Logistika eksam (0)

2. Logistika struktuur logistilise keti järgi. Teha ka joonis. [10 p.]
Logistikat käsitletakse logistilise kaubaketina (vt. joonis 2). Kõik logistilise keti funktsioneerimiseks vajalikud tegevusalad ning nende omavaheline ladus koostöö ning sünkroniseeritus optimaalsete kulude juures moodustavadki logistika objekti.
Logistika struktuur selgub logistilisest ketist:
 hankelogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõttesse,
 materjalilogistika – hõlmab materjalide liikumist ettevõtte sees,
 jaotuslogistika – hõlmab kaupade liikumist koosteliini lõpust tarbijani. Kuid logistika struktuur sisaldab ka teisi struktuurse liigendamise tunnuseid, mida võib väljendada järgmise skeemiga (joonis 3).
4. Logistika prioriteedid läbi aegade. [5 p.]
Logistika prioriteedid läbi aegade:
 kogukulude vähendamine;
 klienditeeninduse taseme tõstmine;
 rentaabluse ja likviidsuse tõstmine;
 kompromisside väljumine firmast ja kompromisside otsimine teiste firmadega , väärtust lisavate alliansside loomine.
5. Logistika teenuse taseme hindamise kriteeriumid (5). [5 p.]
Teenuse taseme hindamise kriteeriumid:
1. Teenuse kindlus. S.o firma või süsteemi võime kinni pidada lepingust.
2. Paindlikkus . S.o süsteemi võime operatiivselt täita tarbija erisoove.
3. Juhtaeg. S.o ajavahemik tellimuse kättesaamisest kuni kauba kohale toimetamiseni.
4. Varude olemasolu.
5. Krediteerimise võimalused
6. Kolmanda osapoole logistika. [20 p.]
Logistiliste teenuste sisseostmist spetsialiseerunud firmadelt nimetatakse kolmanda osapoole logistikaks ( outsourcing )
Logistika alal toodavad kolmanda osapoole teenust näiteks:  veonduse ja veokorraldusega tegelevad ettevõtted,  ekspedeerimisfirmad,  terminaalid jt. Kolmanda osapoole teenusteks on ka:  raamatupidamis-,  õigusabi -,  turva-,  koristus - jt teenused
7. Hankija valimine (kriteeriumid ja hinnasoodustused). [20 p.]
Hankija valimine toimub peale hinnanoteeringu saabumist. Oluline on hankija usaldatavus ja hanketingimused. Hankija valimisel võetakse arvesse:
 konkreetse hankija toode ja kaupade sobivus ;
 hankija tootmis- ja tarnete teostamise võimsus;
 toote arendamise võimsus;
 kaupade kohaletoimetamise tähtaegade pikkus ja tähtaegadest kinnipidamine ;
 tähtaegade kohandamise võimalus ostja vajadustega;
 hankija müügipoliitika;
 lisatellimuste esitamise võimalus;
 hankija turuosa suurus;
 hankija hinnapoliitika;
 hankija sortimendipoliitika;
 lao olemasolu;
 hankija valmidus teha tarbijatele reklaami;
 müügitoetuse saamise võimalus;
 hankija asukoht: kas ta asub lähedal, kas saab kontakteeruda ja dialoogi pidada;
 hankija suhtumine oma klientidesse;
 reklamatsioonide käsitlemise viis;
 tarnija majanduslik olukord
8. Millist efekti annab logistika rakendamine tootmises? [5 p.]
Logistika rakendamine tootmises annab järgmist efekti:
• tootmine orienteerub turule;
• väheneb seadmete seisuaeg , sest tootmiseks vajalik materjal jõuab õigel ajal õigesse kohta;
• paraneb väljastatavate toodete kvaliteet;
• väheneb ajakulu ja materjalikadu;
• tootmis- ja laopotentsiaali kasutatakse efektiivsemalt.
11. Ladustamine kitsamas ja laiemas tähenduses. [5 p.]
Ladustamist kitsamas tähenduses mõistetakse kui kaupade hoiustamist või säilitamist. Laiemas tähenduses hõlmab ladustamine lisaks sellele varude juhtimist ja füüsilist käsitsemist koos vajaliku materiaalse baasi kujundamisega. Selles tähenduses mõistetakse ladustamist kui laomajandust või logistika laomajandussüsteemi.
13. Tähtsamad klienditeenindusega seonduvad transpordinäitajad. [5 p.]
Tähtsamad klienditeenindusega seonduvad transpordinäitajad:
 usaldusväärsus ;
 veoaeg;
 turuulatus – võime osutada uksest ukseni teenuseid;
 paindlikkus – seondub peamiselt kaupade valikuga ja võimega rahuldada tarbija nõudmisi;  kaupade kahjustamise ja kaotsimineku tase vedamise käigus;
 vedaja võime osutada muid teenuseid peale veoteenuse ( tellimine , ladustamine).
14. Autotransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [10 p.]
Autotransport on optimaalne mõõdukate vahemaade puhul, domineerib aga linnasisestel ve Autotranspordi eelised:
 pealevõtmise/jaotuse kiirus, väga paindlik (võimaldab uksest-ukseni vedusid);
 kauba kohaletoimetamise suur kiirus (mitte ainult vedu);
 marsruutide optimeerimise võimalus ( autoteed on tavaliselt lühimad ühendusteed asustatud punktide vahel);
 juurdepääs peaaegu igasse kohta;
 ökonoomsus väikeste kaubasaadetiste puhul, mis toob kasu nii ostjale kui müüjale , sest laovarusid on autotranspordi kasutamisel võimalik optimeerida kõige paremini (varud ei pea olema suured, säästetakse laokuludes);
 kõige ökonoomsem veoviis erinevatesse sihtpunktidesse toimetamisel (eriti kuni 300 km raadiuses);
 konkurentsiturg;
 teenuse kvaliteet ei ole piiratud;
 töösse rakendumine kiire;
 ökonoomsem võrreldes raudteetranspordiga lühemate vahemaade korral;
 on hinnalt kohati konkureeriv rongiga, sealjuures aga kiirem;
 vähendab ümberlaadimisega seotud töökulu;
 vähendab riknemis- ja varguseohtu, sobib väärtuslike kaupade jaoks;
 madalad nõuded pakkimisele.
Autotranspordi puudused:
 maanteetransport on reguleeritud ja piiratud riiklikult , põhjustades teatud kulude taseme;
 riiklikud keskkonna piirangud mõjuvad ebasoodsalt teenuse kvaliteedile (öö, nädalavahetus, riiklikud pühad);
 väike veovõime;
 suhteliselt kõrged veotariifid võrreldes vee- ja raudteetranspordiga;
 mastaabisääst on piiratud;
 (sageli põhjendamatu) kriitika suurenemine keskkonna kahjustuste tõttu;
 vajadus maantee infrastruktuuri arendamiseks seoses üha kasvava veomahuga;
 ummikutest põhjustatud viivitused.
Järeldused autotranspordi kohta. Autotransporti ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedude . Autotransport on ökonoomsem kui rongitransport ka siis, kui on tegemist väikeste saadetistega suurtele kaugustele. Autovedude suurim eelis teiste transpordiliikide ees on asjaolus, et kauba saab vedada lähetajalt saajale ilma vahepealsete ümberlaadimisteta. Autotransport jääb kiiruses alla ainult lennutranspordile, kuid lühikestel vahemaadel ka mitte, kuna lennutranspordil on summaarne aeg suur (lennujaamani jõudmine ja kauba mitmekordne peale- ja mahalaadiminedudel. Ta on äärmiselt paindlik aja ja marsruudi poolest.
15. Veetransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [10 p.]
Veetransport tegeleb nafta , teravilja, liiva, söe, kruusa , metsamaterjali ja teiste hästi säilivate ning odavate masstoodetega. Ta on odavaim , kuid aeglaseim transpordiliik.
Veetranspordi puhul võib eristada:
 meretransporti;
 siseveekogude (jõe-, järve-) transporti.
Meretransport - ligikaudu 90% rahvusvahelistest kaubavedudest maailmas toimub meritsi . Käesoleval ajal on meritsi veetavast kaubast ligi 1/3 on energiakandjad (nafta, naftasaadused ).
Meretranspordi eelised:
 suur veovõime;
 ökonoomne suurte veomahtude ja kauguste puhul väikese kütusekulu tõttu;
 veetee marsruutide paindlikkus võrreldes maantee, tunneli, raudtee vm;
 vähem piiranguid kaupadele.
Meretranspordi puudused:
 aeglane;
 lühike navigatsiooniaeg ( veeteed külmuvad);
 piiratud võimalus otsesidemeteks;
 sadamate ja muu infrastruktuuri vajadus, mis teeb veetranspordi kalliks;
 pikalt ette planeeritud teenus, mittepaindlik lühiajalises ajahorisondis;
 karmid nõuded pakkimisele;
 tundlik vee kapriisidele.
Järeldused veetranspordi kohta. Veetransport pole ökonoomne siseveeteedel (ka suurtes riikides) ja väikeste veomahtude puhul. Veetransport on ökonoomne suurte kauguste ja suuremahuliste saadetiste puhul. Suhtelise aegluse tõttu sobib ta veeteede läheduses asuvatele saatjatele. Laadimistööd võtavad palju aega. Väga suurte veomahtude puhul võib veetransport olla kolm korda odavam raudteetranspordist.
16. Raudteetransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [10 p.]
Raudteetranspordi objektiks on põllumajandussaadused, maagid , liiv, kemikaalid , masinad jt. kaubad , mida iseloomustavad suured kogused ja pikad teed. Siin ilmnevad eelised mitmesuguste spetsiaalvagunite kasutamises, lisateenustes (kaupade ümberadresseerimine ja töötlemine teel) jm.
Raudteetranspordi eelised:
 suur lubatud kaal;
 regulaarne teenus;
 on võimalik katkematu ilmast sõltumatu ühendus, öine vedu;
 eelised seal, kus autotranspordile on seatud kaalulised piirangud (näiteks Šveitsis);
 sobilike puiste ja raskete kaupade veoks;
 pikemad vahemaad kaetakse kiiresti ja odavalt;
 kaupade massiline vedu on suhteliselt odav;
 teenuse kvaliteedi pidev tõus (terminalide ja kiirraudteede arendamine);
 sotsiaal-ökonoomiline eelis (madalam energiakulu , väiksem maavajadus, suhteliselt väiksem õhu saastamine );
 ajaline eelis (nädalavahetus, pühad).
Raudteetranspordi puudused:
 minimaalne ökonoomne veokaugus 600 - 700 km;
 vajalik regulaarne sagedus ja teatud kaubamaht;
 kõrged terminalikulud ;
 madal kättesaadavus/juurdepääsetavus;
 topelt käsitsuse vajadus tõstab ooteaega ja kulusid;
 raudtee infrastruktuuri arendamine on ajaliselt ja rahaliselt mahukas;
 mittepaindlik veoviis vajades pikaajalist etteplaneerimist;
 erinev infrastruktuur (Ida-Lääs).
Järeldus raudteetranspordi kohta. Rongidega saab vedada suuri kaubakoguseid suhteliselt kiiresti ja odavalt suurte vahemaade taha. Kuna kaubaveo puhul tuleb küllaltki palju kaupa lähetada väikeste vahemaade taha ja kui sel juhul kasutatakse rongi, siis tuleb teha jõupingutusi, et vedu oleks efektiivne ka lühikestel vahemaadel. Üheks võimaluseks on vähendada maha- ja pealelaadimisaega.
17. Õhutransport (sh. eelised, puudused, järeldused). [5 p.]
Õhutranspordi eelised:
 kaugus ja veokiirus;
 manööverdamisvõimelisem kui raudteetransport.
Õhutranspordi puudused:
 kõige kallim transpordiliik;
 sõltuvus ilmastikuoludest.
Järeldused õhutransprdi kohta. Õhutransporti kasutatakse kaubaveol kiiresti riknevate kaupade (näit. värske puuvili, lilled jm.) ja väikesaadetiste puhul (post, pisipakid). Lennutranspordil on kõrgemad püsikulud kui autotranspordil. Lennutransporti eelistatakse rohkem reisijateveol kui kaubaveol.
18. Multimodaalne transport (sh. soodustavad ja takistavad tegurid). [10 p.]
Multimodaalne transport (ehk intermodaalne transport ehk kombineeritud transport) tähendab rohkem kui ühe transpordiliigi kasutamist kauba transportimisel lähtepunktist sihtpunkti. Multimodaalse transpordi näidetena võib tuua transpordi rong – auto, lennuk – auto, laev – rong – auto jne. Multimodaalse transpordi puhul võib kauba liikumisel algpunktist kuni lõpppunktini toimuda ka rohkem kui kahe transpordi liigi kasutamine. Samas võib toimuda varieerumine ka näiteks kujul auto – rong – laev – auto jne. ehk üht transpordiliiki võidakse kasutada ka mitmel korral.
Multimodaalset transporti soodustavad tegurid:
 ukselt ukseni teenus: osa transpordiahelast läbitakse näiteks auto-, osa raudtee- ja/või meretranspordiga;
 autotranspordi ajalised (nädalalõpud), tehnilised (mass, kaal), keskkonnakaitselised ning autojuhi tööaja piirangud;
 karmid keskkonnakaitse nõuded;
 kombineeritud terminalide ehitus;
 majanduslik tasuvus suurte vahemaade ja kaubakoguste korral;
 ELi transpordipoliitika;
 autoteede ülekoormatus.
Multimodaalset transporti takistavad tegurid:
 ajalooliselt väljakujunenud transpordiliikide sõltumatus ;
 erineva laiusega raudteed;
 sobiva laadimistehnika vähesus;
 transpordiühikute ja veovahendite vähene standardiseerimine ;
 veodokumentide paljusus ;
 infotehnoloogia kasutuse puudulikkus.
6