Facebook Like

Teenistuslik järelevalve kohtunike üle (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on distsiplinaarsüüteod ?
  • Kes ja kuidas algatab distsiplinaarmenetluse ?
  • Kes ja kuidas otsustab distsiplinaarvastutuse ja menetluse avalikkuse üle ?
  • Millised on distsiplinaarkaristused ?
 
Säutsu twitteris
Gea  Suumann
Teenistuslik järelevalve
kohtunike üle
Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim-
õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi  Presi -
dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse
põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu-
matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud*2, on
võimude  seaduslikkuse  ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik
seadusest tulenevatel alustel kontrollida.
Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille eesmär-
giks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kuju-
tab endast eri vormide, institutsioonide ja meetodite kogumit.*3 Teenistuslik järelevalve kui üks avali-
ku halduse internse kontrolli liik on kohtute üle teostatava järelevalve  viisidest  kõige  ulatuslikum , sest
võimaldab kontrollida nii kohtute tegevuse õiguspärasust kui ka  efektiivsust . Teenistuslik järelevalve
kohtutes ei  puuduta  otseselt õigusemõistmist, kuid teinekord on kohtuniku haldusõiguslikku kontrol-
limist raske lahutada õigusemõistmisest, mida kohus peab saama teha sõltumatult. Seetõttu peab järe-
levalvet teostama väga ettevaatlikult, pidades silmas kohtute sõltumatust õigusemõistmisel.
Euroopa Liidu ekspertide arvates on kohtuvõimu vastutavus üks neljast elemendist, millele  toetub
kohtuvõimu  suutlikkus . Väline kontroll kohtuvõimu distsiplinaaraparaadi üle võib  ohustada  sõltuma-
tust õigusemõistmisel. Samas õigustavad  kohtunikud  ekspertide arvates ühiskondlikku otsust anda
neile oma ülesande teostamiseks teatav vabadus vaid siis, kui nad on suutelised tegema õigeaegseid ja
efektiivseid otsuseid, mis  laias  laastus ühiskonna õiglustajuga kokku sobivad. Seega on kohtunike
sõltumatus  ja professionaalsus seotud vastutamisega teiste  võimuharude  ja ühiskonna ees. Sobivateks
vastutamise tagamise viisideks peetakse näiteks kohtute tegevuse  läbipaistvuse  ja infovahetuse suu-
rendamist suhetes teiste võimuharudega ning avalikkusega, samuti sellise selge statistika analüüsi
süsteemi ja aruandlussüsteemi loomist, mis annaks ühtlasi kohtunikule vajalikku tagasisidet tema töö
kohta.*4 Need meetmed on ilmselt preventiivse toimega. Samas kui distsiplinaarmenetluse puhul on
1
International  Covenant  on   Civil   and   Political    Rights .  Vastu  võetud   ÜRO -s  16.  detsembril  1966.  Selle  art  14  deklareerib  õiguse
pädevale, sõltumatule ja erapooletule kohtule. Arvutivõrgus:  http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/a_ccpr.htm  (28.03.2006).
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. novembril 1950. Selle art 6 dekla-
reerib samuti õiguse õiglasele asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja  erapooletus , seaduse alusel moodustatud õigusemõist-
mise  volitustega institutsioonis.
Euroopa Nõukogu soovitus R (94) 12 kohtunike sõltumatuse, töö tõhususe ja rolli kohta. Vastu võetud 13. oktoobril 1994. Selle I
põhimõtte art 2 käsitleb kohtunike sõltumatust ja rõhutab alapunktis b, et täidesaatev ja seadusandlik võim peavad tagama kohtunike
sõltumatuse  ja  selle,  et  ei  astutaks  samme  kohtuniku  sõltumatuse  ohustamiseks.  Arvutivõrgus:   http://www.coe.ee/?op=body&id=191
(28.03.2006).
The   Universal   Charter  of  the   Judge .  Vastu  võetud  Rahvusvahelise  Kohtunike  Ühingu  poolt  17.  novembril  1999.  Enamik  selle
sätteid puudutavad kohtute ja kohtunike sõltumatust. Arvutivõrgus:  http://www.iaj-uim.org/ENG/07.html  (28.03.2006).
