lihtsus Toote eriomadused 4) Turust lähtuvad kulu mõjutajad lk 225-226 Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase Turgude asukoht Mastaabisäästuefekt Energiahinnad Vedude tasakaalustatus Vedajate riikliku reguleerimise olemus ja ulatus 5) Transpordisüsteem ja selle komponendid: lk 227 Transpordisüsteem on ühte või mitmesse transpordiliiki kuuluvate objektide kompleks, mis on ette nähtud vedude sooritamiseks ning mille komponendid on omavahel seotud ja vastastikuses sõltuvuses. Infrastruktuur (tänavad, maanteed, raudteed, veeteed, terminalid jms) Transpordivahendid (autod, vagunid, vedurid, rekkad, lennukid, laevad, pumbad jms)
2 KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Meretranspordi eelised: a. kaupade, eriti suurepartiiliste massikaupade veol, on meretransport paljudel juhtudel ainus tehniliselt võimalik transpordiliik; b. kaupade veol, eriti suurematele kaugustele, on meretransport reeglina kõige odavam ja sellest tulenevalt ka majanduslikult kõige otstarbekam transpordiliik; c. on üks kõige keskkonnasõbralikum transpordiliik – heitegaaside hulk ühe veoühiku kohta on kõige madalam, need sattuvad atmosfääri hajutatult ja elanikkonnast kaugel; d. omab suurt tähtsust inimeste rekreatsioonis – seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel; e. omab suurt siseriiklikku regionaal-majanduslikku tähtsust, tagab “ääremaade” head transpordi- ja majandusühendused kesksete regioonidega; f. on veomahtudelt (tonn-miilides) transpordilogistika keti üks suuremaid osi.
Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumääraga ei oma tähtsust, kas veoteenust osutatakse liikmesriikides või ühendusevälises riigis. 3. KAUBAVEO KORRALDAMINE Erinevalt varasemalt seaduses sätestatust, maksustatakse kaubaveoteenused ja selliste vedude korraldamise teenus sarnaselt kõigi teiste teenustega, kui teenuse saaja on mõnes liikmesriigis või ühendusevälises riigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena. Kui Eesti maksukohustuslane osutab veoteenust teisele Eesti maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele, on käibe tekkimise koht Eesti, olenemata sellest, kus vedu toimub ja Eesti maksukohustuslane lisab arvele 20%-lise käibemaksu. Kui Eesti maksukohustuslane saab
JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine tootearendusse. 4) toote lõplik komplekteerimine tarneahela jaotuskeskuses. MATERJALIVOOG- logistika võtmesõna. See moodustub transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. INFOVOOG- teine oluline logistika märksõna. Oluline, et liiguks materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. LOGISTIKA JUHTIMISE INFOSÜSTEEMID JAGATAKSE NELJAKS: 1) Toimingutoetuse süsteem- tõhusa abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. 2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja
regioonide spetsialiseerumist. Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine. Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt
regioonide spetsialiseerumist. Transpordi areng mõjutab paljusid teisi eluvaldkondi. Transporditehnoloogiate arengust on sõltunud tööstusettevõtete paigutus, põllumajanduse areng, linnade laienemine. Transpordi areng on eelduseks globaliseerumisele. Globaalses maailmamajanduses kasvab nõudlus transpordile pidevalt, sest inimesed on aina liikuvamad ja kaupade veomahud ning –kaugused kasvavad kiiresti. Seda on põhjustanud ka vedude hinna pidev alanemine tänu paremale ja säästlikumale tehnoloogiale. Transpordi toimimine eeldab infrastruktuuri pidevat arendamist. Vedude korraldamisega tegelev logistika on üha enam kujunemas veonduse võtmeharuks. Transport agraarühiskonnas Agraarühiskonnas toodeti peamiselt oma tarbeks, seega oli kaubavahetus väike. Maismaal kasutati veoloomade abi (hobused, härjad), merel tuule jõudu. Kaubakogused olid väikesed ja liiguti aeglaselt
netokandevõime (nt) brutokandevõime (gt) dedveit (dwt) süvis (draft) Mida iseloomustab laevanduses üldjuhul liinimeeter? sõidukite rivi max pikkus laevatekil transpordivahendite ja veoühikute rivide max kogupikkus laevatekkidel laeva veejoone ja max süvisejoone vaheline kaugus liinilaeva pikkus meetrites Milline uus laevatüüp võeti kastusele 1990-ndate lõpul? reisiparvlaevad Ro-Ro laevad Ro-Pax laevad Sto-Ro laevad Milline laevatüüp on maailmameredel kadumas, kuna vastavate vedude järgi on nõudlus pidevalt vähenenud? Lo-Lo tüüpi laevad Sto-Ro tüüpi laevad Kon-Ro tüüpi laevad traditsioonilised tükikaubaveo laevad Kon-Ro laevad kujutavad endast kombinatsiooni Ro-Ro laevast ja Ro-Pax laevast konteinerlaevast ja reisiparvlaevast Ro-Ro laevast ja feederlaevast (Lo-Lo) Ro-Ro laevast ja konventsionaalsest laevast Millise laevatüübi puhul toimub sadamas lastimine ja lossimine üldjuhul kõige kiiremini? Ro-Ro laevade kasutamisel Lo-Lo laevade kasutamisel
Geograafia riigieksam 2005 / 6 TRANSPORT JA SIDE 71. oskab analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele; Transpordiliik Eelised ja puudused Milleks sobib kõige enam Autotransport +Vedu kiire ja paindlik Väikesemahulised kaubad: - Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, toiduained, kergetööstustooted jne. heitgaasid keskkonnakahjulikud Oluline lühikestel vahemaadel ja
eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud) +Cd(hankija varudega seotud kulu)
Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS......................................................11 3.KONTEINERITE KASUTAMINE JA NENDE TÜÜBID................................................15 Joonis 2. 40’ Dry Cargo (40DC) konteinerid.....................................................
