Gea Suumann Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt on põhiõigus, mis on sätestatud mitmes rahvusvahelises inim- õigusalases dokumendis.*1 Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 sätestab, et Riigikogu, Vabariigi Presi- dendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Põhiseaduse § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltu-
tema pädevuses; 2) haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; 3) haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid; 4) haldusorgan ei saa akti anda või toimingut sooritada muul põhjusel; 5) ametiabi kasutamine oleks majanduslikult oluliselt soodsam kui mittekasutamine 9. Ava teenistusliku ja riikliku järelvalve olemus. Teenistuslik järelvalve: Teenistuslik järelevalve on haldusorganisatsioonis kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisval asutusel õigus teha ettekirjutus alamalseisva organi akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus või tunnistada akt kehtetuks
Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus. Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid. Halduse sisene kontroll: teenistuslik järelevalve, riiklik järelevalve ja sisekontroll. Halduse välimine kontroll: poliitiline kontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri järelevalve ja kontroll, kohtukontroll. 9. HALDUSSUND. Haldussund kui haldustäide. Asendustäitmise mõiste. Sunniraha ja vahetu sund. 10. RIIGIVASTUTUS. Riigivastutuse mõiste, olemus ja põhiseaduslikud alused. Riigivastutuse materiaalõiguslikud alused. Õiguste kaitse ja taastamine. Kahju hüvitamine, kahju hüvitamise kord. Regress. Alusetu rikastumine.
parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, kutseala standardid, oodatav käitumine, erakondade kontroll oma parteist pärit kolleegide arvamus, ametnikueetika ministrite üle. Juriidiline järelvalve Avalik järelvalve haldusohus, sõltumatu lepitaja (ombudsman) massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded:
tegevuse üle ? Üks kontrollimoodus on valitsejate käsutuses- saadikute tegevuse monitoring (seire). Muuta kuluaaritegevus võimalikult nähtavaks ja kontrollitavaks. Seadusandliku võimu tegevuse seaduskohasuse kontroll. Õiguslikku järelvalvet teostab riigi kõrgeima astme kohus. Täidesaatev võimu ehk valitsuse järelevalve: 1. parlamendisaadikute kontroll valitsuse ja ministrite tegevuse üle ehk poliitiline järelevalve 2. täidesaatva võimusüsteemi sisene ehk teenistuslik järelevalve 3. täidesaatva võimu varaline kontrollimine väljastpoolt 4. avalikkuse järelevalve ametnike ametialase käitumise üle Kes on ombudsman, tema erinevad ülesanded erinevates süsteemides ? Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis vaatab läbi juhtumeid, kui ametnik on kodaniku arvates seadust tema suhtes valesti kohelnud. (nim. adminstratiivne kohtlemiseks). Eestis täidab lepitaja rolli õiguskantsler.
Sunniraha – hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida TEEMA 6 21. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid. Väline kontroll ( Riigikogu, Õiguskantsler, Riigikontroll, kohus) ja sisemine kontroll ( maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üle; teenistuslik järelevalve) Halduse kontroll – järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. Halduskontroll jaguneb kaheks: 1) Sisemine kontroll- kontroll, mida haldusorgan teostab ise: Teenistuslik järelevalve- kõrgemal asuvate asutuste teostatav kontroll neile alluvate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. ◦ Võib teha ettekirjutisi või tunnistada kehtetuks
seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline järelvalve: Halduskohus. Sõltumatu lepitaja (ombudsman). Administratiivne järelvalve: Teenistuslik järelvalve. Varaline kontroll. Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused: Ametkondlik järelvalve. Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Kolleegide arvamus. Ametnikueetika. Avalik järelvalve. Massiteabevahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. Kohtuvõim ja korrakaitse Inimõigused Kohalik omavalitsus Riigi kodanikud ja kodakondsus
tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Riiklik ja teenistuslik järelevalv-on asutuste ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises teiste ametisasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavaga subordinatsioonivahekorras, see pädevus tuleneb vastavalt valdkonnaseadusest nt. PPVS liiklusjärelvalve. Teenistusliku järelvalve on kontroll, mida teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud neile alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevuse õiguspärasuse:kontrollitakse haldustoimingute vastavust kehtivale õiguskorra nõuetele
tootmine Rakendusüksused: ametid, inspektsioonid, MV, KOV, aga ka era- ja kolmas sektor Võimalus muuta poliitika sisu keskendudes ühtedele aspektidele ja ignoreerides teisi. Diskretsiooni- e. kaalutlusõigus (discretion).Regionaalsed erinevused 5. Seire ja hindamine Seire: pidev andmete kogumine probleemi ja seda lahendava programmi kohta, sageli osa aruandlusest. Hindamine: kas programm saavutab oma eesmärgid või mitte. Osapooled: Teenistuslik ja riiklik järelevalve Kohtukontroll Riigikogu kontroll ÕK, Rknt Millistest tegevustest koosnevad poliitikaprotsessi teine etapp, alternatiivide kujundamine? Peamised etapid (Eesti): Ettevalmistus, Eelnõu koostamine, Kooskõlastamine, Heakskiitmine valitsuses. Milliseid alternatiivseid lahendusi on võimalik välja töötada? Millele viitab mõiste „poliitika instrument“? Palun selgitage lühidalt iga instrumentide
Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle, Kutseala standardid, Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle Oodatav käitumine Kolleegide arvamus, ametnikueetika Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll (auditeerimine) Avalik arvamus survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu.
parlament, valitsus, ministeeriumid jne. Üldossa kuuluvad normistikud: 1. Haldusõiguse printsiibid 2. Haldusorganisatsioon 3. Haldusmenetlusõigus 4. Haldustäitemenetlus 5. Riigivastutusõigus 6. Halduse kontroll e isikute õiguste kaitse 7. Korrakaitse Haldusõiguse üldosa võib jaotada ka kaheks: 1) haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, haldusorganisatsiooni kuuluvate asutuste omavaheline suhtlemine, sisemine asjaajamine jms küsimused. 2) haldusaparaadi välised küsimused: üksikisiku ja halduse omavaheline suhtlemine: isiku pöördumine asutuse poole, asutuse otsused kodaniku suhtes, otsuste täitmine, õiguskaitsevahendid otsuste suhtes. Haldusõiguse eriosa Haldusõiguse eriosa moodustavad kõik haldusaparaadi üksikuid sektoreid
seaduskohasust. Eestis täidab lepitaja ülesandeid õiguskantsler (hetkel Indrek Teder). 6 Riigibürokraatia formaalsed kontrollivõimalused: · Poliitiline järelvalve: Parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. · Juriidiline järelvalve: Halduskohus. Sõltumatu lepitaja (ombudsman). · Administratiivne järelvalve: Teenistuslik järelvalve. Varaline kontroll. Riigibürokraatia mitteformaalsed kontrollivõimalused: · Ametkondlik järelvalve. Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Kolleegide arvamus. Ametnikueetika. · Avalik järelvalve. Massiteabevahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 7 KOHTUVÕIM
- haldusorganite otsused viiakse ellu, isegi juhtudel, kui adressaat pole vaimustuses või hoidub otsuse täitmisest - variant 1 - sunniraha - variant 2 - asendustäitmine RvastS Halduse kontroll - kogu halduse tegevus on jätkuvalt ja püsivalt kontrollitav tegevus - sisekontroll igas haldusorganis - peamiseks ülesandeks kaasa aidata haldusorganile insterne ja eksterne kontroll - sisekontrolöri olemasolu - teenistuslik- (kontroll, mida viib läbi kõrgemal seisev organ) ja riiklik järelevalve (riigikontroll) - kontrollorganid keda kontrollitakse on ka maksu ja tolliamet - õiguskantsleri büroo Kordamisküsimused: Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (küsimused 1-5) 1) Õigusriigi printsiip (kohtute poolt tagatav õiguste kaitse, võimude lahusus) ● Õigusriigi printsiip - riik, kus avaliku võimu tegevus on allutatud õigusele.
