0,8m) või valguskiirgus(0,8-800m). Kiirgus mis vastab lainepikkuste kogu spektrile nimetatakse intgraalseks kiirguseks ja kiirgust, mis vastab kitsamale spektrile nimetatakse monokromaatiliseks kiirguseks(ehk spektraalseks kiirguseks). Resulteeruv kiirgus on keha poolt väljasaadetava energiahulga E ja samal ajal vastuvõetava energiahulga AElang vahe Keha pinnalt väljuv kiirusvoog on summa keha temp määratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef = E + RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi võrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja läbitavusteguri mõiste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on võrdne vastavalt keha neeldumisteguri
0,8m) või valguskiirgus(0,8-800m). Kiirgus mis vastab lainepikkuste kogu spektrile nimetatakse intgraalseks kiirguseks ja kiirgust, mis vastab kitsamale spektrile nimetatakse monokromaatiliseks kiirguseks(ehk spektraalseks kiirguseks). Resulteeruv kiirgus on keha poolt väljasaadetava energiahulga E ja samal ajal vastuvõetava energiahulga AElang vahe Keha pinnalt väljuv kiirusvoog on summa keha temp määratud omakiirgusest E ja pealelangeva kiirgusvoo Elang sellest osast, mis peegeldub tagasi RElang.Väljuvat kiirgusvoogu nimetatakse efektiivseks kiirgusvooks: E ef E RE lang . Omakiirgus on kiirgus mis keha kiirgab enda pinnalt arvestamata ei langevat ega peegelduvat kiirgust. 67. Kehale langeva soojuskiirguse bilansi võrrand. Neeldumisteguri, peegeldusteguri ja läbitavusteguri mõiste koos vastavate matemaatiliste avaldistega. Kehale langev soojuskiirguse energia on võrdne vastavalt keha neeldumisteguri
Poytingi vektor kirjeldab elektromagnet- välja energiavoogu läbi mingi pinna ühikutes W/m2. Poytingi vektor S E H väljendatakse vektorkorrutisena , kus E – elektrivälja tugevus H – magnetvälja tugevus Et E ja H on teineteisega risti olevad vektorid, siis korrutis näitab energia liikumise suunda. Pinna peegeldusvõimet iseloomustab peegeldustegur δ ja efektiivne peegelduspind Sef . Kui pinnale langeb energia Elang, pinnalt aga peegeldub energia Ppeeg, määrab peegeldusteguri valem: Ppeegeldunud Plangev Efektiivseks peegeldavaks pinnaks loetakse pinna projektsiooni energia liikumissuunaga risti olevale pinnale. Kui avastatud objektiks on laev, mis võib oma liikumissuunda muuta, siis ilmselt kursi muutumisel muutub ka efektiivse peegeldava pinna suurus. Sef on võimalik välja arvutada väheste objektide jaoks. Kera efektiivne