v- õhu veeauru sisaldus (kg/m3), Q- läbivoolava õhu hulk(m3/s). +joonis sellest, kuidas aur läbi tõkke läheb ja kastepunkti saabudes piirdes kondenseerub. 4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi? I - 22 ±1°c ja õhuvahetus 1,0 l/sm² (liitrit sekundis ühe põranda m² kohta); II- 22 ± 2°c, õv 0,75 (vist?) l/sm²; III- 22 ±3°c, õv 0,5 l/sm². Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine Vabakonvektsioon- põhjustatud temperatuuride erinevusest vaba pinna ja gaasilise pinna vahel. Sundkonvektsioon- põhjustatud mingi valise ärritaja poolt. Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp
müratase vastavalt «Seadmete energiatõhususe seaduse» § 4 lõike 3 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nõuetele. Sirje Mets 8 Küpsetusahjude I Tarnija nimi või kaubamärk. II Tarnija mudelitähis. III Mudeli küpsetuskambri(te) energiatõhususe klass. IV Kui mudelile on antud Euroopa Liidu ökomärgis, V Ahju energiatarve kWh standardkoormusel erinevatele soojendusfunktsioonidele (tavaline ja/või õhu sundkonvektsioon) VI Küpsetuskambri kasutatav maht liitrites . VII Ahju suurus vastavalt kasutatavale mahule. VIII Soovi korral esitatakse energiatõhusust määravas funktsioonis mõõdetud müratase. Sirje Mets 9 Valgusallikate märgistus Lambi energiatõhususe klass A-G-ni. Tunnustähte sisaldav noolepea paigutatakse vastavat klassi osutava noolepeaga samale kõrgusele. II Lambi valgusvoog (luumenites). III Lambi võimsus (vattides).
Soojuslevi jaguneb 3ks ja need on: 1) Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul. Esineb kõigis kehades (vedelik, gaas, tahke) kõige tugevam metallides. 2) Konvektsioon ehk konvektiivne soojuslevi Erineva temperatuuriga vedeliku või gaasi masside liikumine ja omavaheline segumine. On nii loomulik( soojema ja külmema keha masside erinev tihedus) kui sundkonvektsioon(kui kehad puutuvad kokku näiteks vesi radiaatoris). 3) Soojuskiirgus Soojuse levi elektromagnetlainetuse teel(infra puna kiirgus), kõik kehad kiirgavad natuke(päike rohkem, kapp vähem). 60. Soojusjuhtivus. Temperatuuri väli ja temperatuuri gradient. Fourier' seadus. Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul.
Soojuslevi jaguneb 3ks ja need on: 1) Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul. Esineb kõigis kehades (vedelik, gaas, tahke) kõige tugevam metallides. 2) Konvektsioon ehk konvektiivne soojuslevi Erineva temperatuuriga vedeliku või gaasi masside liikumine ja omavaheline segumine. On nii loomulik( soojema ja külmema keha masside erinev tihedus) kui sundkonvektsioon(kui kehad puutuvad kokku näiteks vesi radiaatoris). 3) Soojuskiirgus Soojuse levi elektromagnetlainetuse teel(infra puna kiirgus), kõik kehad kiirgavad natuke(päike rohkem, kapp vähem). 60. Soojusjuhtivus. Temperatuuri väli ja temperatuuri gradient. Fourier' seadus. Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul.
21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? · soojusjuhtivus soojuse leviku mehhanism tahketes kehades · konvektsioon gaasides, vedelikes · kiirgus gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? · läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) · läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) · tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses)
21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? • soojusjuhtivus – soojuse leviku mehhanism tahketes kehades • konvektsioon – gaasides, vedelikes • kiirgus – gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) • tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses)
Fourier'i arv: Fo = n iseloomuliku võrrandi lahendid 2 Biot' arv: Bi = 10.Konvektiivne soojuslevi tasapinnalise seina ääres. Konvektiivne soojusülekanne on soojuse leviku viis, mis tekib teatava soojusesisaldusega vedeliku- või gaasiosakeste edasiliikumise ja segunemise tulemusel. Newton-Richmanni valem q = t W/m2 1) Sundkonvektsioon mõjuvad välised jõud 2) Vabakonvektsioon raskusjõu väljas tiheduse vahe tõttu 3) Segakonvektsioon - mõlemad 11.Hüdrodünaamilise ja termilise piirikihi mõiste. Hüdrodünaamiline piirikiht on tingitud sellest et vedelik või gaas hõõrdub toru seina vastu ja sellepärast seina juures olevad kihid on aeglasema voolamisega kui toru keskel olevad kihid. Termiline piirikiht on kiht gaasi või vedeliku mis tekib näiteks välisõhu ja maja seina vahele ..
Soojusvool – „Φ“ soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna. λ Φ=q ∙ A= ∙ A ∙(T 1−T 2 ) Valem: d 15. Konvektsioon (läbi tarindi, tarindi pinnal) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, erineva temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune (loomulik konvektsioon), ning tuule ja ventilatsiooni tagajärjel (sundkonvektsioon). Võib toimuda: läbi tarindi (infiltratsioon, eksfiltratsioon); läbi tuuletõkke (tuul, tuuletõkke paigaldusvead, tuuletõkke õhuläbivus); tarindi sees (temperatuur, geomeetria, soojustuse õhuläbivus, õhukanalid soojustuses) ning tarindi pinnal (temperatuur). Valemid, valemilehel. 16. Soojuskiirgus, Stefan-Boltzmanni seadus, absoluutselt must keha, kiirguse absorbeerumine, peegeldumine, läbivus), materjali pinna emissioonitegur
Kinnise kilega soojusvahetid ( toode õhukeses kihis aga kokkupuude soojuskandjaga mõlemalt poolt). 82. Millised on mahuliste soojusvahetite põhieelised ja põhipuudused? Nimetada vähemalt 2 eelist ja 2 puudust. + toodet aparaadis palju + lihtne ehitus - soojusenergia kaod - seadmed suured 83. Kuidas jaotatakse mahulisi soojusvaheteid soojusvahetussüsteemi järgi? Soojusvahetussärgiga/Sukeldusküttekehaga; Loomulik konvektsioon/sundkonvektsioon; Rootorsoojusvahetid. 84. Millisel juhul kasutatakse rootorsoojusvaheteid? Esitada 2 näidet / argumenti. Väga viskoossete toodete puhul, Väga intensiivsel segamisel, Juhul kui kardetakse mingit hangumis kihti. Jäätise friiserdamisel. 85. Mis eristab lahtise kilega soojusvaheteid kinnise kilega soojusvahetitest ning miks on viimased soojuslikult efektiivsemad (vähemalt 2 põhjust)?
(soojusjuhtivus puhtalkujul esineb põhiliselt tahketes kehades) b) Konvektsioon Soojusülekanne konvektsiooni teel toimub ainult gaasides ja vedelikes. Kusjuures vedelikes ja gaasides peale mikroosakeste liikumise võib aset leida ka erinevate temperatuuridega piirkondade või tsoonide vahel. Makrooskoopiliste mahtude ümberpaiknemine ja segunemine. (praktikas pakub erilist huvi konvektiivne soojusülekanne, vedeliku või gaasi ja tahke keha pinna vahel). (loomulik ja sundkonvektsioon). c) Soojuskiirgus: Soojusvahetus kiirguse teel põhineb kiirgava keha siseenergia osalisel muundamisel elektromagnetiliste laine kiirguse energiaks ning need lained levivad vabas ruumis suure kiirusega (300000 km/sek) (Igal kirgusel on omaette kindel lainepikkuste diapasoon, soojuskiirguse all mõistetakse põhiliselt infrapunast, e nähtamatut kiirgust) 18 39
annaabi.ee 
