*Inimene peab olema terve, et ennast kontrollida Hiline lapsepõlv 12-15 lahendab iseseisvalt *Inimeses on kõik vajalik, et kasvada IDEAALSEKS. probleeme Ühiskond mõjutab, kas inimene kasvab täiuslikuks või mitte. Noorus 15-... teoreetiline mõtlemine PSÜHHODÜNAAMILINE e psühhoanalüütiline paradigma FREUD(struktuurne isikuteooria) ID Miski- mõnuprintsiip- kaasasündind, ERIKSON (psühhosotsiaalne arenguteooria) amoraalne, teadvustamata; füüsilised soovid, Ego-analüütline: EGO (I); SUPER-EGO (II) surma, elu instinktid * Maailma peab tajuma reaalselt, et kohaneda ja toime tulla. EGO Mina- Idi edasilükkamine, moraalne, *SOTSIAALNE ümbrus tähtsam kui seksuaaltung. Inimene
tähtsusega mõjuteguriks on elustiil, mida suurel määral mõjutavad hinnangud, suhtumine ning inimese varasemad kogemused seoses tervisedenduse ja haigustega. Psühholoogilisest aspektist on määrava tähtsusega, kuidas inimesel kujuneb välja suhtumine tervisesse, tervisedendusse, haigusesse, haiguskogemustesse jne. Lühidalt, kuidas on inimene meelestatud ja motiveeritud enda tervist hoidma. Isegi kui inimene on teadlik terviseedenduse kontseptsioonidest, on alati olemas mõnuprintsiip, mispärast ei suudeta järgida tervislikku eluviisi. Näiteks kiire elureziimi tõttu ei jõua korralikult lõunat süüa, ning eelistame kiirtoidu kohti aja limiteerituse tõttu, kuid ka suuresti mugavuse ja kättesaadavuse pärast. Tervisedendust individuaalsel tasandil mõjutavad inimese endaga seotud probleemid. Thitipeale märgatakse tervise tähtsust alles siis kui juba ollakse haigestunud. Suur tähtsus on ka inimese
keelatud soovi. 160914 Freud Lacan Individuaalne, ent mitte unikaalne. Freudi tuntuim skeem, mis kasvas välja tema teadvuse/mitteteadvuse eristamisest Ego – mina – mälu, tajud – selles tekib teadvus Superego – ülimina Id – miski – ei ole isiksustatud sfäär, kättesaamatu mõistuslikele protsessidele / energiline, korrastamata sfäär Vastandkoht id ja ego vahel – ratsaniku ja hobuse suhe. Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat.. Naudingu-/mõnuprintsiip – vastandiks reaalsusprintsiip. Tungide sfäär, mida Freud kirjeldab – elutung (Eros), seksuaaltung, surmatung (Thanatos) Ego ei eksisteeri inimeses sünnist peale, see tuleneb kasvatusest – välismaailma kaudu areneb„mina“ välja. „Mina“-l on võime mälust impulsse välja viia, viivitada osade tungide elluviimisega. Muusika ei pea pakkuma füüsilist naudingut, see pakub midagi muud. Kultuursus tähendab vahetu füüsilise rahulduse edasilükkamist.
Tartu Ülikooli kirjastus 1999. Lisa. Jüri Allik. ,,Sigmund Freudi elu ja töö" 19 ajatut armastust. Miski on substants, mis asub pealpool (või allpool) hea halb ning õige vale kategooriaid. Tema suhestumine ilus kole skaalaga ei ole samuti tavakeele läbi mõistetav. Need superponeeritakse Ülimina poolt, mille ülesandeks on ühildada Miskit ajendav mõnuprintsiip Mina kontrolliva reaalsusprintsiipiga. Seega võib Freudi kaks oluliseimat metapsühholoogilist käsitlust kõrvuti seada nii, et Minale vastab Teadvustatus ja Miskile Teadvustamatus. Sügavam Freudi lugemine lubab mul pisut spekuleerides luua seose ka Ülimina ning Eelteadvuse vahele, mis kujuneb äärmiselt huvipakkuvaks ja intrigeerivaks lüliks Freudi panuse positsioneerimisel semiootika sünniplahvatusse. Tuleb tunnistada, et lokkavas kriitikatulvas, mille Freudi lugemine prof.
Adorno järeldus kultuuriproduktsioon muudab järjest enam meie fantaasiaid(reaalsuseks). Herbert Marcuse Marcuse leidis end ühel hetkel kontrakultuuri keskelt. 1929 "tsivilisatsioon ja temaga rahulolematud" S. Freud Marcuse kommenteeris seda. Marcuse tahtis leida uut teed, millega maailma muuta. Arvas, et kapitalism toimub suurepäraselt. Kaks peamist teost: 1955 "Erose tsivilisatsioon" 1964 "Ühemõõtmeline inimene" Marcuse Freud'i käsitlus: Mõnuprintsiip vs reaalprintsiip. Nauding ja mõnu pole absoluutsed. Naudingu printsiibi järgimine on selline, mis satub kogu aeg konflikti. Kui inimene oma ihasid järgib, siis loodusseadus(nt meie keha hirmud) takistavad seda. Tsivilisatsioon on loodud inimeste kaitseks, et inimesed ei saaks kogu aeg oma ihadele järgi anda. Marcuse räägib, et meie ühiskond elab puuduses, me ei ela paradiisis, me ei saa rahuldada kõiki oma vajadusi. Reaalsusprintsiip on vastuseks sellele puudusele vms
meelitab surma/hävingusse. Led Zeppelin ,,Black Dog". Mees kaotab oma vastupanujõu, lubad oma ihad vabaks aga tead, et see on hukutav. The Stooges maskuliinse rokkmuusika ehedaim näide. Esimesel plaadil lugu, milline on olukord pärast ihade järgimist maksimumini (veel sarnaseid lugusid nt Black Sabbathil). Soolise identiteedi kaotamine. Tõeliselt vaba enseväljendus, kirg jõuab lõpuks punkti kus kaob. Mis siis kui taassündi ei tule. 18.11.10 FREUD Naudingu/mõnuprintsiip inimese elu on sisu, sisu on püüdlus naudingu poole. Nauding tuleneb kontrastist kehas olemasoleva pinge ja selle langemisest, suhteline seega. Pinge leevenudse poole tuleb püüelda. Teiseks probleemiks: 2 valuallikat, takistust millega koguaeg kokku puutub, õieti kolm kehaline nõrkus/piiratus; looduse ülemvõim meie üle; teised inimesed meie ümber/ühiskonna teatavad eeldused, nõudmised.
Id - miski - tume ja kättesaamatu sfäär. Tungid: elutung (naudingu püüdlemine) ja surmatung (agressiuun ja hävitamine). Sunnibinimesele peale vajaduse rahuldada oma tunge ja vajaduse võimalikult kiiresti. Talle ei saa moraalireegleid omistada. Idi ja ego suhe on nagu ratsaniku ja hobuse suhe. Internaliseerumine - (poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks) ...isa kuju asub poisslapse sisse. Autoriteet. "Tootem ja tabu" Reaalsusprintsiip peaks aitama Id´iga toime tulla. Mõnuprintsiip. Inimeste elueesmärk on püüelda naudingu poole (F) või siis agressiooni poole. Kummagi tungi väljendamine tekitab nimesele probleeme. Ühiskonnas on seatud reeglid, et takistada tungide vaba avaldumist. Sest mõnuprintsiibi rakendamine tekitab inimesele kannatust. Tsivilisatsioon on reaalsusprintsiibi väljendamise viis, aga see on eitav sellele, mida inimene tegelikult tahab. Tsiv on loodud inimese kaitseks. Ihade alla surumine e repressioon. Kas seda on vaja?
nauding on ajutine, sõltub sellest, milline on ärritus, millise pinge toob ja milline on leevendus. Pinge ise on mittenauditav. Naudinguprintsiibi takistuseks on kolm potensiaalset valuallikat inimese jaoks – kehaline nõrkus, võimetel piirid; looduse ülemvõim – kohtume loodusseaduste ülemvõimuga; sotsiaalsed piirid ühiskonnas – miski mis mõnuprintsiibi realiseerimist piirab nt ei saa seksuaaltungi rahuldada niisama lihtsalt. Mõnuprintsiip on midagi, mis on inimese jaoks juhtiv ja ähvardab tuua inimestele kannatusi. Siin tuleb mängu reaalsusprintsiip kui vastukaal – väldime ebameeldivat ja mittenauditavat. Võimaldab meil ellu jääda kuigi tegemist on sisuliselt repressiooniga ehk ihade allasurumisega. Herbert Marcuse käsitluses oli liiase repressiooniteooriat, ühiskond kehtestab ebaõiglased normid, mis inimesi häirivad ihade avaldumisel.
rolli, see on üks oletus. Erootlise suhte tõttu oma emaga sai minust homoseksuaal Mona Lisa naeratuse kohta on igasuguseid tõlgendusi välja mõeldud, M. Herzfeld ütleb, et Mona Lisas kohtas Leonardo iseennast. Leonardo puhul võis see naeratus äratada mehes mälestuse tema esimeste eluaastate emast. Lennata oskamise soov ei tähenda unenäos midagi muud kui igatsust olla võimeline seksuaalseteks saavutusteks. Sigmund Freud Ahistus kultuuris ja sealpool mõnuprintsiipi2000.Mõnuprintsiip seab elus eesmärgid. Kannatusi on aga palju rohkem 1) Omaenese kehast tulenevad kannatused 2) välismaailmast tulenevad ohud 3) suhted teiste inimestega. On olemas kahte süütundeallikat 1) hirm autori ees ja 2) teine on hirm ülimina ees. Inimene on inimesele hunt. Range südametunnistus tekib kohe elumõjutuse koostamisest: need on tungide rahuldamisest loobumine, mis vallandab agressiooni ja armastuskogemus, mis pöörab selle agressiooni sissepoole ning kannab üle üliminale
annaabi.ee 
