Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või
Te olete trotsinud halba ilma, kaubanduspiiranguid seni tuttavatel turgudel, seakatku, enda valutavat selga ja lähedaste väsimust. Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu. Kõne algas sissejuhatusega, oli sisu ja lõppes kokkuvõttega. Minu arvates kõne struktuur oli ehitatud hästi. Selles kõnes mina leidsin järgmised retoorilist vahendit: kordus, metafoor, isikustamine, sõnatrio ja retooriline küsimus. Vahendit nagu võrdlus, allusioon, alliteratsioon või sõnapaar selles kõnes ma ei leidnud.
inimesi nende rahvuse pärast? Kuidas oli võimalik, et inimesi küüditati taigasse vaid selle eest, et nende mitme põlvkonna vältel rajatud talu osutus ühtäkki liiga suureks või liiga edukaks? Küsimus on, kuidas meie – meie Eestis, meie Euroopas – toime tuleme? Kuidas Euroopa hakkama saab, ehk kuidas meie hakkama saame? Mis on aga meie praeguste olude reaalsus? Allusioon: Arusaam, et tõmbume oma soosaarele, kuhu maailm ja ohud ei ulatu, nagu kirjeldas meie muinasmaailma Valdur Mikita, ei päde. Sõnapaar: Lapsena, sõjapõgenike lapsena Sõnatrio: relv, roim, hetk Kordus: vastutusest on räägitud aastaid. Aastaid. Võrdlus: kui auto kaotab libedal teel juhitavuse, siis ei sule me silmi, ei lase roolist lahti ega looda, et äkki läheb mööda. Vastupidi. Me haarame tugevamalt roolist kinni. Me
“ Retoorilised vahendid • Laiendatud metafoor kõnes Propagandaveskid jahvatavad ega puhka. Mees või naine,kes kaitseb oma kodu,tegutseb hoopis teistsuguse meelsusega kui mõni roheline mehike, palgasõdur või kriminaal. • Kordus –ühe sõnarühma kindla rütmiga kordamine. See „Üks kõigi, kõik ühe eest“ põhimõte on loonud olukorra, kui mitte ühtki NATO liiget pole mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata. • Allusioon See „Üks kõigi, kõik ühe eest“ põhimõte on loonud olukorra, kui mitte ühtki NATO liiget pole mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata. „Üks kõigi, kõik ühe eest“ – tsitaat raamatust „Kolm musketäri“ Auror on Alexandre Dumas. • Loendav Seekord on tegelik olukord kõigile teada. Seekord oleme valmis vastu hakkama, kui vaja. Seekord koos liitlastega. Isiklik arvamus kõnest Minule see kõne väga meeldib
Kõnes kasutatud retoorilised vahendid: Hüperbool ,,liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus", ,,nagu me ei küta suvel tuba, et talvel soojem oleks, nii ei vea ka jõuluaegse kõhutäiega jaanini välja", ,,kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid", ,,hetke pärast kui õu lööb heledaks ja kõlavaks ilutulestiku paukudest pidage väike paus", "hädakuulutajate juttudest omakasu noot", ,,kroon on täna ja on homme euro rahvuslikus kuues". Allusioon ,,Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross". Alliteratsioon ,,kallid kaasmaalased", ,,tööelus tänasest tõhusama", ,,elagu Eesti". ,,algaval aastal". Metafoor ,,liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus" Võrdlus ,,Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval", ,,täna on tark mõista, et nagu kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad
3 Retoorilised vahendid *Laiendatud metafoor kõnes. See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi. Meie vaim sai vabaks. Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgu. *Kordus -ühe sõnarühma kindla rütmiga kordamine. Ühine hüüd ja ühine laul. Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita. Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle. *Allusioon Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda. Ei ole üksi ükski maa viide Alo Mattiiseni isamaalisele laulule. *Retooriline küsimus Vaadake ringi, me oleme kõik siin, KÕIK! Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? *Numbriline nimekiri Esiteks, me peame alati enda suhtes ausaks jääma. Teiseks, me ei tohi ise ennast petta tühjade lubadustega
Aga õnneks ei ole mingit vastuolu rahvuslike väärtuste ja liberaalsete demokraatlike väärtuste vahel. Vabandage, aga seda konflikti tõepoolest ei olemas. Seda võib küll kunstlikult konstrueerida, aga see kukub välja naeruväärne, ropendav ja lihtsalt läbi nähtav. Kasutage kui tahes reljeefseid väljendeid, ma ei usu, et siit sünniks vähem naeruväärne konflikt kui eesti kirjandusklassikast pärit küsimus, kellele täpselt võiks kuuluda koera laip (Allusioon). Ükskõik kui palju seda laipa üle aia loopida ükskõik kui valjusti vandudes, ei muutu vaidlus vähem naeruväärseks ega rohkem sisuliseks. Meil on palju päris muresid: geopoliitiliselt seismiline geograafiline asukoht (metafoor), keeruline globaalne ühiskond, agraarühiskonnalt industriaalühiskonnale üleminekut meenutav sotsiaalne muutus, mis tuleneb tänapäeva ja tuleviku tehnoloogiatest. Geograafia kaotab tähtsust, elukoht ja asukoht (paar) kaotavad
meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on 22. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut 23. Tooge mõned näited klassikalistest retoorilistest trikkidest.Hüperbool, Allusioon, Alliteratsioon Metafoor Võrdlus Retooriline küsimus Kordus Antitees. 24. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused:Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured. Plussid:Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendevad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulujate poolt. 25. Mida tuleb silmas pidada kilede ettevalmistamisel
pikkusega lõppsõna, Viimased sõnad olgu meeldejäävad, Anna alsti võimalust küsimusi esitada,Pea meeles, et esinemine pole lõppenud seni, kui see läbi on 22. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut 23. Tooge mõned näited klassikalistest retoorilistest trikkidest.Hüperbool, Allusioon, Alliteratsioon Metafoor Võrdlus Retooriline küsimus Kordus Antitees. 24. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused:Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured. Plussid:Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendevad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulujate poolt. 25. Mida tuleb silmas pidada kilede ettevalmistamisel?Ära näita
*lapse lähikond, argipäev *laps pole enam kodukeskne, pigem kui ühiskondlik olend, riigikodanik, tulevane ametnik *loodus *lõbusad seiklused, värvikad olendid ja olukorrad *abstraktne kujundiline mõtteluule, filosoofilise koega luule, mõeldud lapse aju arendamiseks *isamaa, rahvuslik mälu *sõna- ja kõlamänguline luule *värssjutustus Hando Runneli lasteluule *värsid nii suurtele kui väikestele *luule on aus, lihtne õpetusvaba *rahvalaululine algriim, allusioon ja sõnamäng *avar tundeskaala *lihtne, loomulik sõnastus *teatavas osas adresseeritud poistele *hindab sportlikkust, lapselikkust Ott Arderi lasteluule *suht nonsenss, tegelikkuses kahtlemist, mille tulemuseks on teatav pahupidisus *leidlikkus ja vabadus nähtuste seostamisel *pole tunda välist vormisundi ega kunstlikku punnitamist *tahtmine lihtsalt kõneleda *luule tegevuslik, mänguline *tundeline looja, kes suhtub lastesse suure lugupidamisega
1) välised stiimulid magamise ajal 2) hiljutised sündmused 3) ... = narratiiv Unenäo eesmärk on jõud varjatud mõteteni ja teha kindlaks, kuidas toimub ja millest koosneb nn „unetöö“ – mis unenägudes aset leiab. Unetöö 4 tasandit: tihendamine, kokkusurumine (latentne/varjatud sisu suurem, toimub kokkusurumise protsess, et algne info vähendatud kujul rakendada unenäo sisse) nihutamine (selle aluseks mingi seos (allusioon), üks asendatakse teisega) sümbolite abil kujutamine (mõttele leitakse pildiline vaste) sekundaarne töötlus (raskesti fikseeritav; impulsid pannakse järjekorda, tsenseerimise protsess; üldistavalt öeldes: millegi vormistamine looks) Kultuuriteost nähakse osalt kui unenäo ekvivalenti. Mis on kunstiteose taga? Mis on mõte? Kunstnik arvab teadvat, mis on kunstiteoses peidus, aga tegelikult mitte (kriitik võib üles leida). Publikukeskne lähenemine.
Kulminatsioon Lõpplahendus ("lahtisõlmimine") Lõpposa, epiloog tegelasest jutustam pärast sündmusi Intertekstuaalsus M. Bahtin: "dialoogi" ehk "heteroglossia" mõiste J. Kristeva (Uuringud semanalüüsist, 1969): pheno-texte, geno-texte; intertekstuaalsus M. Riffaterre ("Luulesemiootika", 1978): "hüpogrammi" mõiste G. Genette: intertektsuaalsuse liigid Intertekst- tsitaadid, võõra teksit jäljed,vihje võõrale tekstile-allusioon Paratekst-põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraafid(illustratsioonid) (annutatsioon(lühikokkuvõtte) Metatekst-kriitilised,kommenteerivad artiklid, silub ilukirjanduslikule tekst teed Arhitekst-teksti tüübi v zanri määratlus,laulud Hüpertekst- olemasolu sõltub originaaltekstist- paroodia, pastiöhe?-teiste tekstide katkenditest koostatud tekst Genette'i hüpertekstid
15.litootes D. Lausekujundid ehk figuurid · anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) · epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) - lõppriim - refrään Oh ma vaene Tarto liin! (Käsu Hans) 1.parallelism 2. perifraas ehk ümberütlus 3.tsitaat 4.allusioon 5.sentents 6.allegooria 7. iroonia 8.kalambuur ehk sõnamäng 9.paradoks Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus 10.ellips ehk väljajätt pedak heleroheline, kask kuldkollane