Judges’  Charter  in   Europe .  Vastu  võetud  Euroopa  Kohtunike  Ühingu  poolt  4.  novembril  1997.  Arvutivõrgus:   http://www .
richtervereinigung.at/international/eurojus1/eurojus15a.htm  (28.03.2006).
2
Kohtute seadus (RT I 2002, 64, 390; 2004, 46, 329), § 2.
3
K.  MeruskHaldusõigus . Tallinn 1995, lk 73 ja 115–127; A. Reenumägi. Haldusõigus. Halduse kontroll. Tallinn 1998. Arvutivõr-
gus:   http://intra.atak.ee/materials/get_file.php?no_test=1&file_id=23   (28.03.2006).
4
Kohtuvõimu suutlikkus Euroopa Liiduga  liitumise  protsessis. Avatud Ühiskonna Instituut, EL-iga liitumise  seireprogrammBuda -
pest 2002, lk 15–19.
JURIDICA  III/2006
&!
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle
Gea Suumann
asjassepuutuva kohtuniku jaoks enamasti tegu tagajärgede lahendamisega, võib seda liiki teenistus-
likul järelevalvel olla kohtunikkonna jaoks laiemalt ka üldpreventiivne toime.
Kohtuniku vastutuse teemal on Eestis hiljaaegu arutletud seoses kohtute seaduse vastuvõtmisega.*5
Ilmselt on igas demokraatlikus riigis soovitud jõuda sellise tasakaalustatud olukorrani, kus oleks vä-
listatud sõltumatu õigusemõistmise sobimatu  mõjutamine , kuid samas tagatud kohtunike kompetent-
sus ja eeskujulik käitumine. Vaidlevate poolte või avalikkuse poolt võib kohtuniku väär toiming kaasa
tuua pahameele. Tuleb aga arvestada, et kohtuniku igal otsusel ja  teol  on autoriteet. Seega valitseb
kohtuniku autoriteedi ja tema vastutavuse vahel teatud pinge, mida on võimalik lahendada eelmaini-
tud meetmeid ja järelevalvevorme rakendades. Üks võimalik järelevalvevorm on kindlasti ka distsip-
linaarmenetlus.
Käesolevas artiklis analüüsingi kohtute üle teostatava kontrolli üht mõjusamat  alaliiki  – teenistuslik-
ku järelevalvet –, keskendudes peamiselt kohtuniku distsiplinaarvastutuse menetlusõiguslikele küsi-
mustele.  Põgusalt  peatun ka kohtuhalduse küsimustel, kuid nende põhjalikum analüüs ei ole käesoleva
artikli teemaks. Artikli eesmärk on anda hinnang järelevalve regulatsioonile Eestis, tõmmata parallee-
le varasema olukorra ja teiste riikide praktikaga ning teha sellest tulenevalt  ettepanekuid  ja järeldusi.
1. Kohtuhaldus ja teenistuslik järelevalve kohtutes
Haldusõiguse teooria kohaselt on teenistusliku järelevalve teostamisel kõrgemalseisvatel ametiasu-
tustel ja ametnikel õigus:
1) juhtida alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, anda neile täitmiseks kohustuslikke ülesandeid;
2) sekkuda alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistada nende poolt vastuvõetud haldus-
akte;
3) rakendada alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust.*6
Kohtute puhul on teenistusliku järelevalve reservatsioonideta rakendamine  tinglik  ning neid põhimõt-
teid saab  kohaldada  vaid  analoogia  alusel. Näiteks ei kehti kohtunike üle teenistusliku järelevalve
teostamisel üks selle kontrolliliigi peamisi tingimusi, mille kohaselt teenistuslik järelevalve toimib
tsentraliseeritud ametkonnas, kus valitsevad subordinatsioonisuhted.  Rangelt  võttes ei allu esimese
astme  kohtunik  tema üle teenistuslikku järelevalvet teostavale isikule. Eri kohtuastmete kohtunike
vahel ei ole väljaspool edasikaebemenetlust alluvusvahekorda õigusemõistmise sisulistes küsimus-
tes.*7 Kohtuniku täielik  iseseisvus  ja sõltumatus on mõistetav ja ainuvõimalik kohtuniku põhiülesande
täitmisel – õiguse mõistmisel. Kohtunik ei ole aga vaba kohtu administratiivsete ülesannete täitmisel.
Siin järgib kohtunik kohtu esimehe seaduslikke korraldusi.*8
Teenistuslikku järelevalvet peavad kohtute seaduse (KS) kohaselt teostama kõik kohtute esimehed.*9
Teenistusliku järelevalve teostamisel on kohtu esimehel oma kohtu kohtunikelt ning ringkonnakohtu
esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtunikelt õigus nõuda  seletusi , kontrollida nende asja-
ajamist ja koguda muud vajalikku teavet. Teenistusliku järelevalve peamiseks  väljundiks  on distsipli-
naarmenetlus, mille  algataja  võib koguda distsiplinaarasja lahendamiseks vajalikke tõendeid ning nõuda
seletusi (KS § 91 lg-d 2 ja 3). Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on KS kohaselt eelnimetatud
isikutel, lisaks  Riigikohtu  esimehel ja õiguskantsleril kõigi kohtunike suhtes ning Riigikohtu üldkogul
Riigikohtu esimehe suhtes.
Varem  kehtinud  kohtuniku staatuse seaduse*10 (KSS) § 21 kohaselt oli ka justiitsministril esimese ja
teise astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus. Euroopa Liidu kandidaatriikide
kohtusüsteeme uurinud eksperdid  leidsid , et see võib riivata kohtute sõltumatust.*11 Euroopa Nõukogu
5
Vt  nt  D.  Liiv,  M.  Sarapuu.  Kohtute  sõltumatus  ja  selle  piirid  tegelikkuses.  –  P.  Pruks  jt.  Kohtute  sõltumatus  ja  kohtusüsteemi
toimimise efektiivsus Eestis. Tallinn 2002, lk 21–23.
6
K. Merusk ( viide  3), lk 116.
7
Kohtuvõimu sõltumatus Euroopa Liiduga liitumise protsessis. Kohtute sõltumatus Eestis. Avatud Ühiskonna Instituut, EL-iga liitu-
mise  seireprogramm. Tartu: Iuridicum 2001, lk 100.
8
Kohtute esimehed juhivad kohtuasutusi ning korraldavad neis õigusemõistmist (KS § 12 lg 2 ja lg 3 p 1, § 20 lg 2 ja lg 3 p 1, § 24
lg 2 ja lg 3 p 1, § 27 lg 2 p 1). Esimese ja teise astme kohtute esimeeste kohustuste täitmise üle  teostab  järelevalvet justiitsminister, kellel
on õigus nõuda seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus (KS § 45 lg 2).
9
KS § 12 lg 3 p 3, § 20 lg 3 p 3, § 24 lg 3 p 3, § 27 lg 2 p 3 ja § 45 lg 1.
10
RT I 1991, 38, 473; 2002, 64, 390. Kehtis 29. juulini 2002.
11
Kohtuvõimu sõltumatus Eestis 2001 (viide 7), lk 99.
&"
JURIDICA III/2006
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle
Gea Suumann
soovituse nr R (94) 12  kuuenda  põhimõtte  punktiga  3 on kooskõlas distsiplinaarkaristuste määramine
vaid kohtuorgani poolt.*12 Iseenesest võib ka väita, et justiitsministri algatusõigus ei ole nii määrav ja
et praegune süsteem on liialt kohtukeskne – tekib ringkaitse oht. Selle välistab siiski 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #1 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #2 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #3 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #4 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #5 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #6 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #7 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #8 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #9 Teenistuslik järelevalve kohtunike üle #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor assyk Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
pdf
Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses
125
pdf
Konspekt 2
28
pdf
Õiguskantsler
105
doc
Õigussüsteemide võrdlev ajalugu
18
pdf
Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja
24
pdf
Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust-Weimari
125
docx
Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun