Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3. Primaarenergia ja sekundaarenergia. Energia liigid. Taastuvad ja mittetaastuvad energiavarud. Primaare...
41 soojuse isohoorne protsessist eemaldamine – 2`juba kuiv aur. Q2(põlemisgaasidega eralduv soojus) 2`3- kuiva küllastunud auru kondenseerimine vedelikuks. Jahutusveele antakse üle soojushulk Q1. 34-külmutusagentsi drosseldamine, mille tagajärjel toimub osaline aurustumine, kusjuures P ja T, külmagents suunatakse edasi aurutisse Osad: K-kompressor; KO-kondensaator, D-drosselseade, KK-külmutusseade, A-
voolumuunduri näidikutesse. Mahtuvusliku anduriga nivoo KMR kastutatakse tsisternide ja (põhja)tankide vedelikunivoo mõõtmiseks. Vaadeldavas skeemis on nivooanduriks kondensaator, mille üheks plaadiks on metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind. 8.Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri automaatreguleerimise skeemid (traditsioonilised ja kaasaegsed). Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri reguleerimine toimub kolmel põhiviisil: drosseldamine pumba surveventiiliga vähendatakse toru läbimõõtu vähendades pumba tootlikkust, seega läbivoolava vee hulka. Taolist reguleerimismeetodit kasutatakse otsevoolu süsteemides. Kaasajal otsevoolusüsteeme ei kasutata. Sellise skeemi järgi töötab kütuse eelsoojendisse antava soojuskandja reguleerimine. merevee möödavooluga jahutist. Seda varianti kasutatakse suletud jahutussüsteemides ja põhiliselt määrdeõli ja ülelaadimisõhu jahutamisel
Freoonil suur gaasimuutussoojus, kõrge küllastusrõhuga. Joonis: T s 1-2 paisumine h=const. 2-3 isotermne-isobaarne aurustumine, p=const, T=const. 3-4 isotroopne komprimeerimine kompressoris. 4-4´-1 isobaarne jahutamine jahutis ja ka kondenseerimine. qo=h3_h2= □B23AB, lk=□3441a3- kompressori poolt tarbitud töö. t=h3-h2/h4-h3. Põhimõtteskeem: Termodünaamilise keha voolamine ja drosseldamine. 12. F TD voolamise põhivõrrand: M c Fc const < statsionaarse voolavuse pidevuse võrrand, v tingimus M=const. Meid huvitab adiabaatiline voolamine, st. soojusvahetust ei toimu, antud juhul, keha voolab torus nii kiiresti, et soojusvahetust keskkonnaga ei toimu. Cdc=-dh ehk c22/2- c21/2=h1-h2, sellised protsessid toimuvad näiteks sisepõlmemismootorites jne. Adiabaatne voolamine c 2 2h c12
elektrienergia veel soojust nimetatakse koostootmisjaamaks (N:IRU). Sellist jaama aga l ' +q2 ' k= 0 = t + k ' iseloomustab soojuskasutustegur k. q1 . Kus l ´ - on kasulik töö, mis 0 läheb elektrienergia tootmiseks, q2´ - on tarbijatele antav soojus ja k´ - on soojushulkade suhe. 35. Drosseldamine (teda iseloomustav skeem) . Katsed on näidanud, et kui gaad või aur kohtab oma teekonnal mingit takistust siis selle takistuse olemasolul rõhk takistuse taha langeb. Kusjuures mingisugust tehnilist (kasulikku) tööd ei tehta ning kineetiline energia ka eriti ei muutu. Läbides kitsendust vooluse kiirus esialgu suureneb, seetõttu et rõhk langeb. Mida väiksem on ava seda suurem on rõhulang ( sama kiiruse juures), mida suurem on rõhulang seda suurem on kadu. (joonis)