Me ei saa unenägudest aru sest meil on soovid ja ihad mida me ei soovi väljendada või ei taha neid ning need on piinlikud, aga unes väljenduvad nad loona. Freudi järgi on unenägu allasurutud soov või iha. 4.02.2015 Freud- unenäo teooria. „Unetöö“ Neli strateegiat: 1. Tihendamistöö ehk kokkusurumine, intentne protsess. 2. Nihutamine – mingi seos ehk mingi allusioon. Mingi üks element asendatakse teisega. 3. Sümbolite kasutusele võtmine- intertekstuaalne unenägu, leitakse näitkes mingi pildiline vaste. 4. Sekundaarne töötlemine- sümbolid muudetakse looks. Freud on arst- proovis näha vaeva sellega mis inimesega toimub. MARX- valgustusajastu jätk. Varajane sotsialistlike liikumiste idee. Eraomand- see ei tööta ja see ei ole midagi millele ühiskond võiks toetuda
proosa- kui ka värsivormis. Erinevaid kirjanduse struktureerimise viise, jutustamise tehnikaid uurib narratoloogia. Pastiss on teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara, lausestust vm. Enamasti on tegemist mängulise laenamise või tsiteerimisega, harvem originaalsuse puudumisega. Erilist huvi on pastiss pälvinud postmodernismis, mis käsitlevad kirjanduslikke tekste tihedas omavahelises põimingus (intertekstuaalsus). Allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, üldtuntud isikule, sündmusele või faktile, nt Juuda tegu, Tootsi taskud, Potjomkini küla. Allusioonid võivad lisada tekstile sügavust ja laiemat kandvust. Lüürika aluseks on elamus, väljendumine toimub vahetult, suure emotsionaalsusega seda nim lürismiks. Esitusviis on monoloogiline, autor esineb enamasti minavormis. Esikohal on seotud kõne. Lüürikas esineb keele kogu muusikaline element rütm, riim, refrään, kordus.
Katus (ehk väga üldine kokkuvõte) (1) süntagmaatiline printsiip - metonüümia - mõisteasendus s.printsiibi raames (külgnevus) (2) paradigimaatiline printsiip - metofoor - asendus sarnassuhte alusel (sarnasus) 10. Lausekujundid. (1) anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) (2) epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H) (3) parallelism (4) perifraas ehk ümberütlus (5) tsitaat (6) allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) (7) sentents (8) allegooria e mõistukõne (9) iroonia (10) kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödarääkimine) (11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel)
14. Eufemism - pehmendav ümbertlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) 15. Iroonia (oh kui kena!) 16. Hüperbool -kunstiline liialdus (ääretu meri) 17. Litootes - kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) 10. Lausekujundid. 1. Anafoor ehk alguskordus (a---/a---) 2. Epifoor ehk lõpukordus (---a/---a), sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H.) 3. Parallelism ehk mõttekordus 4. Antitees ehk vastuseade 5. Allusioon - varjatud vihje teisele kirjandusteossele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11
Kõige rohkem leiab aset unenägudse. Inimese und segavad välised stiimulid, hiljutised sündmused ja alla surutud impulsid - leiab unenägudes väljendust. Me ei saa unenägudest aru, sest soovid ja ihad, mida me häbeneme leiavad neis aset ja võivad seal väljenduda veidralt. Unenägu on allasurutud soovi tsenseeritud täitumine. 4 Võtet unenägudes Freudi järgi, unetöö: Kokkusurumine / tihendamisvõte - latentne mõned elemendid jäävad kõrvale Nihutamine - allusioon, üks element asendatakse teisega. Nt kui inimene teeb mingit tööd, siis asendatakse inimene tööriistaga. Sümbolite kasutamine - intertektuaalne unenägu, pildiline vaste mõnele tegevusele, asjale. Sekundaarne töötlemine - sümbolid muudetakse looks. Lacan - inimese mina on konstruktsioon, mis on kokku pandud keele poolt. Inimene lahkub reaalsest (ideaalsest seisundist, kus pole midagi vaja) faasist ja siseneb
traditsioonile, mis valitses 1920-50.aa koolkondades (sh strukturalismile). Nende huviobjektiks oli omaette tekst, mida uuriti suletud, autonoomse objektina, võtmata vaatluse alla konteksti, milles tegelikult kõik tekstid asuvad. Samas rõhutati, et intertekstuaalsuse mõiste on hajuv. Intertekstuaalsuse praktilise aspektiga tegeles peamiselt G. Genette. Palimpsestes. Teoses on välja toodud 5 intertekstuaalsuse liiki: 1) intertekst, nt allusioon kui viide võõrale tekstile ja tsitaat; 2) paratekst: põhiteksti ümbritsev abitekst, epigraaf, pealkirja alapealkiri, ees- ja järelsõna, illustratsioonid; 3)metateksti kriitilis-kommenteeriv tekst ehk kirjeldav-analüütiline tekst; ilukirjandust saatev saatetekst; 4) arhitekst: teksti zanri või tüübi määratlus, roosiromaan, jumalik komöödia; võib sisaldada autori või lugeja hinnangut; 5) hüpertekst: teise järgu tekstid
annaabi.ee 
