teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11-st liikmest kuus kohtunikku (igast kohtuastmest kaks), kaks Riigikogu liiget, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi
järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik käitub laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda, hoidudes tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus. · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. · Rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on
jõusse II astme kohtu otsus. Esitatud kaebused arutab Riigikohus ära ¼. Riigikohtus tuleb maksta kassatsioonkautsjon. See käib nii, et haldusasjades 400.- , tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast (mitte väiksem kui 400 krooni ja mitte suurem kui 40 000 krooni). Riigikohtus võib asja lahendada ära 1 kolleegium v moodustatakse erikogu (see on mitmest kolleegiumist kokku). Riigikohtu üldkogu tähendab KÕIK kohtu kohtunikud (19). Ka teistes kohtutes on üldkogu. Distsiplinaarkolleegium igast kohtu astmest 5 kohtunikku. See moodustatakse ainult siis kui kohtunikud on eksinud ning peavad oma vigu heastama. Kohtuniku kohustused: · Üldkohustus tegeleda õigusmõistmisega · Vaikimiskohutus kinniseks kuulutatud kohtuistungil ilmnenud infot ei tohi avaldada · Nõupidamissaladuse hoidmise kohustus · Juhendamiskohustus · Enesetäiendamine Kohtuhaldus peab tagama: · Võimalus sõltumatult/segamatult kohut pidada · Vajalikud töötingimused
Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium , kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks. Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi
Kolleegium võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt. Distsiplinaarkaristusena võib vähendada kohtuniku ametipalka kuni 30%. Ametipalka ei või vähendada kauemaks kui üheks aastaks. Distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku. Distsiplinaarkolleegiumi esimehe ja teised riigikohtunikest liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu kolmeks aastaks. Distsiplinaarkolleegiumi riigikohtunikest liikmete asendamise kord nähakse ette Riigikohtu kodukorras. Distsiplinaarkolleegiumi esimees moodustab kohtuniku distsiplinaarasja lahendamiseks viieliikmelise kohtukoosseisu kolmest distsiplinaarkolleegiumi
Eesti kohtunike distsiplinaarmenetluse statistikat vaadates tundub, et meil pole kombeks alustada menetlust kergekäeliselt.*28 Kuna üle 2/3 algatatud asjadest on jõudnud ka süüdimõistva lahendini, võib väita, et menetlused on enamasti algatatud tõsiste eksimuste korral. Mis puutub distsiplinaarsüü- teo mõiste sisustamisse, siis esmajoones annavad väidetavalt taunitavale tegevusele hinnangu menet- luse algataja ja distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüüteo sisustamisel saab lähtuda kohtunike täis- kogu kinnitatud Eesti kohtuniku eetikakoodeksist*29, aga ka avaliku teenistuse seadusest.*30 Iga dist- siplinaarsüütegu on ühtlasi kohtuniku eetikakoodeksi rikkumine, vastupidine aga ei pruugi alati keh- tida, sest tegemist on soovituslike juhistega parimaks võimalikuks käitumiseks. KS §-s 56 sätestatud kohtuniku vande tekstist lähtudes tuleks ka Eestis kohtuniku vastutus reeglina välistada, kui kohtula-
seast asemele kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve 6) kelle audiitori kutsetegevus on 8) kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kolleegiumi liiget. lõpetatud, välja arvatud lõpetamine kohaselt välistab isiku Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on riigikohtu audiitori avalduse alusel; kohtunikuks nimetamise. juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või võetud, välja arvatud kutse halduskohtu kohtunikku. äravõtmine patendivoliniku avalduse Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni alusel; või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära
Kohtunik ei või olla riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige, erakonna liige jne. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgib teenistushuve ka väljaspool teenistust. Kohtunik peab oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Selle tarbeks on Riigikohtus loodud koolitusosakond. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis maa- või halduskohtu kohtunikku. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunik: Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku: Kelle elukoht on Eestis kes oskab eesti keelt kõrgtasemel
- vaatama läbi kohtulahendeid - teeb ettepaneku presidendile kohtunike ametisse nimetamisteks (madalama astme), ametist vabastamiseks. - Lahendab kohtuniku eksami komisjoni otsuse peale tehtud kaebuse. - Otsustab distsiplinaar asja riigikohtu esimehe suhtes. üks kolleegium lisaks eelnevatele on distsiplinaarkolleegium. kaasatakse madalama astme kohtunikke. Riigikohtu erikogu kutsutakse kokku siis kui on vaja lahendada kolleegiumite vahelisi erimeelsusi. Tulenevad seaduste erinevast tõlgendamisest. Riigikohtusse pöördumine on läbi kassatsiooni kautsjoni. Kriminaal või väärteo asjad on kassatsiooni vabad. Haldusasjades 400 krooni. Tsiviilasjades 1% tsiviilasja hinnast, mitte
- Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumisel. Distsiplinaarvastutus Karistused noomitus, rahatrahv kuni 1 kuu palk, palga vähendamine, ametist vabastamine. Menetluse algatajad: Riigikohtu esimees ja õiguskantsler - kõik kohtunikud, ringkonnakohtu esimees I astme kohtunike suhtes, kohtu esimees oma kohtu kohtunike suhtes. Riigikohtu üldkogul Riigikohtu esimehe suhtes. Distsiplinaarkolleegium RK juures, 5+5+5 kohtunikku, koosseis 3+1+1 Distsiplinaarkolleegiumi otsused on kättesaadavad: http://www.riigikohus.ee/?id=99 Ametite ühitamatus PS § 143, KS § 49 Kohtunikud ei tohi olla peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Võivad õppe ja teadustööd teha. Kohtunik ei või olla erakonna liige, Riigikogu liige ega valla- või linnavolikogu liige;
ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek
annaabi.ee 