Samal ajal ei tohi unustada, et ebaõige ekspluatatsiooni korral võivad mootorid ka ise tuleohtlikud olla. Mootori tüüpidest olenevalt võib lahendamisele tulla mitmesuguseid termodünaamilisi ülesandeid: leida vajalikku soojushulka ja kasutegurit (100), (101) ja (102). Valemi (98) abil saame, teades küttesegu põlemistemperatuuri ja mootori kasutegurit, arvutada heitgaaside temperatuuri ja ajaühikus väljapaiskuvat soojushulka (97). 7. GAASIDE JA AURUDE VOOLAMINE JA DROSSELDAMINE. 7.1. Gaaside ja aurude voolamise põhivõrrandid. Eespool vaadeldud termodünaamilistes protsessides oli termodünaamilise keha kiirus väga väike (kineetiline energia) ega avaldanud märgatavat mõju protsessile. Nüüd uurime selliseid termodünaamilisi protsesse, kus soojus muundatakse termodünaamilise keha kineetiliseks energiaks. Sellised protsessid on mitmesugustes soojustehnilistes seadmetes, näiteks gaasi-ja auruturbiinides, kompressorites, reaktiivmootorites jm
arvutamiseks, kasutades mustavärvusastet või halli keha t=h3-h2/h4-h3. 44.Termodünaamilise keha kiirgustegurit. S-B seadus annab soojusvoo väärtuse, voolamine ja drosseldamine.TD voolamise mille pind kiirgab välja kõikides suundades. Iga suund 38.Kütuse niiskus, mineraalosa ja tuhk. Niiskus on põhivõrrand: M=Fc/v= ·Fc=const < statsionaarse on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna kütuse kahjulik komponent, mis vähendab kütteväärtust, voolavuse pidevuse võrrand, tingimus M=const. Meid normaaliga n. Seadus: abs
tootlikkuse reguleerimise võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine. Teoreetiliselt võiks kolbpumba tootlikkust reguleerida ka mahukasuteguri (v ) muutmisega või kolvikäigu pikkuse muutmisega . Mahukasutegurit saaks muuta pumba imi ja surveklappide avanemis- ja sulgemismomentide reguleerimisega enne kolvi jõudmist oma äärmistesse surnud seisudesse. Praktiliselt on see võimalik nagu ka kolvi käigu pikkuse muutmine, kuid tehniliselt tülikas. Vedeliku voo drosseldamine ( sulgventiilide reguleerimine imi-ja survetorul) kolbpumba juures ei ole lubatud , see ei anna soovitud tulemust ,suurendab kavitatsiooniohtu ja tõstab tunduvalt pumba poolt tarbitavat võimsust. 23 14 KOLBPUMPADE KONSTRUKTSIOON. Raam: Raam võib olla valatud või keevitatud kokku karp- ja nurkraudadest. Raamile on kinnitatud tugipostid ,milledel paiknevad kolbpumba ajam (elektrimootor, reduktor , ülekanne väntvõllile , ülekandekate jne.),
* Hoida aurustisse mineva külmutusaine vooluhulk vastavuses ahendustoru sisendrõhuga. * Külmutusaine aurustumise hõlbustamiseks teda pihustada. Töökirjeldus * Kondensaatorist tuleb vedel külmutusaine kõrge rõhu all ahendustorusse. * Ahendustoru sisendosas olev filter püüab kinni külmutusaines leiduvad võimalikud kulumissaadused. * Väljundosas olev võrk on pihustusvahend (see ei ole lisa-sõelfilter). Külmutusainevoolu drosseldamine (rõhu vähendamine voolus) toimub täpselt kalibreeritud siseläbimõõduga düüsis (ingl orifice tube). Külmutusaine vooluhulk sõltub rõhust ja düüsi läbimõõdust. Viimane oleneb jahutatava ruumi mahule vastava aurusti mõõtmetest. Arvestatakse ka koos külmutusainega kasutatava õli viskoossust. Düüsi läbimõõdu üle saab otsustada ahendustoru tunnusvärvi järgi. 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori
* Hoida aurustisse mineva külmutusaine vooluhulk vastavuses ahendustoru sisendrõhuga. * Külmutusaine aurustumise hõlbustamiseks teda pihustada. Töökirjeldus * Kondensaatorist tuleb vedel külmutusaine kõrge rõhu all ahendustorusse. * Ahendustoru sisendosas olev filter püüab kinni külmutusaines leiduvad võimalikud kulumissaadused. * Väljundosas olev võrk on pihustusvahend (see ei ole lisa-sõelfilter). Külmutusainevoolu drosseldamine (rõhu vähendamine voolus) toimub täpselt kalibreeritud siseläbimõõduga düüsis (ingl orifice tube). Külmutusaine vooluhulk sõltub rõhust ja düüsi läbimõõdust. Viimane oleneb jahutatava ruumi mahule vastava aurusti mõõtmetest. Arvestatakse ka koos külmutusainega kasutatava õli viskoossust. Düüsi läbimõõdu üle saab otsustada ahendustoru tunnusvärvi järgi. 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel
V – voolu iseloomustav kiirus, m/s v – voolamise keskmine kiirus, m/s; L – voolu iseloomustav geomeetriline mõõde, m d – toru läbimõõt, m . v - vedeliku kinemaatiline viskoossus, 𝑚2/s Üleminek laminaarselt turbulentsele voolamisele hakkab kui Rekr≈2300(kr - kriitiline) 𝑅𝑒 < 𝑅𝑒𝑘𝑟 laminaarne 𝑅𝑒 > 𝑅𝑒𝑘𝑟 turbulentne 34. Termodünaamilise keha drosseldamine. α arvestab joa ahenemise iseloomu, energiakadu voolamisel läbi diafragma ning kiiruste ebaühtlast jaotust joa ristlõikes. Standarddiafragmade korral on kuluteguri arvutamise valemid antud standardiga. Kulutegur α sõltub toru ja diafragma läbimõõdust ja voolamisrežiimi määravast Reynoldsi arvust. Drosseli paigalduse nõuded Voolus peab olema stabiilne, st. drossel paigutatakse sirgele torulõigule, eemale põlvedest
võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine. Teoreetiliselt võiks kolbpumba tootlikkust reguleerida ka mahukasuteguri ( v ) muutmisega või kolvikäigu pikkuse muutmisega. Mahukasutegurit saaks muuta pumba imi ja surveklappide avanemis- ja sulgemismomentide reguleerimisega enne kolvi jõudmist oma äärmistesse surnud seisudesse. Praktiliselt on see võimalik nagu ka kolvi käigu pikkuse muutmine, kuid tehniliselt tülikas. Vedeliku voo drosseldamine (sulgventiilide reguleerimine imi- ja survetorul) kolbpumba juures ei ole lubatud, see ei anna soovitud tulemust vaid suurendab kavitatsiooniohtu ja tõstab tunduvalt pumba poolt tarbitavat võimsust. Küsimus 24. 62 Radiaalkolbrotatsioonpump: skeem ja tööpõhimõte, ehitus, kasutusala, tootlikkuse reguleerimise konstruktiivsed võimalused , eelised ja puudused. Tööparameetrid. Vastavalt konstruktsioonile saab radiaalkolbpumbad jagada
tootlikkuse reguleerimise võimaluseks on ajami mootori pöörete (n) reguleerimine. Teoreetiliselt võiks kolbpumba tootlikkust reguleerida ka mahukasuteguri (v ) muutmisega või kolvikäigu pikkuse muutmisega . Mahukasutegurit saaks muuta pumba imi ja surveklappide avanemis- ja sulgemismomentide reguleerimisega enne kolvi jõudmist oma äärmistesse surnud seisudesse. Praktiliselt on see võimalik nagu ka kolvi käigu pikkuse muutmine, kuid tehniliselt tülikas. Vedeliku voo drosseldamine ( sulgventiilide reguleerimine imi-ja survetorul) kolbpumba juures ei ole lubatud , see ei anna soovitud tulemust ,suurendab kavitatsiooniohtu ja tõstab tunduvalt pumba poolt tarbitavat võimsust. KOLBPUMPADE KONSTRUKTSIOON. Raam: Raam võib olla valatud või keevitatud kokku karp- ja nurkraudadest. Raamile on kinnitatud tugipostid ,milledel paiknevad kolbpumba ajam (elektrimootor, reduktor , ülekanne väntvõllile , ülekandekate jne.),
gaasidega otseselt või kaudselt kokkupuutuvate detailide pindade kasvab. 2-e ja 3-e silindrilist mootorit saab loomulikul teel tasakaalustada temperatuurid ja temperatuurimuutused, mis tekitavad nendes Klapppumpadel on kiiruse suurenemise toime vastupidine , kuna osaliselt. detailides temperatuuripingeid. kiiruse suurenemisega kütuse drosseldamine klappide avanemisel Kui mootori tasakaalustamisel kasutatakse täiendavaid lisaseadmeid Kõrgete termiliste koormuste keskkonnas töötavates detailides suureneb. (vändapõskede vastukaalud , väntvõllilt käitavate lisavõllidega tekivad temperatuuride ebaühtlase jaotuse või soojuspaisumise 4-taktilisel mootoril pöörete suurenemisega suurenevad hüdraulilised dünaamilised vastukaalud jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