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles"
2) Osa ettevõtte juhtimisest, mis kindlustab kõikide teiste juhtmisfunktsioonide eduka töö. 3) Mõtteviis, mis võimaldab komplektselt vaadelda mitmesuguseid protsesse. 4) Teadusharu, mis uurib erinevaid meetodeid kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi, et luua metodoloogiline alus. Logistika arenguetapid 1) Tootjakeskne periood 1950-1960. 1956 pannakse alus logistika kogukulude konseptsioonile 2) Tarbijakeskne periood 1960-1980 , suurenes nomenklatuur ja ilmusid erinevad tooted, tekkis vajadus jaotuse järele 3) Logistikakeskne 1980-1990 kuidas paremini kiiremini kliendile toimetada kaup. 4) Täieliku integratsiooni periood 2000 - IT tuleb logistikasse Aastal 2003 Ameerika Logistika Juhtimise Keskuse Konverents.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
Edu faktoriteks on: · informatsiooni liikumine nõudluse kohta tellijalt tarnijale toimub operatiivselt ja usalduslikult · kauba liikumine on kiire ning paindlikult juhitav, informatsioon kauba liikumise kohta on tarneahela eri osadele kättesaadav · planeerimisotsuste tegemiseks vajalik informatsioon on kättesaadav ja seda osatakse kasutada. 8) Infotehnoloogia eesmärk logistikas ... ... on minimaalsete kulutustega tagada logistika kvaliteetne funktsioneerimine vahendid, materjalid ja kaubad on kättesaadavad õiges sortimendis, õiges koguses, õiges kohas ja õigel ajal. Tänapäevased logistika korraldamise meetodid lähtuvad põhimõttest, et nõudluse tekkimise korral käivitatakse tootmine ja erinevad logistilised tegevused transport, ladustamine, jaotus jne. 9) Tootega seotud transpordikulusid mõjutavad tegurid: tihedus
kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis
kaevikud, varjendid. Militaarlogistika võtmesõnad kaasajal: Autotransport ja konteinerveod (toit, esmatarbekaubad), millega tegelevad tsiviilfirmad, õhu- ja meretransport (lennukikandjad), raketid, satelliitidel ja infotehnoloogial tuginevad sõjatehnika juhtimis- ja jälgimissüsteemid. 4. Mis on logistikastrateegia eesmärgid? Logistikastrateegia eesmärgid on: 1.) Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis
1. Millest koosneb pööre? Seade veeremi juhtimiseks ühelt teelt teisele. Pööre koosneb pöörangust, riströöpast koos kontrarööbastega ja rööbasteedest nende vahel 2.Millest koosneb raudtee pealisehitis? Tee või raja ülemine, perioodiliselt uuendatav osa, mis koosneb rööbastest ja pöörmetest koos sideosadega, liipritest (prussidest) ja ballastist ning mis annab veeremi rataste koormuse edasi muldkehale või rajatisele. 3. Näidata, kuidas on üherajalises piirkonnas lahendatud kahe rööpmelaiusega olukord. Vasakult välimine kuni keskmise parem: 1435 mm Vasaku keskmise kuni parema välimine:1520 mm 4. Mis on kauba-reisirong?
Päevas saab vedada mõlemas suunas 75 mln tonni kaupa. Majanduslikult õigustab ennast rongivedu alles 600–700 kilomeetri kaugusele. Ühenduskiirused on suhteliselt suured. Kaupade massiline vedu on suhteliselt odav. Energiatarbimine on madal ja tööviljakus kõrge. Raudteetranspordi peamiseks puuduseks on kõrged terminalikulud, mida saab vähendada töö efektiivse organiseerimisega. Autotransporti ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedudel. Autotransport on ökonoomsem kui rongitransport ka siis, kui tegemist on väikeste saadetistega suurtele kaugustele. Kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta, nn uksest ukseni vedu. Autotransport jääb kiiruses alla ainult lennutranspordile. Juurdepääs peaaegu igasse kohta ja ökonoomsus väikeste kaubasaadetiste puhul toovad kasu nii ostjale kui müüjale. Autotranspordil on ka marsruutide optimeerimise võimalus. Kuid autotranspordi
vastuvõtmine ja väljasaatmine, ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll. Terminalides toimub kauba ümbersuunamine eri transpordiliikidele 5. IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnika- info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse Transpordi võtmeharuks on logistika, sest see juhib ja koordineerib kauba ja reisjate vedusid (ehk pmst logistika mõiste) Konteinervedude eelis tasavedude ees seisneb selle paindlikuses. Teised eelised: 5 1. Nõuab 25 korda vähem tööjõudu kui tavalise ümberlaadimisega vedu 2. Vähendab viivitusi ümberlaadimisel 3. Lühendab veoaega 4. Alandab veohinda
annaabi.ee 
