Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtukohtnike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 1 Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab
Kohtunikud ei tohi peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtukohtnike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 1 Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus. Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus. Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega. Kohtunikku saab
Kodanike veendumus kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Sõltumatus tähendab seda, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ning tegutsema kooskõlas seadusega. Kohtuniku sõltumatus on tagatud nende nimetamise ja tagandamise korraga, kohtuniku puutumatusega ning sotsiaalsete garantiidega. Oluline on ka kohtunike sõltumatus kohtusüsteemi siseselt. Kohtu koosseis peab olema sõltumatu teistest kohtunikest, kohtunik ei ole seotud teiste kohtunike tehtud otsustega. Kompetentsuse nõue eeldab õiguskaitseasutustes teenistuses olevatelt isikutelt teatavat kvalifikatsiooni. Nii näiteks saab kohtunikuks taotleda isik, kes on omab magistrikraadi õigusteaduses. Haridus- ja enesetäiendamise nõuded on ka teistel isikutel, kes kuuluvad õiguskaitsesüsteemi. Süütuse presumptsiooni printsiip PS §-s 22
Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................
Õigusemõistmise funktsioon PS-i kohaselt võib kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda (T.Annuse Riigiõiguse, Juura 2006 järgi): Avaliku võimu kontrolli (PS § 15) Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine, st isiku õigus esitada kohtusse kaebus (vaidlustada) täidesaatva võimu üksikakti või toimingu peale. Põhiseaduslikkuse järelevalve (PS § 15) See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus (PS § 149 lg 3). Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi
mille pikkus üldjuhul ei tohiks ületada kolme kuud. 40 Laulasmaa deklaratsioon kuritegevusevastase võitluse eelistustest. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/26990. 41 Vt viide 32. 42 Nt Eesti prokuröride üldkogul 05.03.2010 heaks kiidetud deklaratsioonis on seetõttu asutud samuti seisukohale, et sõltu- matusega ei ole vastuolus prokuratuurisiseselt teostatav teenistuslik järelevalve. 43 European Standards (viide 9), p 31. 44 P. J. P. Tak (viide 21), lk 13. 45 Ainuke sisuline kontroll Itaalia prokuröride üle on sisekontroll. Kuna iga prokurör on absoluutselt sõltumatu ja allub ainult seadusele, puudub kriminaalpoliitika, mida suunataks juhiste kaudu. Puudub kontroll prokuröri poolt ressursside kasuta- mise otstarbekuse üle, mis põhjustab kulukaid ja pikaajalisi menetlusi, mis on samas ebatõhusad. Vt P. J. P. Tak (viide 21), lk 16–17.
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused.
piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
(füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut:
poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil).
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja.
tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel. Kohtuniku ametikitsendused: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe või teadustööl. Kohtunik peab oma ametivälisest töötamisest teatama kohtu esimehele. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Kohtunik ei või olla: 1) Riigikogu liige ega valla või linnavolikogu liige; 2) erakonna liige; 3) äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja; 4) pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
Annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna struktuuri, kohtu ja kohtumaja asukoha, kohtunike, rahvakohtunike, kohtunikukandidaatide arvu määramisel, kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, kohtumaja juhile lisatasu määramisel, kohtuniku kutsumisel kaitseväe tegevteenistusse, annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta. 6. Kohtunike kohustused: Kohtunik peab: · Täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. · Vaikimiskohustuse kohaselt ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinnisel kohtuistungil. Neid võib avaldada üksned Riigikohtu üldkogu loal.
advokatuuri liikmesuse peatamise esindamist tsiviil- ja haldusasjades. Advokatuuri kutsesobivuskomisjon kohta. Advokatuuri pädevuses on: moodustatakse Juhatus võib otsustada advokaadi 1) advokatuuri vastuvõtmine ja sealt väljaarvamine; üheteistkümneliikmelisena viieks kutsetegevuse peatamise, kui tal on 2) järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse- aastaks. andmeid selle kohta, et advokaat on eetika nõuete täitmise üle; Advokatuuri liikmeks astumiseks kriminaalasjas kahtlustatav või 3) järelevalve Eestis tegutsevate välisriigi advokaatide peab advokatuuri astuda soovija süüdistatav. kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle; esitama juhatusele avalduse
otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega antud pädevust iseseisvalt. 2. Kohtute õigusemõistmise funktsioonid tulenevalt Põhiseadusest. Kohtute õigusemõistmise funktsiooni hulka võib lugeda : 1) Avaliku võimu kontrolli - Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Ning kohtute üks traditsiooniline funktsioon on täidesaatva võimu tegevuse seadusega kooskõla kontrollimine; 2) Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks Eestis on Riigikohus. Oma roll on põhiseaduslikkuse järelevalvel siiski ka harilikel kohtutel, kes peavad hindama, kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas PS-ga või mitte. Kui pole, siis madalama astme kohtud jätavad vastava normi kohaldamata ning saadavad kohtuasja Riigikohtusse,
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4
3.1.1. Linna- maa- ja halduskohtud 3.1.2. Ringkonnakohtud Eesti alale tuli rooma õigus kahe lainena: 3.1.3. Riigikohus - Rootsi Kuningriigi koosseisus olemise perioodil ja 3.1.4. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus - 19.sajandil. 3.1.5. Kohtute haldus 3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid
- Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid (PS § 149 lg 2) - ringkonnakohtute pädevuses on kontrollida, kas esimese astme kohtud asja menetledes ja lahendit tehes on: õigesti tuvastanud faktilised asjaolud õigesti kohaldanud materiaalõigust järginud protsessiõigust • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud protsessiõigust • Riigikohtus on tsiviil-, kriminaal-, halduskollegium (KS § 28) • Riigikohtus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium (KS § 29) • Riigikohut juhib ja esindab Riigikohtu esimees (PS § 150 lg 1, KS § 27) • PS võimaldab luua erikohtuid (PS § 148 lg 2) Kohtuniku staatus
Madis Ernits*1 Õiguskantsler *2 1. Sissejuhatus Põhiseaduse XII peatükis sätestatud õiguskantsleri instituut nihkub üha enam erialaavalikkuse tähelepanu alla.*3 Maailma praktika tunneb seadusandliku kogu, valitsuse ja presidendi juures olevaid põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organeid. Nendest sõltumatult eksisteerivad paljudes arenenud õiguskorraga riikides põhiseaduslikkuse järelevalve kohtud. Seadusandliku kogu, valitsuse või presidendi juures ole- vad põhiseadus- ja seaduspärasuse järelevalve organid teostavad enamjaolt järelevalvet üksnes täitevvõi- mu üle, ainult Rootsi justiits- ja Soome õiguskantsler valvavad ka kohtute üle. Eesti põhiseaduse XII peatükk on innovatiivne ja ilmselt ka unikaalne
3. Kellele on mõistetud karituseks teha üldkasulikku tööd Kriminaalhooldusametnikud peavad kontrollima neid isikuid, kas nad täidavad kohtu poolt antud kohustusi, nagu nt viibida iga päev oma elukohas. Ametnikud peavad neid siis kontrollima. Hooldusalused peavad käima regulaarselt kriminaalhooldaja juures. Maakohtutes tegutsevad veel ka rahvakohtunikud. Tal on samad õigused, mis kohtunikul. Ta võtab osa õiguse mõistmisest, kuid ta ei käi iga päev tööl nii nagu kohtunik. Ta käib tööl vaid siis kui tal on kohustus osa võtta istungist. Et saada rahvakohtunikuks, selleks peab olema 25 70a vana, EV kodanik, eesti keele oakus, teovõimeline ning peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta. Rahvakohtunikuks ei võeta süüdimõistetut või kelle suhtes on parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab
Maakohus, mis arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju ühes või mitmes kohtumajas, mis asuvad maakohtu tööpiirkonnas; I kohtuaste, halduskohtud (2) Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus, mis arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; II kohtuaste, ringkonnakohtud (2) Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. 10.3 Kohtuniku staatus (kohtuniku ametisse nimetamine, kohtuniku ametist vabastamine, kohtuniku ametist tagandamine, ametite ühitamatus, immuniteet, kohtuniku sotsiaalsed tagatised) Kohtunikuks võib nimetada: EV kodaniku, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus,
Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks ringkonnakohut, milles on kokku 46 kohtunikukohta: Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus. Apellatasioon tähendab edasikaebamist kõrgema instantsi poole. Seega ei algata ringkonnakohus ise uus kohtuasju, vaid kontrollib maakohuste otsuseid kirjaliku edasikaebuste alusel. Riigikohus asub Tartus ja on Eesti Vabariigi kõrgeima astme kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras st. kohtuprotsessi osapooltel on õigus ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevata Riigikohtule. Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuses esitatud väited võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud
kodades. Viiest kohtunikust koosnevate kodade esimehed valitakse kolmeks ning kolmest kohtunikust koosnevate kodade esimehed üheks aastaks. 1.1. Euroopa Kohtu põhikiri Artikkel 1 Euroopa Liidu Kohus moodustatakse ja toimib kooskõlas aluslepingute ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (EURATOMi asutamislepingu) ning käesoleva põhikirja sätetega. 1.2. Kohtunikud ja kohtujuristid Artikkel 2 Enne oma kohustuste täitmisele asumist annab iga kohtunik Euroopa Kohtu ees avalikul istungil vande täita oma kohustusi erapooletult ja kohusetundlikult ning hoida kohtu nõupidamiste saladust. Artikkel 3 Kohtunikel on kohtulik puutumatus. Kui nad on ametist lahkunud, on neil jätkuvalt puutumatus oma ametiülesannete täitmisel sooritatud tegude, sealhulgas suuliste ja kirjalike avalduste suhtes. Täiskogu istungil võib Euroopa Kohus puutumatuse ära võtta. Kui otsus
Kuid lõpliku otsuse langetab ikkagi kohus, kuna kõigi õigusemõistmise funktsione täitvate isikute otsused ei ole lõplikud ja neid saab vaidlustada. Sõltumatus tähendab sõltumatust täitevvõimust ja protsessiosalistest. Erapoletus on õiglase kohtuotsuse põhi. Kodanike veendumud kohtuniku erapooletuses tagab usalduse kohtumõistmise vastu. Erapooletus tähendab tavaliselt eelarvamuste puudumist protsessi poolte ja vaidluse suhtes. Kohtunik ei tohi otsuse langetamisel lasta end mõjutada informatsioonist, mida ta saab väljaspoolt kohtusaali, ega mingist avalikust arvamusest või ükskõik millisest survest. Ta peab tegema otsuse objektiivsete argumentide alusel, mis on talle esitatud kohtupidamise käigus. - Õigus asja avalikule arutamisele Tähendab, et üldjuhul tuleb korraldada kohtuistung ja arutada asja suulistes tingimustes, mis tagavad avalikkusele võimaluse protsessi jälgida
Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus Õiguse kindlustamiseks ühiskonnas on vajalik, et eksisteeriks teatav süsteem, mis tagaks õigusnormide järgimise. Selle jaoks on igas riigis erinevate ülesannetega asutustest moodustunud süsteem, kuhu kuuluvad kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler ja kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutuste sõltumatuse all peetaksegi silmas, nende asutuste kohustust õiguslike küsimuste lahendamisel olla sõltumatud ja tegutseda kooskõlas seadustega. Sõltumatuse tagamine õiguse rakendamisel on ilmselgelt oluline. Kui õigust rakendavad organid oleks mõjutatavad kellegi poolt oma tegevuses, oleks paratamatus, et selle tegevuse resultaat oleks alati soodsam selle poole jaoks kellest konkreetsel asutusel sõltuvus on. Et sellist olukorda ei tekiks ja oleks kindlustatud õigusnormide järgimist tagavate asutuste endi maksimaalne iseseisvus oma tegevuses, on seadustes sä
Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja
Demokraatlik legitimatsioon - Seadustamine või õigustamine. Riigi aparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt. Legitimatsiooni kett. 38. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus Enamusreegel - Keda on rohkem, otsustavad (nt parlamendi puhul). Akt - seadus või otsus. Otsuseid on kahte liiki - sisulised ja isiku ametissenimetamise / valimise otsus. Reeglite puhul võib ette tulla erandeid. Vähemuse kaitse - väljendusvabadus, infovabadus, koosolekuvabadus, erakonnavabadus. PS järelevalve - olulised opositsiooni õigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jõustruktuure kasutada opositsiooni vastu. 39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja
endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised üldistused. Teisel juhul on tegemist preambuliga, mis moodustab põhiseaduse ideelise vundamendi, seda nii põhiseaduse sisulisel kujundamisel kui ka tõlgendamisel ja rakendamisel. Eesti Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna asunud kindlalt nende hulka, kes tunnistavad preambuli normatiivset iseloomu. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus 2 tk: 1920 (muudetud 1933), 1937 (38) 1920 PSi isel tunnused: põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu oli kõige mõjuvõimsam ja olulisem riigiorgan (valiti 3 aastaks, proportsionaalsete valimiste kaudu, 100 liiget)
läbirääkimised ja hääletamine HÄÄLETATAKSE AINULT NEID ETTEPANEKUID, MILLE HÄÄLETAMIST NÕUAB ALGATAJA, FRAKTSIOON, KOMISJON võidakse soovida lisamuudatusi 3.LUGEMINE: juhtivkomisjon teeb keelelist ja tehnilist korrektuuri fraktsioonide esindajatel on viimane sõnavõtt lõpphääletus Kirjutab alla RK esimees kuulutab välja president Avaldatakse Riigiteatajas Jõustub 22. Millised meetmed on Riigikogu liikmetel valitsuse üle järelevalve teostamiseks? Ande oma hinnang nende meetmete rakendamise ja tulemuslikkuse kohta. Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid. Presidendi institutsiooni Eesti valitsemissüsteemis 23. Presidendi institutsiooni asukoht võimudelahususe süsteemis. President on täidesaatva võimu osa 24. Iseloomustage presidendi pädevusi ja funktsioone.
mittemaksmise puhul teatavad piduliku sõnad- certa et solemnia verba- ja võttis mingi korratule võlgnikul ekuuluva asja enda kätte-pignoris capio- See toimus riikliku sunni osavõtul ja vb võlgniku äraoleku ajal Kasutati nt:ohvriloomade eest müügihinna nõudmisel jne. 4. Per iudicis arbitrive postulationem- siin pooled sacramentumi määramist ei taotlenud, tegemist on nõudmisega määrata kohtunik. Sellele järgnes hagi määramine ja asi siirdus menetlusse in iudicio. Rakendati ühisvarade jagamisel 5. Per condictionem- koosneb järgmistest toimingutest: Poolte avaldused oma nõudlustest magistraadi ees. NT:väidan, et sa võlgned mulle 100. Opportere-eitan, et võlgnen sulle 100 Condictio- hageja teadaanne kostjale,, et see ilmuks 30päeva pärast asja jaoks kohtuniku määramiseks
kohta. Eesmärgiks vältida vältida nö erakondade ära ostmist, arutut raha raiskamist, hoida ära igasuguseid hämaraid tehinguid, tagada võrdsed ning ausad ja seaduspärased valimised. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 9 52. erakondade ausa konkurentsi tagatised Erakondade rahastamise kontroll , avalikustamise tava ja nõue. 53. erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid) Kontrolli teostab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakondade, aga ka valimistel osalevate valimisliitude ja üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjon kogub, kontrollib ja avalikustab pärast Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania
lahendavat kohtunike kolleegiumi ning kohtunikud kui institutsiooni. Ministeeriumi seisukoht antud tõlgenduses vähendab kohtute sõltumatust kollektiivsel ning institutsionaalsel tasandil, mis on aga vastuolus põhiseaduses sätestatud võimuharude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.4 Lisaks eelmainitule, kindlustavad kohtunike sõltumatust ja erapooletust otsuste tegemisel piirangud kohtunike tegevusele kohtusüsteemi sees ja väljaspool seda. Nimelt ei tohi kohtunik olla Riigikogu, omavalitsuse esindusorgani ega erakonna liige. Samuti on keelatud osavõtt täitevvõimuga seotud ametis või mõnes muus asutuses välja arvatud pedagoogiline ja teaduslik töö.5 4 Ibid. Lk 10. 5 Ibid. Lk 11. 5 Kohtute sõltumatuse käsitluse võrdlus Eesti ja Leedu kohtusüsteemis Leedu konstitutsioon, sarnaselt Eesti omaga, sätestab selgelt, et õigusemõistmist teostavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
