Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria ev õiguskaitsesüsteem - 16 õppematerjali

Õigus >> Ev õiguskaitsesüsteem
89
pptx

EV Õiguskaitsesüsteem

EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks....

Ev õiguskaitsesüsteem - Tallinna Majanduskool
90 allalaadimist
34
pptx

Printsiibid

Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 ­ õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk ­ panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju ­ füüs. ja jur isikud Mor. kahju ­ ennekõike füüs. isikud Mor kahju ­ kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama ­ kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 ­ kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men avalikkuse...

Ev õiguskaitsesüsteem - Tallinna Majanduskool
54 allalaadimist
18
pdf

Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja

Kehastades kõiki neid elemente, täidab advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi, ühtlasi advokaadi erilist rolli ühiskon- nas, milleks on ennetada ja tõkestada konflikte ning tagada, et ilmnenud konfliktid lahendatakse kooskõlas tsiviilõiguse, avaliku õiguse või kriminaalõiguse üldtunnustatud põhimõtetega, edendada õiguse arengut, kaitsta vabadust, õiglust ja õigusriiki.*2 Lähtuvalt advokatuuriseadusest*3 (AdvS), mis sätestab advokaatide, advokatuuri assotsieerunud liik- mete ning välisriigi advokaatide tegevuse õiguslikud alused (§ 1), võivad advokaadi kutsenimetuse all Eestis alaliselt õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liikmed (§ 22 lg 3). Käesolevas artiklis käsitletakse Eesti Advokatuuri kui kutseühendust ja avaliku halduse kandjat ning uuritakse, kuidas peegelduvad nime- tatud kaks tahku organisatsiooni igapäevaelus ja arengus. Artikli fookuses on advokatuuri uued arengu- suunad perioodiks 2011–2020*4, mille väljatöötamise käigus analüüsiti advokatuuri organisatsioonilise ülesehituse ja toimimise seniseid mehhanisme ning kiideti heaks edasised tegevuspõhimõtted, võttes alu- seks nii seadusest, rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest kui ka praktikast tulenevad nõuded. 1. Üldised põhimõtted AdvS § 2 (advokatuuri mõiste ja õiguslik seisund) lõige 1 sätestab: „Eesti Advokatuur on 1919. aasta 14. juu- nil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
17 allalaadimist
16
pdf

Juhtimine Eesti notaribüroodes

Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ning juhtimisega seotud teemadele tunduvalt vähem tähelepanu pööramine mõjutas artikli autorit tegema uuringut Eestis tegutsevate notarite näitel. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid treeninguid ning koolitusi notarid vajaksid seoses efek- tiivse juhtimise ja eestvedamisega. Küsitlusest*2 võttis osa 37 notarit 25 notaribüroost seitsmest Eesti lin- nast. Põhjalikud intervjuud, mis koosnesid 31 küsimusest, olid jagatud kolme ossa: notar kui juht, notar ja büroo töötajad,...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
4 allalaadimist
28
pdf

Õiguskantsler

Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne.*4 Õiguskantsleri unikaalsust iseloomustavad kaks tun- nust: (1) ta ei tegutse ühegi muu riigiorgani juures ja (2) ta valvab täitevvõimu aktide kõrval ka parlamen- diseaduste üle.*5 Unikaalsus tekitab küsimusi organi süstemaatilise asukoha ning pädevuse ulatuse kohta, sest otsest eeskuju õiguskantsleri instituudi käsitlemisel pole kusagilt võtta. Samas muudab just see õigus- kantsleri käsitlemise õigusteadlase jaoks atraktiivseks....

