Puidu kui väävlivaese kütuse puhul oleks aga kondenseerumissoojuse kasutamine mõttekas. 2.9 Süttimistemperatuur, lendosised ja koks. Põlevaine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. Puit süttib temperatuuri piirides 240...270°C. Enne puidu süttimist aga algab tema orgaanilise osa lagunemine, mis jätkub väga kõrgete temperatuurideni. Selle tulemusena eralduvad gaasilised produktid puidu lendosad. Puidu termiline lagunemine algab temperatuuridel 150...160°C. Kütuse termilisest lagunemisest (kuumutamisel temperatuurini 850±10°C) tekkinud massikadu loetakse tinglikult kütuse lendosade sisalduseks. Puidu lendosade sisaldus on 80...85%. Puidu 13 lendosad koosnevad põhiliselt järgmistest komponentidest: CO, H2, CH4, CO2 ja H2O.
kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud Naftamasuut—38-39MJ/kg. kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena erald gaasil ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, keem vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi väiksema lendosasisald-ga kütus on antratsiit, suurima liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, lendosasisald-ga aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne
=v1/v2 mootori väiksema lendosasisaldusega kütus on antratsiit, suurima kompressiooni e. surveaste. 2-3 isogoor, põlemine. - lendosasisaldusega aga puit, turvas ja põlevkivi. isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 adiabaatne paisumine. 4- Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, 1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=B34AB-A12BA. metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, q1=A23BA, q2=B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/ veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. (1/1+/+1/2, [W/m2]
endotermiline soojus (mineraalosa tuhk). Vedelkütustes mineraalosa on 0,15%. Looduslikus gaasis mineraalseid lisandeid ei ole. Tuhaks nim. kütuse täielikul põlemisel järele jäävat tahket jääki.Kütuste tuhad jaotatakse kolme klassi: raskesti sulav tuhk (t3>1425C), keskmiselt sulav tuhk (t3=1200…1425C) ja kergesti sulav tuhk (t3<1200C). Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse keemilisest vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige väiksema lendosasisaldusega kütus on antratsiit, suurima lendosasisaldusega aga puit, turvas ja põlevkivi. Lendosad on peamiselt: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust, sisaldades mõningal määral vesinikku, hapnikku lämmastikku ja väävlit
Niiskusest. Karakteristikud: · Väävlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. · Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks · Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid. · Tuha sisalduse järgi: Tuharikkad(põlevkivi) ja tuhavaesed(antraksiit) kütused. · Lendosade ja koksi sisaldus lendosad eralduvad ja põhiaeg põleb koks. · Kütuse kütteväärtus Soojushulk, mis eraldub 1ruutmeetri gaasi või 1kg vedel või tahke kütuse põlemisel. Kõikide kütuste põhiline karakteristik. 75. Kütuse põlemine. Täielik ja mittetäielik põlemine. Homogeenne ja heterogeenne põlemine. Põhilised põlemisreaktsioonid. Liigõhuteguri mõiste. Kütuse põlemiseks nimetatakse keemilist-füüsikalist protsessi mille käigus kütus viiakse
Niiskusest. Karakteristikud: Väävlisisaldus, mida rohkem seda neg. Katlale ja keskkonnale. Kütuse niiskus, jaguneb sisemiseks(hüdroskoopne) ja välimiseks(poorides) niiskuseks Mineraalosa mida rohkem mineraalosa seda rohkem tuhka jääb. Mineraalosadeks loetakse: savi, liiv, sulfaadid, karbonaadid. Tuha sisalduse järgi: Tuharikkad(põlevkivi) ja tuhavaesed(antraksiit) kütused. Lendosade ja koksi sisaldus lendosad eralduvad ja põhiaeg põleb koks. Kütuse kütteväärtus Soojushulk, mis eraldub 1ruutmeetri gaasi või 1kg vedel või tahke kütuse põlemisel. Kõikide kütuste põhiline karakteristik. 75. Kütuse põlemine. Täielik ja mittetäielik põlemine. Homogeenne ja heterogeenne põlemine. Põhilised põlemisreaktsioonid. Liigõhuteguri mõiste. Kütuse põlemiseks nimetatakse keemilist-füüsikalist protsessi mille käigus kütus viiakse
Kütuste põhilised karakteristikud Tahked kütused *Kütuse niiskus: a)väline niiskus paikneb kütuse välispinnal, poorides. b)sisemine niiskus hüdruskoopne niiskus, see eraldub kütuse kuumutamisel üle 100 kraadi põlevkivi 0,5...5% Mida suurem on niiskus seda kulukam on transport. Niiske kütus külmub vaguni seinte külge. *mineraalosa ja tuha sisaldus: Liiv, kaltsium,mineraal osad, ja mitmed mittelahustuvad osad ja neist tekib tuhk. Põlevkivil on 50..60 % tuha sisaldus. *kütuse lendosad ja koks: V%. Määratakse katselisel teel laborites. *Kytuste kütteväärtus: on soojushulk mis eraldub 1 kg tahke v vedal kütuse v 1 m3 kohta Q(Kj/kg, MJ/kg, KJ/m3) . määratakse katselisel teel. Alumiseks kütteväärtuseks nim kütuse proovi põletamisel eralduvat soojushulka, mis vabaneb kui põlemisel tekib veeaur ei kondenseeru. Juhul kui veeaur kondenseerub, katlas eraldub soojust, ülemine kütteväärtus on suurem. Alumise kütteväärtuse saab arvutada ülemise kütteväärtusega
ruumi lendosade põlemiseks, kuhu juhitakse ka sekundaarõhku. Alumise põlemisega katel on varustatud kütuse sahtiga, kust pidevalt valgub restile ärapõlenud kütuse asemele uus kütus. Valgudes sahtis allapoole , kütus kuivab ja kuumeneb. Põlemisest võtab osa teatud osa kütusest, suurem osa resti kohal paiknevast kütusest termilisele töötlemisele ei allu ja säilitab oma esialgse lendosade sisalduse. Resti läheduses kütus gaasistub, tekkinud gaasid (lendosad) põlevad lõpuni eraldi paiknevas põlemiskambris kuhu suunatakse sekundaarõhku, et tagada piisavalt kõrge temperatuur. Üks järelpõlemiskambri seintest on tavaliselt keraamiline. Pöördleegiga katel alumise põlemisega katla edasiarendamisel on väljatöötatud pöördpõlemisega katel (joonis 2a) , milles kasutatakse põlemist stabiliseerivat keraamilist resti. Väga heade põlemistingimuste tõttu vajatakse väiksema mahuga järelpõlemiskambrit kui alumise põlemisega katlas. a
annaabi.ee 