teaduslike teadmiste põhjal teada, et mingi tegevus või asja seisund võib viia kahju tekkimisele või õiguste rikkumisele. Kahtlus annab aluse ohutusnõuete jms inimeste käitumist piiravate õigusnormide kehtestamiseks. 2) Riiklik järelevalve on ühe Väide on vale. Esimene lause on õige. Oluline on see, et asutuste riigiasutuse poolt teostatav kontroll vahel pole teenistuslikku alluvust. Teine lause on vale. Teenistuslik teise riigiasutuse üle. Riikliku järelevalve liigid on teenistuslik järelevalve, sisekontroll ega audit ei ole riikliku järelevalve liigid. järelevalve, sisekontroll ja audit. 3) Ülemuse korraldusel on Väide on vale. Puhkuse ajal ei pea ega tohigi teenistuskohustusi ametnik kohustatud täitma täita, sest puhkuse ajaks on teenistussuhe peatatud. Kui seadus seda tööülesandeid ka puhkuse ajal. Kui
juriidiline(järelvalve ametnikukultuuri üle) 2. Poliitiline kontroll- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. 3. Õiguslik kontroll- tagab haldussuutlikuse ning peab vältima korruptsiooni. Poliitiline järelvalve- parlamendisaadikute kontroll ministrite üle. Erakondade kontroll oma parteist pärit ministrite üle. Juriidiline jär.- Halduskohus. Sõltumatute lepitaja. Administratiine jär.- Teenistuslik järelv. Varaline kontroll. Ametkondlik järelv.-Kutseala standardid. Oodatav käitumine. Avalik järelv.- Massiteabe vahendid. Avalik arvamus. Survegrupid. 12) Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? Anglo-Ameerika: · Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. · Kohtunik omab suurt mõjuvõimu. · USA kohtunikud on mitmeid kordi põhjustanud oma otsustega tõsiseid uuendusi riigi poliitikas.
haldusülesannet täidetakse. Enne volitamist teostab volikogu analüüsi, tuleb kohaldada RHS-s teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi. Kontroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle. Kontroll- õigusaktide kehtetuks tunnistamine Järelevalve- vigadele tähelepanu juhtimine, ettekirjutused, kuid kehtetuks tunnistamine on järelvalvetava õigus Kontroll- kontroll valikuline ise või teise taotluse alusel. Järelevalve- pidev jälgimine. Inerntne kt- teenistuslik järelvalve, revisjonikomisjoni kt, poliitliline kt Eksterne- riiklik järelvalve, arvestuskt, ÕK järelvalve, kohtukt Teenistuslik- kt, mida teevad kõrgemad organid, ametnikud neile alluvate suhtes, et kt otstarbekus ja seaduslikkus. KOVi puhul valitsus: ettekirjutus, peatada akti kehtivus, toimingu sooritus, tunnnistada akt keht. Ebaotstarbekus- ei vasta KOV põhimõttele, vara/eelarve vahendite ebaratsionaalne kasutamine
elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. 4) Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. 5) ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu 3
ministrite üle Oodatav käitumine Kolleegide arvamus Ametnikueetika Juriidiline järelevalve Halduskohus Sõltumatu lepitaja( ombudsman) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll Avalik arvamus Survegrupid Kohtuvõim Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõim ei allu seadusandlik ega täidesaatva võimu kontrollile. Kohus tegeleb õigusemõistmisega kehtiva seadusandluse raames.
- personaalne VL - funktsionaalne VL - õiguskindlus, õigusnormi täpne kujundamine, optimaalse abstraktsuse tagamine - proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad vastama kavandatavatele eesmärkidele, põhjustamata liigset kahju. Kitsendused peavad olema minimaalsed ja üksnes eesmärgi tagamiseks. - kontrolli teostamine halduse üle internne kontroll (riiklik järelvalve = seaduslikkuse järelvalve; teenistuslik järelvalve = seaduslikkuse ja otstarbekuse järelvalve). eksternne kontroll ( poliitiline kontroll, halduskohtukontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll). 8. Sotsiaalriigi printsiip Nimetatud PS §-s 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus. 1
ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida. (2) Sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära sätestab seadus. (3) Adressaadil on õigus saada sunniraha tasumise kohta tasumist tõendav kviitung. Teema 6. Halduse kontroll 21. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid Väline kontroll ( Riigikogu, Õiguskantsler, Riigikontroll, kohus) ja sisemine kontroll ( maavanema järelevalve kohaliku omavalitsuse üle; teenistuslik järelevalve) ( Loengu materjal) Halduse kontrolli all mõistetakse avaliku administratsiooni üle teostatavat järelevalvet, mille eesmärgiks on haldustoimingute kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel nende parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Internset ehk sisemist kontrolli teostavad halduse enda ametiasutused ja haldusametnikud. Selline kontroll võib omakorda jaguneda: 1
o Erakonna tegevuse lõpetamine riigivõimu. o Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine. 53. Mis on teenistuslik järelevalve? 21. Mis vahe on abstraktsel ja konkreetsel normikontrollil? Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks Abstraktne: üksnes teoreetiline analüüs; algatajaks president, õiguskantsler või KOV volikogu
elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Suurem osa haldustegevusest on seotud üksikjuhtumitega (ajas ja ruumis). Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle – sisekontroll, haldusjärelevalve, teenistuslik järelevalve, kohtulik kontroll, õiguskantsleri kontroll, riigikontroll, ühiskondlik kontroll. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. Avaliku halduse ülesanded 5 - Avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluskontroll) KORRAHALDUS - Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elamistingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse) SOODUSTAV HALDUS
- personaalne VL - funktsionaalne VL - õiguskindlus, õigusnormi täpne kujundamine, optimaalse abstraktsuse tagamine - proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad vastama kavandatavatele eesmärkidele, põhjustamata liigset kahju. Kitsendused peavad olema minimaalsed ja üksnes eesmärgi tagamiseks. - kontrolli teostamine halduse üle internne kontroll (riiklik järelvalve = seaduslikkuse järelvalve; teenistuslik järelvalve = seaduslikkuse ja otstarbekuse järelvalve). eksternne kontroll ( poliitiline kontroll, halduskohtukontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll). 8. Sotsiaalriigi printsiip Nimetatud PS §-s 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus. 1
ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida Teema 6. Halduse kontroll 30. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid Halduse kontroll järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. Halduskontroll jaguneb kaheks: I. Sisene kontroll kontroll, mida haldusorgan ise teeb (3) TRE a. Teenistuslik järelvalve alluvussuhetest teostatav kontroll (põhineb subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust) a.i. Kontrollitakse haldustoimingute õiguspärasust ja otstarbekust a.ii. Toimingu kohta võib teha ettekirjutusi või tunnistada seda kehtetuks b. Riiklik järelvalve toimub koostöö suhetes (kontrollija ja kontrollitav pole alluvussuhetes) b.i
● KOV kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkus ja otstarbekus ● Üksikaktide seaduslikkus Riigikontroll kontrollib KOV tegevust seoses tema valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvaraga, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldistega, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamisega. Õiguskantsler kontrollib KOVi õigustloovate aktide vastavust PS-ile jt seadustele. Teenistuslik järelvalve kontrollib KOV ametiasutuste, ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkust. Tallinna Majanduskool 2017 14
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest - Laias mõttes: kitsas mõttes (suunatud haldusväliste ohtude tõrjumisele) + nn haldusjärelevalve või halduskontroll (haldusesisene asutuste omavaheline kontroll, mis ei ole teenistuslik jv). NB! Kahe riigiorgani vahel riikliku järelevalve käigus tekkinud vaidluste lahendamine ei allu halduskohtule (huvi korral vt nt: RKHKm 20.10.2004, nr 3-3-1-38-04). III Enesekontrolli … kohta vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 92 1-923 (sisekontroll ja siseaudit). Seondub kaudselt ka haldusorgani enda poolt haldusakti kehtetuks tunnistamise teemaga. EKSTERNNE KONTROLL IV Poliitiline kontroll
Seos avaliku sektoriga: I. Tö ö jõ ud II. Teadmised, oskused III. Maksutulu Seos ä risektoriga: I. Tö ö jõ ud II. Teadmised, oskused III. Mü ü gitulu Kes teostab halduse kontrolli? Halduse kontroll – jä relvalve, mida teostatakse avaliku halduse ü le, eesmä rgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. I. Sisene kontroll – kontroll, mida haldusorgan ise teeb Teenistuslik järelvalve – alluvussuhetest teostatav kontroll (põ hineb subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust) Kontrollitakse haldustoimingute õ iguspä rasust ja otstarbekust; Toimingu kohta võ ib teha ettekirjutusi võ i tunnistada seda kehtetuks; Riiklik järelvalve – toimub koostö ö suhetes (kontrollija ja kontrollitav pole alluvussuhetes) Kontrollitakse ainult haldustoimingute õ iguspä rasust; Toimub alati kohtu kontrolli all;
6. Haldusele teostatav kontroll halduse üle teostatav kontroll jaguneb: a. Väliskontroll kontroll toimub teiste organite poolt, i. Poliitiline kontroll ii. Arvestuskontroll iii. Õiguskantsleri kontroll iv. Kohtulik kontroll b. Sisemine kontroll haldusorgani enda sees: i. Riiklik järelvalve seaduslikkuse järelvalve ii. Teenistuslik järelvalve seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. 7. Õigusliku kaitse lai ulatus PS §15 igaühel on õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Haldusõigusse puudutava osas on moodustatud selleks tarbeks halduskohtud. B. SOTSIAALRIIGI PRINTSIIP PS § 10 ka teised paragrahvid. Sotsiaalseid põhiõigusi on PS käsitlenud suhteliselt kasinalt. Küsimus on selles, ka sotsiaalriigi printsiip omab ka mingit väärtust, nt kas annab õiguse isikule
Ajas ja ruumis kindlaksmääratud juhtum, sellega seoses konkreetsete abinõude rakendamine. Ehk avalik haldus tegeleb konkreetses ajas ja ruumis olevate juhtumitega – kindel ehitusprojekt, kindel juhtum. Legislatiivfunktsiooni teostamisel tegeletakse üldjuhtumitega (üldjuhtumite reguleerimisega). 5) Ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse üle. Siia kuuluvad nt riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametasutuste ja avalike teenistujate tegevus, õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle). 6) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Õigus anda volituse alusel haldusakte. Neid saab anda vaid seadusest tuleneva volitusnormi alusel. Avalik
Materiaalne riigi jt halduse kandjate tegevus avaliku halduse ülesannete täitmisel/ avalike asjade korraldamisel. Sotsiaalselt kujundav tegevus. Orienteeritud avalikule/üldsuse huvile Avalik-õiguslik õigussubjekt Avaliku võimu pädevus Aktiivne, tulevikku suunatud tegevus Etteantud raamid (PS, seadus) seaduste elluviimine. Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks. Seotud haldus. Halduse kaalutlusõigus (diskretsioon) Kontrollisüsteem teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, kohtulik kontroll, avalik arvamus 39. Mis on haldus organisatoorses mõttes Organisatoorne haldusorganisatsioon (halduse kandjate, haldusasutuste, haldusorganite süsteem haldusülesannete täitmiseks 40. Mis on haldus formaalses mõttes Formaalne kõigi haldusasutuse tegevus. Arvestamata siin tegevust sisuliselt 41. Mis on haldus materiaalses mõttes.
avaliku õiguse normid 4) Avaliku võimu pädevus. Etteantud raamid (PS, seadus)- Seadusest tulenevad volitused ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab, sh sunni rakendamine. 5) Seaduste elluviimine. Rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtumite reguleerimiseks. 6) Halduse seotus. Seotud haldus. Halduse kaalutlusõigus (diskretsioon)- volitus kaaluda otsuse langetamist või valida erinevate otsustuste vahel 7) Kontrollisüsteem teenistuslik järelevalve, haldusjärelevalve, kohtulik kontroll, avalik arvamus 43. Halduse piiritlemine teisest riigifunktsioonidest: haldus ja seadusandlus, haldus ja kohtuvõim, haldus ja valitsemine Seadusandlus ja haldus - VV annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi Kohtuvõim ja haldus Väärteod, seadusega loodavad organid VV ja haldus juhtimine, elluviimine 44. Avaliku halduse ülesanded (4). Riivehaldus, hüvehaldus mida tähendavad
eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: · Normaalsete elamistingimuste tagamine · Sotsiaalse julgeoleku tagamine · Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (haridus, kultuuriliste vajaduste rahuldamine, tervisekaitse) · Keskonnakaitse
· Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: · Normaalsete elamistingimuste tagamine · Sotsiaalse julgeoleku tagamine · Üksikisikute individuaalsete vajaduste rahuldamine (haridus, kultuuriliste vajaduste rahuldamine,
Seega puudub A-l õigus taotleda maa erastamist nimetatud ehitise juurde. vallavolikogu haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju olemas A-le, regulatiivsus: fakti õiguslikult siduv tuvastamine, siduvus tuleneb sellest, et ei saa maad erastatud. ühepoolne regulatsioon, üksikregulatsioon. eelhaldusakt. §52 lg 2. eelhaldusakti õiguspärasust ei saa vaidlustada. 20. Siseministeeriumi kantsleri käskkirja alusel viidi läbi teenistuslik juurdlus politseipeadirektori asetäitja tegevuse suhtes. Juurdluse tulemusena selgus, et politseipeadirektori asetäitja ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu. 21. Kolga-Jaani Vallavolikogu määrusega kinnitati valla munitsipaalasutusena tegutseva lasteaia ,,Sipelgapesa" struktuuri muudatused. Kuna töökohtade arv struktuuri muudatuste tõttu vähenes, lõpetas lasteaia juhataja lasteaiaõpetaja Anne töölepingu koondamise tõttu.
· Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks subordinatsiooni ehk alluvussuhted, millega on tegemist siis kui kõik vastava h kandja organid asuvad üksteise suhtes subordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt org on astendatud ka kõik nende poolt antud õ aktid. Pädevuse vertikaalne jaotus organite vahel. Kõrgemalseisvatel org on interventsiooni õ madalamalseisvate org suhtes õ realiseeritakse riikliku järelevalve kaudu (teenistuslik järelevalve). Kõrgemalseisvad org võivad tühistada alamalseisvate org õ akte nii õ vastasuse kui ka otstarbekuse alusel. Sellel pm-l üles ehitatud ministeeriumid ja ametid ja inspektsioonid. · Detsentraliseeritud süsteemi aluseks on koordinatsioonisuhted ja selles süsteemis asuvad h organid on üksteise suhtes võrdses seisundis ja tegutsevad üksteise suhtes sõltumatult.
asutus (nt amet); 3) kollegiaalorgan (nt vallavolikogu); 4) avalikku võimu iseseisvalt teostama volitatud eraisik 15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal käskkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2). Eksternne kontroll: a) riiklik järelevalve; b) arvestuskontroll; c) õiguskantsleri järelevalve; d) kohtukontroll 15.7. Kohalikud maksud
eeldab KOV täiesti erinevat osa selle funktsiooni täitmisel. Seetõttu on riigi organiseerimisel vaja arvestada majanduslikke, geograafilisi, looduslikke, rahvuslikke, etnilisi, sotsiaalseid ja muid asjaolusid, et tagada kohaliku halduse stabiilne areng ning riigihalduse ja KOV kordineeritud suhtekorraldus. Funktsionaalse detsentralisatsiooni puhul säilib tavaliselt funktsioonide riiklik olemus ning neid täitvate riiklike kohaorganite, avalik-õiguslike korporatsioonide ja asutuste teenistuslik alluvusvahekord keskhaldusega. Kui aga tegemist on territoriaalse detsentralisatsiooniga, siis üleantavad riiklikud funktsioonid ja volitused lokaliseerivad ning transformeeruvad KOV üksuste funktsioonideks ja volitusteks. Ühes sellega taanduvad KOV-de ja riigi keskhalduse subordinatsioonisuhted, mis asendavad riikliku järelevalvega. Riiklik järelevalve on see, mis seob omavalitsust keskvalitsusega. KOV ja keskvalitsuse suhte nurgakiviks
üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega rääkida halduse teatud diskretsionaarsusest Eesti õiguskorras on küllaltki problemaatiline; 4) halduse sisuks on ka konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamine; 5) ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja volituse alusel materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. §3
üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega rääkida halduse teatud diskretsionaarsusest Eesti õiguskorras on küllaltki problemaatiline; 4) halduse sisuks on ka konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamine; 5) ulatusliku kontrolli olemasolu avaliku halduse kui tegevuse üle. Siia kuuluvad näiteks riiklik järelevalve (halduse õiguspärasuse kontroll), teenistuslik järelevalve (kõrgemalseisvate organite ja ametnike kontroll neile alluvate ametiasutuste ja avalike teenistujate tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ning teenistuskohustuste täitmise üle), kohtulik kontroll (halduskohtu kontroll halduse seaduslikkuse üle) jne.; 6) riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Siia kuulub õigus anda välja volituse alusel materiaalselt mõistetud haldusakte jne. Avalik haldus eeldab avaliku võimu volituste olemasolu. §3
mille pikkus üldjuhul ei tohiks ületada kolme kuud. 40 Laulasmaa deklaratsioon kuritegevusevastase võitluse eelistustest. Arvutivõrgus: http://www.just.ee/26990. 41 Vt viide 32. 42 Nt Eesti prokuröride üldkogul 05.03.2010 heaks kiidetud deklaratsioonis on seetõttu asutud samuti seisukohale, et sõltu- matusega ei ole vastuolus prokuratuurisiseselt teostatav teenistuslik järelevalve. 43 European Standards (viide 9), p 31. 44 P. J. P. Tak (viide 21), lk 13. 45 Ainuke sisuline kontroll Itaalia prokuröride üle on sisekontroll. Kuna iga prokurör on absoluutselt sõltumatu ja allub ainult seadusele, puudub kriminaalpoliitika, mida suunataks juhiste kaudu. Puudub kontroll prokuröri poolt ressursside kasuta- mise otstarbekuse üle, mis põhjustab kulukaid ja pikaajalisi menetlusi, mis on samas ebatõhusad. Vt P. J. P. Tak (viide 21),
Haldusorgani tunnused: 1.Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid 2.Organisatsiooniline iseseisvus 3.Koht haldusorganite süsteemis 4.Pädevus peab olema õiguslikult määratletud. Ühe haldusekandja sees võib olla mitu haldusorganit, ühe haldusorgani sees võib olla mitu isikut, kes tegutsevad haldusorgani nimel. Haldusorgan ei ole juriidiline isik, esindab riiki, esineb tema nimel ja sellises ulatuses ja volitustega nagu seaduses on sätestatud. Teenistuslik järelevalve Kaebeõigus 58. Haldusorganite liigid.. Ruumiline keskhaldusorganid (VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) kohahaldusorganid (maavalitsus) Otsuste vastuvõtmise kord monokraatsed (Vabariigi President, minister) kollegiaalsed (Vabariigi Valitsus, KOV volikogu) Pädevus: Haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ja kohustuste maht. Piiritlemine kodanike jaoks haldusorganisatsiooni enda jaoks Reaalpädevus valdkond Territoriaalpädevus
Vahel võis kuninga abikaasa rollis olla kuninga tütar (kui esimene nn suur naine oli ära surnud). Õdedega abiellumise põhjus oli võib-olla see, et kuna kuningas oli väga jumalikustatud, siis sooviti seda ,,Jumalikku karismat" hoida perekonnas. Ritualiseerimise alla kuulub ka püramiidide ehitus. Püramiid oli atribuut, millega kinnitati kuninga jumalikkust. Mida jumalikum on kuningas, seda paremisi suudab ta kinnitada Maati aj eemal hoida kaose jõud. Ülemkiht Egiptuses oli teenistuslik. Kuningas oli kogu autoriteed allikas, ülikkond oli ideoloogilises mõttes kuninga orjad. Sisuliselt ülemkiht oli siiski ilmselt suuresti aristokraatlikku päritolu. Kuningas määras küll ametisse, kuid tavaliselt määras ta ametisse sama perekonna esindaja. Vana ja keskmise riigi ülikkond oli suhteliselt vähe spetsialiseerunud, ei olnud preestrite ega sõdurite otseselt eritatavat kihti. Kõrgülikkonnast allapoole jäi seltskond, kes täitis riigiametite
1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a
1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a
1. struktuur - kantsler VVS § 53 - põhimäärus VVS § 42 2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a. Maavalitsus / maavanem VVS § 94 lg 1 b. Amet / inspektsioon 4. Kohalik omavalitsus (probleem Eesti haldussuutlikkuses) VVS § 85 haldusjärelevalve; HMS § 85 vaideorgani pädevus; (SHS § 33 lg 3) 21. aprill 2006. a
2. valitsemisalad §§ 45, 57 jj § 35 Haldushierarhia I Põhimõte II Järelevalve 1. Riiklik järelevalve VVS § 75 – riive haldus, sellega piiratakse isikute põhiõigusi, seetõttu langeb riiklik järelevalve järelevalve mõistest välja 2. Haldusjärelevalve – riigi järelevalve teiste avalik- õiguslike juriidiliste isikute üle 3. Teenistuslik järelevalve VVS §§ 93 jj – paneb paika riigi hierarhia. Kas alamorgan on käitunud õiguspäraselt. Valitsusasutus § 39 lg 3 III Haldushierarhia 1. Vabariigi Valitsus 2. Minister 3. Üld- ja erihaldushierarhia a
- Otstarbekuse järelvalve (hõlmab õiguspärasuse, kuid arvestab ka muid elemente; kõrgem organ saab asetada ennast madalama organi asemele) - Õiguspärasuse järelvalve (kõrgemal seisev organ saab madalamale organile öelda, et ta on toiminud valesti ning ,,tee uuesti õiguspäraselt") - Teenistuslik järelvalve (teenistuja tegevuse üle) + distsiplinaar (ei peaks olema järelevalve, vaid sanktsioon kui ei järgita, siis saab rakendada sanktsioone) Haldushierarhiad: - Üldhaldushierarhia (valitsus minister maavanem KOV; ministri alluvuses maavanem ja tinglikult maavanemate alluvad kohalikud omavalitsused; tegelik alluvus maavanemale sisuliselt olematu maavanem ei saa öelda KOV-le, et
Tunnused: 1. tegemist sotsiaalselt kujundava tegevusega, inimeste sotsiaalne kooselu 2.orienteeritus avalikele huvidele 3.aktiivne, tulevikku suunatud tegevus . seaduste täitmine on ju aktiivne ja dünaamiline tegevus. Oma kodanike huvides ehitatakse nt koole, sildu, haiglaid jms. 4.konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamine. 5.ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle : riiklik järelvalve, teenistuslik järelvalve 6.riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Nt õigus anda haldusakte Ülesanded: 1.avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine liiklus; politsei; koosolekud; keskkond, elu, töö 2.üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine.(pension, lasteaed, kool, lastekodu, haigla) 3.kogu sotsiaalse, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine: teatrite, muuseumite finantseerimine 4
Tegevusetuse mõeldakse isiku passiivset käitumist, mis koosneb tihti käitumise teatavast süsteemist. Tegevusetus on hoidumine sellisest tegevusest, milleks isik oli õiguslikult kohustatud. Õiguslik kohustus võib tuleneda vahetult seadusest, kuid selle tekkimiseks võivad olla vajalikud veel teatavad omaette juriidilised faktid - nt tsiviiõiguslik tehing, millega isik võtab endale juriidilise kohustuse või teenistuslik seisund (vt ametialased kuriteod!) või tegelemine teatud kutsealal (arsti vastutus) jne. NB! Kui kuriteo objektiivse külje moodustab üksnes tegevus, tähistatakse KrK-s seda reeglina terminiga "tegevus", kui aga objektiivsesse külge kuulub tegevusetus (või selles sisalduvad tegevuse ja tegevusetuse elemendid üheaegselt), kasutatakse KrK-s terminit "tegu"; - teo (tegevuse või tegevusetuse) läbi tekkinud kahjulik tagajärg (varaline kahju,
moodustab seaduste täitmine, seaduste rakendamine, mis eeldab dünaamilist ja aktiivset tegutsemist. Haldus ei tegele ainult konkreetsete seaduste täitmisega, vaid tema sisuks on ka nende elluviimine, mis otseselt ei ole sedausega kindlaks määratud. Halduse sisuks on ka abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamine. Ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle. (Riiklik, teenistuslik järelvalve, kohtulik kontroll) Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Avaliku halduse ülesanded: Avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine neid ähvardavates olukordades (Politsei, liikluse korraldus jne.) Üksikisiku sihipärane toetamine, elanikele normaalsete elutingimuste tagamine. Kogu sotsiaalse-, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine.
annaabi.ee 