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
31 allalaadimist
20
pdf

Teenistuslik järelevalve kohtunike üle

Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu- matu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kuigi kohtud on sõltumatud ning õigusemõistmist häiriv tegevus kohtu lähikonnas on keelatud *2, on võimude seaduslikkuse ja tasakaalustatuse põhimõttest lähtuvalt ka kohtuvõimu tegevust võimalik seadusest tulenevatel alustel kontrollida. Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille eesmär- giks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel sel...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
6 allalaadimist
24
pdf

Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari

Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õiguslikku tegevust kuidagi vastandada põhiseaduslikkuse järelevalvele kui poliitikale. Kelseni seisukoht, et põhiseadust peab kaitsma põhiseaduskohus, muutus hiljem peaaegu iseenesestmõistetavaks. Tema suurim panus debatti seisnes aga selles, et ta lükkas küsimuse lahendamisel kõrvale ebaselged...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
2 allalaadimist
26
pdf

Eesti prokuratuurisüsteem rahvusvaheliste standardite valguses

*3 Seetõttu kerkib paratamatult küsimus, kas Eesti prokuratuurisüsteemi ülesehitusel on tehtud mingeid vigu. Kuigi meil toimuv arutelu võibki esmapilgul tunduda üksnes Eesti põhjustest tingitud, siis probleemi rahvusvahelisest aspektist vaadates see nii ei ole. Täna toimub paljudes Euroopa riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides nii teaduslik kui ka aktiivne poliitiline diskussioon prokuratuurisüsteemi ülesehituse üle ja see ei näi vaibuvat. Selle tõestuseks võiks mainida vaid kahte viimase aja silmatorkavamat prokura- tuuriga seotud institutsionaalset konflikti Euroopas. Poolas oli justiitsministri ja peaprokuröri amet ühendatud ühes inimeses. Praktika tõestas aga seda, et selline süsteem ei ole parim lahendus prokuratuuri ülesannete objektiivseks ja erapooletuks täitmiseks.*4 See tõi kaasa erinevaid konflikte, mis kulmineerusid 2007. aastal, kui Poola toonane justiitsminister ja pea- prokurör alustas kriminaalmenetlust Poola Prokuröride Assotsiatsiooni juhi vastu, sest ühing üritas seista prokuröride sõltumatuse eest ja heitis peaprokurörile ette poliitiliselt motiveeritud sekkumist konkreetse- tesse kriminaalasjadesse. Vastuolu oli suur, ulatudes mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni. Freedom House*5 võttis selle juhtumi kokku 2008. aastal Poola õigussüsteemile antud hinnangus: „Eksperdid on seisukohal, et niikaua kuni justiitsminister on ühtlasi ka peaprokurör, ei ole kohta autonoomsele ja poliiti- liselt mõjutamata prokuratuurile.“*6 Asi rahunes alles pärast seda, kui uus valitsus otsustas justiitsministri ja peaprokuröri institutsiooni lahutada. Sellekohane seadus jõustus 2010. aastal. 1 Artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti. 2 RT I 1998, 41, 625; RT I, 16.03.2011, 2. 3 Vt nt 09.02.2010 algata...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
4 allalaadimist
14
pdf

„Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“*

Karistusõiguse puhul on tegemist õigusharuga, mille normid kehtestavad teo karistatavuse tingimused ja teo järelmid, karistused ja muud mõjutusvahendid. Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahk- helisid ega järjekindlusetuse probleemi, vaid hoopiski suurendasid dissonantsi. Seadustike ühtlusetus nõr- gendas rahva õigustunnet ning eitas riigi õiguslikku korda.*6 Käesoleva artikli eesmärgiks on tutvustada 20. sajandi alguses kohaldatud kriminaalseadustikke, nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1. Vana ja uus nuhtlusseadustik Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi- kaupunki rahulepingus kinnitatud privileegidele ning hiljem Vene valitsejate poolt neile privileegidele antud kinnitustele.*8 15. augustil 1845 kirjutas tsaar Nikolai I alla ukaasile, et Venemaa esimene süstemati- seeritud kriminaalõiguse normide kogu jõustub 1. mail 1846 kogu Vene impeeriumis*9, sealhulgas kolmes 1 Uurimistöö teostamisel ja artikli kirjutamisel nõustasid ja toimetasid Marin Se...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
2 allalaadimist
14
pdf

Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis

Maris Kuurberg Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Euroopa Inimõiguste Kohtus Eesti suhtes tehtud lahendid Käesolevas artiklis keskendutakse õiguskaitsevahenditele, mida tuleb riigisiseselt enne menetluse pikkuse peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumist kasutada.*1 Nimelt annavad EIK 4. jaanuaril 2012 tehtud kaebuste vastuvõetamatuks tunnistamise otsused asjades Urmas Velleste vs. Eesti*2 ja Juri Andre- jev vs. Eesti*3 põhjust rõhutada, et menetluse pikkusega seotud kaebuste puhul on Eestis olemas tõhusad õiguskaitsevahendid, mis tuleb esmalt riigisiseselt ammendada. Üldjuhul peaks riigisiseste otsustega vastav menetlus ka lõppema. Vaid siis, kui riigisisene otsus ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni*4 (edaspidi konventsioon) ja seda tõlgendavas EIK praktikas väljakujunenud põhi- mõtetega, võib muude vastuvõetavuse tingimuste täitmisel olla alu...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
10 allalaadimist
10
pdf

Kes on õigusnõustaja?

Virgo Saarmets Kes on õigusnõustaja? Kujutleme hetkeks võimalikku küsimust populaarses televiktoriinis „Kuldvillak“: „Tegemist on kutselise õigusteenuse osutajaga, kes ei ole advokaat ega notar?“ Selle telemängu formaati täpselt arvestav vastus võiks tulevikus suure tõenäosusega kõlada: „Kes on õigusnõustaja.“ Õige! Suure- pärane! Te saite 100, 200, 300 või veelgi enam punkti! Mida see vastus aga sisuliselt tähendab? Kes on õigusnõustaja? Täna peaksime sellele küsimusele vastates viitama nii advokaatidele, notaritele kui ka juristi- või õigusbüroode kaudu õigusteenust pakkuvatele isikutele. Ei julge öelda, et juristidele, sest hetkel puuduvad igasugused nõuded väljaspool Eesti Advokatuuri ja Notarite Koda õigusteenuse osutami- sega tegelevate isikute kvalifikatsioonile ja seetõttu võime sattuda ka õigusteenuse osutajate peale, kes pole tegelikult läbinud kõrgkooli õigusteaduse õppekava. Heal juhul on see õppekava neil läbimisel, halvemal juhul mõttes ja päris viletsal juhul pole kavaski. O...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
6 allalaadimist
16
pdf

Juhtimine Eesti notaribüroodes

Ka siis, kui see ei ole nende peamine tööülesanne. See kehtib ka erialaspetsialistide puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab erakliinikut, või kohtutäitur ja notar, kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles- annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead- misi juhtimisest ja eestvedamisest. Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ning juhtimisega seotud teemadele tunduvalt vähem tähelepanu pööramine mõjutas artikli autorit tegema uuringut Eestis tegutsevate notarite näitel. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid treeninguid ning koolitusi notarid vajaksid seoses efek- tiivse juhtimise ja eestvedamisega. Küsitlusest*2 võttis osa 37 notarit 25 notaribüroost seitsmest Eesti lin- nast. Põhjalikud intervjuud, mis koosnesid 31 küsimusest, olid jagatud kolme ossa: notar kui juht, notar ja büroo töötajad,...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
3 allalaadimist
18
pdf

Prokuratuuri põhiseaduslik asend.

Funktsionaal-organisatoorne analüüs Funk tsionaal-organisatoorne analüüs Käimasoleva karistusõiguse ja kriminaalmenetluse reformi käigus on prokuröride menetlusfunktsioonide määratlemise kõrval samavõrd tähtis ka prokuratuuri kui organisatsiooni muutmine kaasaegse demokraat- liku riigi nõuetele ja eesmärkidele ning Eesti põhiseadusele vastavaks õiguskaitseorganiks. Suurimaks ohuks seejuures on suhtumine prokuratuuri kui konkreetsest põhiseaduslikust korrast eemalseisvasse järelevalveorganisse, millel on ajaloo vältel välja kujunenud kindel funktsioon ja struktuur, mis tuleb igal juhul säilitada prokuratuuri integreerimisel ülejäänud ühiskondliku korraga. Siiamaani oli selline seisukoht teatud mõttes ka arusaadav, sest taasiseseisvumisel jäi meil kehtima ikkagi Nõukogude kriminaalprotsessi koodeks koos sealt tulenevate menetlusorganitega ning siiamaani ei ole toimunud põhjalikku analüüsi nende normide vastavusest Eesti uuele ühiskondlikule korrale ja põhiseadusele. Enne uute karistus- ja krimin...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
11 allalaadimist
12
pdf

Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna

Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1. novembril 1993 kuni viimase ajani samalaadne, notar võis tehingute tõestamise ja kinnitamis- toimingute tegemise kõrval tegeleda vaid teadusliku või pedagoogilise tööga. Klassikalised notariametis tehtavad toimingud jagunevad tõestamiseks (täistõestusega lepingud: kinnisasja müük või koormamine, äriühingu asutamine jne) ja kinnitamiseks (lihttõestused: allkirja kinni- tamine, ärakirja kinnitamine jne). Täistõestuse (notariaalne tõestamine) puhul on notari ülesandeks dokument ise koostada, sisuliselt kontrollida selle poolte tahtele ja seadusele vastavust ning võimaluste piires ka selles toodud faktide autent- sust ning pärast sellist kontrolli tehing tõestada. Selliselt toimub kinnisasja müügitehingu koostamine, pooltele ettelugemine ja ülevaatamine, kinnisasja kohta tehingus esitatud andmete kontrollimine avalike registrite andmete alusel ning tõestamine. Sama kehtib muude tõestamistoimingute tegemisel. Lihttõestuse (notariaalse kinnitamise) puhul piirdub notari kohustus ja pädevus üksnes üksiku doku- mendis kajastatud asjaolu kontrollimise ja tuvastamisega. Allkirja õigsuse kinnitamisel ei ole notari kohus- tuseks uu...

Ev õiguskaitsesüsteem - Kutsekool
24 allalaadimist
6
docx

AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD

Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus. Riik, kui avaliku võimu institutsioon. (Parlamendil rahva mandaat) Mis suunab inimesi käituma mingil viisil: maksma makes, mitte ületama kiirust, punase fooritulega peatuma? Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, milleraame ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ühtlasi, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. - jalgpalli reeglid - parlament ja parlamentaalne debatt kui esindusdemokraatia üks institutsioone. Institutsioonid laias tähenduses aitavad seletada inimeste kollektiivset (koordineeritud ja sihipärast) käitumist valitsemissüsteemi makrotasandil (väärtused, kultuuriline kood) - jalgpallikultuur - konkrent või koostöö, võrdsus või hierarhia ühiskonnas (kas meil sina või teie kultuur) Võimu sisuline külg: põhikord (põhiseaduslikkus), põhiseaduslikud väärtused. VÕimuinstitutsioonide jaotus: - horisontaalne( kesksed võimuharud erinevate rollidega, kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim, mida kõik tead...

Ev õiguskaitsesüsteem - Tallinna Majanduskool
9 allalaadimist
8
pdf

TUBAKATOODETE VÄLJAPANEKUKEELU PÕHISEADUSPÄRASUS

TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Anastasia Reshetnikova TUBAKATOODETE VÄLJAPANEKUKEELU PÕHISEADUSPÄRASUS Essee Juhendaja: Ilmar Selge Aines: Põhiseaduslikuse järelevalve AKJ6068.YK Tallinn 2018 Kogu inimkond teab kui palju on meil harjumusi, mis mõjutavad meie ja meid ümbritsevate inimeste tervist. Kui palju inimesi mõtlesid selle peale , et suitsetamine kahjustab tervist ? Meie tulevik sõltub sellest millist eeskuju me näitame noortele. Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ­ ligikaudu 190 000 inimest. Selles statistikas pole näha noorte seas suitsetajate protsenti, kuid noorte seas on suitsetamine väga levinud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel (TKU, 2016) on igapäevasuitsetajad 30% Eesti meestest ja 15,5% na...

Ev õiguskaitsesüsteem - Tallinna Majanduskool
2 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun