04.1905 (kõikteised - ketserid) • 1676 – Solovetsi kloostri mäss • 1681 – vanausuliste rahutused jõudsid Moskvasse • 1682 – vanausuliste massiline hukkamine • 1685 – Tsarinna Sofia 12 artiklit • Vanausuliste väljasaatmine riigi äärealadele • Nikolai I valitsemise ajal kahanes vanausuliste arv Eestis 208-lt – 27 inimeseni. • Keelati uute palvemajade ehitamine, suleti olemasolevaid. Avatuks jäi vaid Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj. lõpp – Narva ümbrus, Alutaguse • 18 saj. algus – Peipsi veer ja Lõuna-Eesti (Räpina ümbrus) • 1710 – esimene klooster Räpina lähistel (Konstantin Fjodorov, kloostri ülem läks üle uude usku, klooster hävitati 1722) • 1740 – Kükita palvemaja 19 saj. algus – palvemajad Tallinnas, Tartus, Kasepääl, Kallastel, Mustveel, Varnjas, Kolkjas, Piirikülas Ikoonikunst
Mag. Heinrich Frost 17141731 8. Mag. Christian Gottfried Helwig 17321747 9. Johann Friedrich Körber 17481767 10. Gottfried Schnabel 1767176 11. Johann Adam Andreae 17881796 12. Gottfried Ludwig Postels 17971810 13. Karl Johan Schubbe 18101857 14. Ernst Behse 18571897 15. Georg Koik 19001914 16. Johannes Uustal 19151948 17. Valter Vaasa 19481998 18. Ivo Pill 19981999 19. Arvo Lasting 1999 [2] Joonis 1. Helme Maarja koguduse varemed. [3] Helme Vennastekoguduse palvemaja Ajalugu Helme kogudus on üle 60 aasta kasutanud oma kirikuna endist vennastekoguduse palvemaja Tõrva linna servas. Hernhuuti vennad asusid Helmesse 1813. aastal. Helme luterliku koguduse õpetaja Karl Schubbe saatis Tartusse kolm meest vennastekogudusega lähemalt tutvuma. Need mehed olid vöörmünder Matt Wahlberg Hummuli Peedu talust, vöörmünder Juhan Lakritz Jõgeveste Näärilt ja Jaan Treufeldt Jõgeveste Laoselt. Tutvunud vendade elu ja tegevusega, palusid nad
Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. Peale Eestimaa liitmist Venemaaga ning sõjasadama ehitamise lõpetamist Paldiskisse jäid nende järglased elama Tallinna piirkonda. 1807. aastal ehitati Tallinnasse vanausuliste palvemaja. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid
Rahva hulgas muutus liikumine ülipopulaarseks - mõne aastaga oli liikmeid juba üle 10 000 ning arv kasvas veelgi. Hernhuutlased panid rõhku elukommetele ning tulemuseks oli see, et paljudes kohtades kadus täielikult kuritegevus ning suleti kõrtsid, sest polnud enam kedagi, kes sinna oleks minna tahtnud. Inimesed olid nüüdsest tõesti sügavalt usklikud. Nende eneseteadvus kasvas, sest koguduses said kõik inimesed kaasa rääkida. Kadrina palvemaja Mõju muusikale 2 Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Mitmehäälse koorilaulu arengut hoogustavaks asjaoluks oli 1637. a. ilmunud Stahli lauluraamatu II osa ilmumine, millel oli juures ka väike noodilisa. 1685. a. ilmus Adrian Virginiuselt "Tarto-Ma
[email protected] 14. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) 4. Püha (pühaduse) mõiste (ld sacer, kr hagios) Eriline, väljaspool tavapärasust olev hierarhia Sakraalne võib olla hüveline või rüve Tabu (polüneesia tapu – ei tohi) Profaanne (ld profanus – pühitsematu, ilmalik) normaalseisund 5. Pühad paigad ja esemed Tempel (ld templum – eraldatud koht, kuhu välk sisse oli löönud Kirik (kr kyriakos – Issandale kuuluv) > sks Kirche, rts kyrkan, vn tserkov´ Altar (ld altāria – ohverdamiskoht) Reliikvia (ld reliquiae – jäänused) pühad säilmed Stuupa – budistlik säilmetorn Mošee (ar) islami pühakoda Medrese – islami vaimulik kool Sünagoog < (kr synagogé – koosolek) – juudi palvemaja Pagood (port pagoda torntempel) budistlik tempel Kloostrid ld claustrum suletud paik Kr monasterion üksiklaste paik > Münster Tian an men – Taevase Rahu väljak 6.Pühad tegevused ( ehk rituaalid) Riitus (ld ritus - usutalitus) R...
Tallinna 21. Kool Riia Jaani kirik Anna-Britt Pähkel 10.c klass Tallinn 2015 Riia Jaani kirik on Läti Evangeelse Luterliku Kiriku vallakirik, mis pärineb juba 13. sajandist. See on kõige vanem palvemaja Riias. Kirik on ehitatud piiskop Alberti palee alale. 1234. aastal võtsid dominikiinlastest mungad kiriku kabeli eest vastutamise enda kanda ja pühendasid selle Ristija Johannesele. Ühtlasi leidub kirikus mitmeid kunstiteoseid, mis on seotud temaga. Umbes 1330. aastal laiendati seda ning kirik jätkas tegutsemist dominiiklaste kabeli ja vallakirikuna kuni 1523. aastani. Pärast mitmeid rekonstruktsioone sai kirik oma praeguse välimuse umbes 1500. aastal. 1523. aastal
Carl Robert Jakobson 26.07.1841 19.03.1882 Elulugu Isa Adam oli koolmeister, orkestrijuht, õpetas laulmist ja levitas seda vallakoolides Katsetas kirjanduse alal oma võimeid Isa oli rahva seas populaarne lisaks Torma vennastekoguduse juhtiv tegelane, tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja Peres räägiti nii saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt C. R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga Tormasse, elati kehvapoolselt 9 aastasena hakkas õppima kihelkonnakoolis, jõudis kiiresti edasi, kuigi oli noorim, suur sõber Jakob Pärnaga Sunniti käsitsema muusikainstrumenti, kuid tal puudus selle vastu huvi Hakkas huvi tundma loodusest, puu all lebades katsetas saksa keelsete värsside kirjutamist Saksa õppekeelega Valga koolmeistrite seminar, kursus kestis 3 aastat
Judaism Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Judaism on etniline usund, millel pole konkreetset loojat ega ajaloolist alguspunkti. Olulisemad isikud judaismis on Aabraham, Mooses ja Taavet. Judaismi pühakiri on Tanah, palvemaja on sünagoog ning usuline keskpunkt on Jeruusalemma templi läänemüür ehk Nutumüür. Judaismile on oluline poisslaste ümberlõikamise traditsioon ning vaid lubatud toidu (e koer) söömine. Judaismil on 14 miljonit järgijat maailmas. Judaismi ajaloolised etapid. Usku läbib põhimõte, et nad usuvad ühteainsasse Jumalasse ja on äravalitud rahvas, kes on valitud leina ja kannatuste jaoks. Iisreal on rahvaste vennaskonnas esimene, kellele Jumal andis kümme käsku kogu inimkonnale
Avinurme mõisa asukoha võib ära tunda Wilhelm Ludvig von Küchelbeckeri mälestuskivi järgi, mis on 3 püstitatud mõisa asemele (Avinurme tähtsamad vaatamisväärsused...). Mõisast on säilinud kolm suurt pärna, mis on nüüd põlispuudena kaitse all. Pastoraat Pastoraadi nurgakivi pandi 1902. aastal. Pastoraat (vaata ka Foto 1) pühitseti sisse 18 veebruar 1905. aastal. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Hoones olid tollal koguduse ruumid. Hiljem on hoone leidnud kasutust lasteaiana 1961-1987 aastatel. Viimased kakskümend aastat (1990- 2009) on osa pastoraadi hoonest olnud Koduloomuuseum. Samal aastal tühistatakse ka palvemaja ehitamise plaan- saadakse luba kiriku ehitamiseks (R. Alberi ja K. Pärn 2009). Avinurme kirik Algselt olid avinurme inimesed Lohusu koguduse liikmed ja käisid Avinurmest Lohususse
.......................................................................................8 2.3 Põltsamaa loss............................................................................................................... 8 2.4 Vene vanausuliste piirkond..........................................................................................9 2.4.1 Vene vanausuliste muuseum Kolkjas.....................................................................9 2.4.2 Rajaküla vanausuliste palvemaja......................................................................... 10 2.5 Vudila..........................................................................................................................10 3 1 PÕLVAMAA Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast.
külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal, 1826. aastal oli Tartu (sellel ajal Dorpati) kogukonnas 70 meessoost ja 754 naissoost kogukonnaliiget, 1833. aastal vastavalt 67 ja 90 liiget, 1846. aastal juba 296 liiget. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita.Vanausu palvekodade ehitus Peipsimaal algas XVIII saj..Vanausu taassünd algas 1995.a. algul. Taastati Eesti Vanausuliste Koguduste Liit
juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale söödi hapukapsast või heeringat, keedeti ka körti või jahuputru.
isikunimega. Põllundus ei olnud arenenud. Siinsed elanikud elasid peamiselt küttimisest ja kalapüügist Pihkva järvest. Kala ja karusnahka käidi müümas Pihkva järve mööda Pihkvas ja mujal, hiljem ka Räpinas. Seoses sellega, et ühendus muu maailmaga oli külal raskendatud, hakati küla keskele, kõrgemale liivasele alale matma surnuid. Kuna kirikut läheduses polnud, ehitati surnuaia keskele ka palvemaja. 1872. aastal oli külas 20 maja, elanikke 106, nendest 49 meest ja 57 naist. 1902. aastal elas Mikitamäel 197 inimest, neist mehi 94 ja naisi 103. 1938. aastal oli külas 50 talu, suurimale kuulus 37 ha maad. 160 aastat tagasi ümbritses küla ikka veel suur mets. Hunte oli küla ümbruses palju. Näiteks soola toodi Narvast regedega. Enne I Maailmasõda otsustasid mehed rajada külla kooli. Luba saadi ja kool ka ehitati. Kool ehitati alles 1954.aastal. Kasutatud kirjandus:
Kokkuvõte Helme kirik on ehitatud 1905. a tsaari venestamispoliitika ajal Mulgimaa kauneimaks õigeusu kirikuks. Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse sündimise kogudus loodi 19. saj. Kogudus hakkas 20. saj kiiresti kahanema. 1944. a sai kirik kannatada ja kogudus lõpetas oma tegevuse. Kirikuhoone taastati 19861990.a . Nüüd toimuvad seal üritused ja jumalateenistused koostöös linnaga. Tänane Helme kirik, endine vennastekoguduse palvemaja, on ehitatud 1847.a . Hoone sai 1918.1919. a kannatada, tehti korda ja taaspühitseti 1928. a. 1944. aastast toimuvad Helme kirikus igapühapäevased luterlikud jumalateenistused ja seal asub ka Helme koguduse kantselei. Kasutatud kirjandus 1. https://sites.google.com/site/katrinitunnid/helme-kiriku-ajalugu 2. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Helme_kiriku_varemed.jpg 3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/helme_maarja_kirik 4. http://www.sakraalfoto.eu/galleri
Mõisa loaga õnnestus luuletaja vanaisal Jaanil koolitada oma poeg Jakob koolmeistriks. Üks koolivend soovitas talle koolmeistri koha Sangaste Unikülla, kuhu kohalik mõisnik kuulsa väejuhi Barclay de Tolly poeg Magnus Barclay de Tolly oli maarahva lastele asutanud kooli. Jakob Kuhlbars alustas suure püüdlikusega koolitöid ja rajas koolimaja ümber ilusa aia, kus kasvas rohkesti puid, põõsaid ja lilli, mida ka mõisnik käis imetlemas. Koolimaja otsa ehitas ta palvemaja, kus pidas harda vennaste-koguduse liikmena palvetunde. Oma õpilastele ta soovitas oma kodu- ja eriti viljapuuaedade rajamist, õpetas neile puude silmamist ja raamatuköitmist. Paljud ta kasvandikud olidki ümbruskonnas esimesed suurte "uibuaedade" rajajad. Kirjaniku ema Katherine (sünd Schumann) oli Olustvere aedniku tütar, kelle silmad hiilanud veel kõrges vanuses, kui ta jutustanud Viljandimaast ja oma noorpõlvest. Ta suri Unikülas 7
Lahkume Eesti territooriumilt ja jõuame Setumaale, Võõpsu asulasse. Maastiku poolest asume Peipsi madalikul. Võõpsu oli 20ndatel, kui ehitati raudtee, kasvamas linnaks, kuid 30ndatel põles pool linna maha. Praegune Võõpsu on harilik Eesti väikealevik. Võhandu jõe suudmes paikneb kaks Võõpsut. Eestimaa poole peal, jõe vasakul kaldal, on Võõpsu alev; jõe parempoolsel kaldal Võõpsu küla, mis jääb Setumaale. Migula (Nikolai) tsässoni ehk palvemaja ümber toimuvad külapaevad, matused jt küla uritused. Tsässon on ehitatud 1710.aastal. Tegemist on väga vana ehitisega, kuid kuna sel ahju pole, siis ise ta põlema ei lähe ja kuna tegemist on püha kohaga, siis on see ka küla poolt hoitud. Oleme Peipsi madalikul, maa on Peipsist vaid mõne meetri kõrgusel. Jõuame Beresje külla, mida nimetatakse ka vanausuliste külaks. Vanausulised on need õigeusklikud, kes ei tunnista 17.sajandil Nikolai poolt algatatud reforme. Praegu on
Pietism Hernhuutlus Levis eelkõige haritud teoloogide seas. Levis lihtrahva hulgas. Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, Hädade põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus ja kes ei ela kõlbelist elu. vajakajäämised kõlbluses. Jumalateenistused toimusid kirikutes, Moodustasid oma ette kogudusi, mis tegutsesid neid viis läbi kirikuõpetaja. lageda taeva all või ehitati palvemaja. Jumalateenistuse viis läbi koha peal valitud jutlustaja, kusjuures kõigil oli õigus kaasa rääkida. Liikumine oli vaid usulise suunitlusega. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mis tõttu valitsus keelustas liikumise. Liikumine ei tegelenud hävitustöödega
Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse kohaselt oli nüüd otsevalitav volikogu ning maksude kehtestamise õigus. Kehtis kahetasandiline omavalitsus: maanõukogud ja maavalitsused ning vallad ja linnad-alevikud. Hiljem kaotati teise so maakonna tasandi kohalik omavalitsus
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob.
aastal 26. veebruaril Tallinnas ja suri aastal 2004 26. juuni. Luuletaja on pärit kuulsast suguvõsast. Tema vanaisa oli Estonia teatri bariton Aleksander Arder, isa Oleviste kiriku õpetaja Arpad Arder ning ema esimese Eesti Vabariigi aegse riigitegelase, juristi ja diplomaadi Jaan Poska tütar. Tema noorem vend on muusik Jaan Arder, peres ka õed Madli ning Aade. 9aastaselt hakkas Arder korvpallitrennis käima. Võimlaks võõrandatud Pauluse kirikus, mis asus Karmeli koguduse palvemaja vahetus läheduses, kus ta isa pastoriametit pidas ja mille pastoraadis nad ka elasid. Kergejõustik ja klarnetimäng kuulusid samuti Oti harrastuste hulka. Keskhariduse sai ta Rakvere 1. keskkoolis aastatel 1957-1966. Seejärel 1970-71 õppis O. Arder Eduard Vilde nimelises pedagoogika Instituudis Tallinnas. Siis proovis Panso kooli, kuid kukkus viimases voorus läbi. Arder sai sisse peda raamatukogunduse ja bibliograafia eri-alale.
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...
* Levis eelkõige haritud teoloogide seas. * Levis lihtrahva hulgas. * Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes * Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne ei ela kõlbelist elu. ebavõrdsus ja vajakajäämised kõlbluses. * Jumalateenistused toimusid kirikutes, neid * Moodustasid omaette kogudusi, mis tegutsesid viis läbi kirikuõpetaja. lageda taeva all või ehitati palvemaja. Jumalateenistusi viis läbi kohapeal valitud jutlustaja, kusjuures kõigil oli õigus kaasa rääkida. * Liikumine oli vaid usulise suunitlusega. * Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ja hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mistõttu valitsus keelas liikumise.
37. Kuidas nimetatakse islami ühiskonna õigussüsteemi? Sariaat. 38. Mis aasta ja sündmus on islami ajaarvamise alguseks? 622 islami ajaarvamise algus (Muhammad põgeneb Mediinasse) 39. Mis on Toora? Judaismi pühakiri. 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? Talmud Toora kommentaar. Kujunes 3.s. pKr. 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? Sünagoogis. 42. Mis on sünagoog? Sünagoog < (kr synagogé koosolek) juudi palvemaja 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? Paabeli vangipõlv. 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? Sabat laupäev (reede ehast pühapäeva koiduni). 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha Egiptusest põgenemise mälestuseks. 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaism ei tee misjonäritööd. 47
Lõpuks, 1886. aastal, väljasaatmine õnnestus. Väljasaatmise põhjuseks toodi kahjulikkust kreeka-katoliku kirikule. Õigeusu kogudus rajati Vormsi saarele 1886. aastal. Kirik rajati Tsaariaegse Venemaa venestamispoliitika raames ning 500 liiget saadi eelkõige sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise survega. Vormsi õigeusu kirik tegutses umbes 40 aastat. 1937 olid jumalateenistused lõppenud. Baptistikoguduse maja Rälbys ehitati 1878, mis oli esimene palvemaja Vormsis. Esimese EV ajal olid rannarootslased tegevad erinevates seltsides ning neil oli oma esindaja EV Riigikogus. Esimese maailmasõja alguse mobiliseerimislaine viis saarelt omajagu inimesi. Sõja ajal ehitati saarele kaitsekindlustusi. Alates 1917. aastast oli Vormsi saar terve aasta sõjapiirkonnas, samas otsest sõjategevust seal ei toimunud. Teine maailmasõda Vormsi jaoks nii rahulikult ei möödunud. Saxby tuletorni pärast toimus 1941. aastal äge võitlus sakslaste ja venelaste vahel
kaasnenud muudatused Aasta mõjutasid eestlaste vanu kogukondi. Näiteks Rahvaarv koguduste tegevuse 1920 keelustamine, 1060kirikute 000 ja palvemajade sulgemine ja kirikuõpetajate 1922 küüditamine. Vanal 1 108 000Venemaal oli olnud 30 eesti kirikut ja 421928 palvemaja. Eesti 1haridusseltsid 117 000 ja nende raamatukogud pandi kinni 1934 ja nende asemele1 126 tulid000 nõukogude laadis kultuuri- ja poliitilised klubid. 1939 1926. aastal1 oli eesti keel emakeeleks umbes 90 134000 protsendile Venemaa eestlastest ja veel 1930. aastal oli eesti keel kasutusel 66 külanõukogus
oblasti piirides- paiknevad lähestikku, ühendusteed on head ja omavaheline suhtlemine pidev. Vanimaks päris eesti külaks Lääne-Siberis ongi Viruküla ehk Revel hiljem Vana- Viru (Starõi Revel), mis asub 120 km kaugusel Omskist ning on asutatud 1861. A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas oli oma kool ja palvemaja. Praegu käivad Vana-Viru lapsed koolis naaberkülas Orlovkas (asustatud 1925 Rootsi küla ümberkaudsete külade elanikega). Külanõukogu andmetel (need arvestavad passi märgitud rahvust, mitte keeleoskust) oli 1997. aasta algul küla 95 elaniku hulgas vaid 21 eestlast, kuid kohalikud andmed rahvusliku kuuluvuse kohta pole eriti usaldatavad. Virukülast (Vana-Viru) lahkus 1914. aastal hulk inimesi asendilt soodsamasse Uus-Virusse (Novõi Revel), rahvasuus Kirbu külla
NB! Puudutab traditsioone, mis on seotud ühe rahvuse või territooriumiga: ajaloo jooksul on traditsioon muutunud. Iisraeli usund (Jeruusalemma tempel eksisteeris kuni 70m.a.j). ei ole ainult tähtsad usulised küsimused, usutraditsiooni mõjutavad ka sekundaarsed asjad. Hävitati Jeruusalemma tempel, see tähendas, et preestrid kaotasid oma tähenduse. Polnud kohta, kuhu ohvreid tuua. Hakatakse rääkima judaismist. Kõige olulisem palvemaja (sünagoog), autoriteetideks said rabi (ususeaduse tundjad, tõlgendajad). Judaism on noorem kui kristlus? EI! Juudi traditsiooni juures on olulised sümbolid. Kõige tuntavamad Menora (seitsmejalaline küünlajalg. Kõige vanem sümbol. Iisraeli riigivapil) Taaveti täht, Taaveti kilp (sai alates keskajaks märgiks). Miks kuusnurk? Muistne maagiline sümbol. Kaks kolmnurka on põimunud (mees-ja naissümbol). Miks Taaveti kilp? Kuningal oli selle kujuline kilp.
Judais 14 mln Jumal 1) Ortodoksid Sabat, Siinai Sünnist surmani kohustatud järgima Etniline Tanah e Vana Sünagoo m Jehoova -> Hassiidid - lepig (10 Jumala seadusi; usund; Testament g Akenaz (märgitakse vagad (vedajaks käsku ehk poisslaste ümberlõikamine 8. Prohvetite heebrea keeles, (ortodoks i- tähtedega Baal em Tov); dekaloog), päeval, mille viib läbi mohel/moel; tähtsus, 613 luulevormis. ne; ,,kaugel JHWH, ei Misnagdim Teffilin Bar Mitzva lepingu poeg, 13 käsku (365 Koosneb 3st traditsioo põhjas" öelda valju hassiidi vastased; (palvekapslid aastaselt, valmis kandma vastutust keelavat, osast: Toora nilie) (Kesk- ja ...
Täiendus- või ümberõppeasutuse hoone Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium) Spordihall, võimla Siseujula Jäähall Maneez Lasketiir Muu spordihoone Kirik, katedraal, mosee, sünagoog, palvemaja või kabel Kogudushoone Krematoorium Tavandihoone Muu kultusehoone Muu erihoone, nagu näiteks varjend V kasutusviis Ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud: Büroohoone Pangahoone Administratiivhoone Muu büroo- või administratiivhoone Lennujuhtimiskeskuse hoone
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura 2000 nimekirjas ning rahvusvaheliselt tuntud. ...
eestvedamisel. Teine piirkond oli Eestimaa ja Läti(Põhja). Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Ulrich Zwingli kaudu sai alguse Sveitsis. Zwingli võttis eeskujuks Lutheri, jutustas Luterlikus laadis aastast 1520. Oli vaimulik. Zwingli arust oli tegemist Kristuse mälestustseremooniaga. Kindlasti ka Zwingli puhul pidi ka kirik olema odav. Kirik pidi olema rohkem nagu palvemaja. Kirikupühasi jäi Zwingli järgi alles ainult neli ja kirik pidi lõppkokkuvõttes olema odav. Zwingli hakkas tähtsustama tööd. Zwingli sai surma ja pärast ta surma tema poolt väljatöötatud põhimõtted sulandusid kokku Jean Calvini omadega. Calvini nimest tuleb Calvinism. Calvinismi põhimõte - Ettemääratus e. predestinatsioon. Tähendas seda, et jumal on inimesed jumalad välja valinud ja ühed inimesed on määratud hukatusse ja teised õndsusesse. Inimese enda
Müstika Kabala Kristlik müstika Askees Puudub On ajaloos, ordudes Kloostrid Puudub On Usundile iseloomulik tunnus Käsuusund Lunastususund Messias Oodatav Messias On Kristuses saabunud Kultuse koht Sünagoog Kirik, palvemaja Ohverdamine Pärast templi hävitamist Kristuse ohvrisurm ristil Lakanud Vaimulik Rabi Preester, vaimulik Pärispatt Pärispattu ei tunnista Tunnistab pärispattu Toidud Kosser ja treife Kõik toidud on lubatud Surnute ülestõusmine Usutakse Usutakse
veeti Lui tammist kirstu. Tooni ja Juta lohutasid üksteis. Matus oli vaikne, isegi Kustasel olid silmad märjad. Uuel päeval tegi Tuisu pere jälle heina. Kustas ja Tooni töötasid koos heinaküünis ja rääkisid. Tooni oli ise ka leinast nõrk ja ema soovitas tal rohkem piima juua ja vähem tööd teha ja lapsi valvata. Õhtul läks Tooni jälle palvetundi. Kustas läks aga randa ja kohtas seal Simmut. Tagasi koju jõudes ei tahtnud veel magama minna. Võttis kuuri alt Lui ratta ja sõitis palvemaja poole. Seisis uksepeal ja silmas ka Toonit, kuid taandus varju, kui viimane laulmiseks üles tõusis, sest ta ei tahtnud, et Tooni teda näeks. Siis sõitis ta tagasi ja peatus Veere värava najal, kus süütas paberossi. Mõtles Hilde akna alla minna, kuid läks ikkagi koju. Tooni polnud veel tagasi tulnud. Varsti saabus temagi, rääkisid natuke Kustasega ja siis uinusid mõlemad. Hommikul ärkas Kustas Kalamaja Priidu jutu peale. Priidu kutsus Kustast oma pilliga
õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täistsid adrakohtunidud ja liivimaal sillakohtunikud. *Hernhuutlaste liikumine ehk vennaste liikumine esimene vennastekogudus loodi Saksamaal. 1730Aasta algul toodi hernhuutlikud ideed Eestisse ja siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Pidasid tähtsaks usuvagadust, Alandlikkust ja kõlblust, sotsiaalset võrdsust. Sageli peeti kogunemisi lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endale palvemaja. Kõige hooksaim liikumine toimus Saaremaal. Juba kümne aasta vältel oli kogunenud üle 10tuhande liikme. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida. Herhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusutamise lõpuleviimisele. Päevikute ja kirjavahetuste pidamine vennasteliikumises pakkus eestlastele indu kirjutamioskuste omandamiseks. vennastekogudus andis tõuke koorilaulu ja hiljem ka puhkpillimuusika levikule. Jakobson, hurt ja villem reiman olid pärit herhuutlikest perekondadest.
Müstika Kabala Kristlik müstika Askees Puudub On ajaloos, ordudes Kloostrid Puudub On Usundile iseloomulik tunnus Käsuusund Lunastususund Messias Oodatav Messias On Kristuses saabunud Kultuse koht Sünagoog Kirik, palvemaja Ohverdamine Pärast templi hävitamist Kristuse ohvrisurm ristil Lakanud Vaimulik Rabi Preester, vaimulik Pärispatt Pärispattu ei tunnista Tunnistab pärispattu Toidud Kosser ja treife Kõik toidud on lubatud Surnute ülestõusmine Usutakse Usutakse
ja kihelkonnakoolikoolmeistri koha. Ilmelt valiti ta välja meeldiva iseloomu, tubli kirjaoskuse ja muusikaliste võimete tõttu. Kuna ta huvitus muusikast, asus ta laialt laulmist propageerima, luues mitmehäälseid laulukoore. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. Ta kuulus ka Torma vennastekogudesse ja tõusis seal juhtivaks tegelaseks. Tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja, mis on praegugi säilinud. 1845. aastal loodi tema algatusel Torma pasunakoor, kuna Jakobson pühendas orkestrile palju aega, sai sellest peagi silmapaistev muusikute kollektiiv, mis äratas laia tähelepanu. A. Jakobson tegeles ka kirjandusega, andes välja oma muusikaliste saavutuste tutvustamiseks kaks brosüüri: 1856.aastal ilmus "Torma Mängokoor" ja 1857. aastal "Tallorahva süddamerõmust". Adamson tõusis Torma juhtivaks ja populaarseimaks avaliku elu tegelaseks (nn.
Muu haridus- või teadushoone, nagu näiteks labor, õppetöökoda, ilmajaam ja observatoorium Haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus, polikliinik, ambulatoorium) Spordihall, võimla Siseujula Jäähall Maneez Lasketiir Muu spordihoone Kirik, katedraal, mosee, sünagoog, palvemaja või kabel Kogudushoone Krematoorium Tavandihoone Muu kultusehoone Muu erihoone, nagu näiteks varjend V kasutusviis Ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud: Büroohoone Pangahoone Administratiivhoone Muu büroo- või administratiivhoone
9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732) dialoogides, vennastekoguduse liikumisega seotud pastorite ja jutlustajate loomingus. Varasem jutukirjandus enamuses tõlkemuganduslik. Saksamaalt pärit, hernhuutlike vaadetega Urvaste pastor Johann Christian Quandt koondas enda ümber vagatsevaid talupoegi, rajas kiriku lähedale palvemaja, mõistis hukka rahvakombeid, andis välja 1741. aastal esimese eestikeelse hernhuutliku lauluraamatu. Saksamaalt pärit vagadusjuttude tõlgetega alustas omamoodi eestikeelset jutukirjandust. Quandt andis välja 1737. aastal mõne vagadusjutu tõlke ja kirikulaulude raamatu. Quandti lugemistes on ilukirjanduslik element olemas, varaseimad tõlkejutud eesti keeles. Pealkirjata ja tiitelleheta on säilinud ,,Hansu ja Mardi jutt" (1739) - mis samuti õhutab vaimuliku kirjanduse lugemisele.
Eksiilis olles sai Paasapühadest pigem perepüha. Sünagoog- ei saa öelda, et eksiili ajal, aga oleks loogiline, et oli selline koht, kus kokku saada eksiilil ajal. Ise paigutavad sünagoogi ajaloo algusesse /mooses lõi/. Jeremija 39.8 -rahvakojad e. sünagoogid? Psalm 74.8- jumalakoguduse kojad. 6 saj. Babüloonias tekkis midagi protosünagoogi sarnast. Psalm 90.1 jumala eluase, hesekiel 11.16. Sünagoog kreeka keeles tähendab pigem kogudust. Proseuhe, mis tähendab palvemaja kreeka k. , on kasutatud juudi kogunemise kohtade kohta. Sünagoog tänapäeval on üldsegi institutsioon! 20. Bab. Impeeriumi lõpp. Pärsia tõus suurvõimuks. Kyorse edikt. Pärast Nebukadnetsari surma katkestas Meedia liidu Babülooniaga ning Meedia sõjaväed hakkasid tungima piirkondadesse, mis kuulusid Babüloonia riigi koosseisu või olid talle alluvad. Nabuna'idil ei olnud piisavalt jõudu, et vastu panna ning seega kaotas Babüloonia kõik oma välisvaldused. Pärsia
19. sajandi 20. aastate liikumine on saavutanud uue kvaliteedi. Vennastekogud loovad endale struktuuri, tekivad ringkonnad. Eesti- ja Liivimaal oli 12 vennastekogude ringkonda. Etnilisele Eesti alale jäi neist kaheksa. Saadakse luba kutsuda Herrnutist juhte, õpetajad, kes hakkavad ka kõrgemal tasemel seda liikumist juhtima. 19. sajandi keskpaika loetakse selle liikumise kõrgajaks. Aruannete järgi on olnud 160 palvemaja etnilisel Eesti alal. Liikmete arvu on hinnatud umbes 50 000-le. Kaasastilkujaid oli ilmselt veel. Umbes 10% täiskasvanud elanikkonnast oli sellega seotud. Piirkonniti oli liikumine elavam või leigem. Enam aktiivsed piirkonnad on Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa, Võru- ja Tartumaa. Ülejäänud Eestis liikumine nii suurt populaarsust ei saavutanud. Tekib ka hierarhia. Kõige eesotsas diakonid, kõik see, mis jääb allapoole, on kohalike talupoegade käes (neid kutsuti abilisteks, töötegijateks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
