agressiivsuse mahasurumisest inimeses on südametunnistus – viis, kuidas moraalinorm kehtestada. Nietzsche eelistas tahet mõistusele. Need, kes vajavad keelt, on orjad/nõrgad – vajad piire, õigusi, seadusi, üldse ideed, et üks inimene on võrdne teisega. Võimutahte maailm ei vaja keelt, sest see pole keeleliselt väljendatav, keel ainult piirab. Foucault Adorno FREUD 1856-1939 Keskne on käsitlus alateadvusest v mitteteadvusest. F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad. Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all. Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida
Tehnoloogia arengust põhjustatud murrang. Tehnoloogia areng tõi kaasa muusikalise esituse salvestuse/kordamise. Ühekordne esitus, tuli ja läks. Improvisatsiooni sai jäljendada (Louie Armstrongi ansambel). Caruso, tõeline plaatidega seotud staar. Suurte heliloojate traditsioon katkes 20.sajandil. Rõhk kompositsioonilt esitusele, muutus ka muusika. Ühtäkki võimalikuks see, muusikas varjatut saab kuulata, emotsionaalsus. Afroameerika muusikast sai Euroopa kultuuri mitteteadvus/Miski. Maileri idee selles, et valge kultuur peaks avastama eneses mustanahalise. Mustanahalistele ei laienenud inimesele omased õigused (Ameerikas), jäeti inimese määratusest välja. Väljajäetuse tõttu tundus valgenahalistele see põnev. Valge inimese kadedus mustanahaliste päris elu vastu, sisemus pääseb valla. Miski/mitteteadvus tungis kultuuri. Jazz sisemise vabaduse, loomulikkuse avaldus. Süüdistati labasuses, primitiivsuses, käitumuslikke aspekte peeti silmas
just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säärase energiaallikana. Seda sfääri iseloomustab enesekesksus, impulssiivsus, irratsionaalsus. Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe
" (1947): kirjaniku `angazeeritus' Kirjandusteadus ja kunstiteadus Ühised voolud, koolkonnad, vormid (barokk: kunstide süntees; klassitsism: arhitektuur, skulptuur, ballett; romantism: muusika; modernism: muusika, maalikunst, kino) Intersemioosis ja intermediaalsus (ekfraas, kinoromaan) Narratiivteooria Kirjandusteadus, ajalooteadus, psühholoogia, meediauuringud, sotsioloogia, jne Kirjandusteadus ja psühholoogia Sigmund Freud (1856-1939) Mitteteadvus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Eros ja Thanatos Reaalsusprintsiibi ja mõnuprintsiibi konflikt Allasurutud tungide korduv tagasitulek Tihendus ja nihe Freudism ja kunst Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Kangelase müüt Carl Gustav Jung (1875-1961)
Staarikäsitluses kaks muutust: S. Freudi psühhoanalüüs, mitteteadvustatud impulsid inimeses. Freudi järel staaritüüpi teist moodi vaatama, inimese psühholoogiline portree muutus. Sigmund Freud (18561939) Keskne konseptsioon, alateadvus. Inimese sees impulsid, millest inimene teadlik pole, juhtivad inimese käitumist. Meie loogikas maailma kohta, kõiges on põhjust kahelda. 9.11.10 Freud. Inimeses hämarad tsoonid, kus valitsevad teised jõud mitteteadvus/alateadvus. Teadvustatud osa psüühikast on valiv, arusaav põhjustest, mitteteadvus ei suuda valida, kontrollida. Mina (ego) välismaailma peegeldus.praktiline otsustamine. Teadvus tekib, suudab oodata ihade teostamist. Moraalne Ülimina (superego) Esindab inimese sisemaailma. Päritolu mitteteadvuses. Minale vahendiks. Teatav ideaal millele inimese käitumine peaks vastama. Ülimina kujunemine Freudi jaoks seotud Oidipusega (poeg tapab oma isa, abiellub endateadmata
Lõi strukturaalse psühhoanalüüsi. Lacani lähenemine Freudi teooriale oli vastupidine kaasaegsete omast, mille tõttu ei aktsepteeritud teda Prantsuse Psühhoanalüütikute Assotsiatsioonis. Ta lõi vastukaaluks oma psühhoanalüütilise seltsi. Lacani kriitika käsitles enamasti Freudi üleseksualiseerimist, millega tema nõus ei saanud olla. Lacani arvates oli ka Freudil enesel primaarseks mitteteadvuse komponendiks mitte seksuaalsus, vaid keele ja kõne funktsioonid. Mitteteadvus on struktureeritud samamoodi kui keel. "Keele ja kõne funktsioon ja väli psühhoanalüüsis" (1953) 1966. Siin arutleb Lacan psühhoanalüüsi funktsioonide üle. Ta toob välja kolm tasandit : 1. laste analüüs. 2. libidonaalsete objektide suhete analüüs. 3. Ülekande (transferentsi) probleem Lacan arvas, et psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast. Selline lähenemine tähendas psühhoanalüüsi alustõdede revideerimist
alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealismi eelkäijateks peetakse Charles Baudelaire`i, Arthur Rimbaud´d ja Guillaume Apollinaire´i. 3 Lähtealused · Alateadvus e. mitteteadvus · Unenäod - maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid 3 etappi sürrealismi arengus · 1919-32-automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930.aastad sihilik juhus ja must huumor. · 1940-60.aastad uut laadi müütide loomine. Sõnamäng. Tähtsamad esindajad Euroopas
kujutelmadest teadlikuks saamiseks kasutatakse niinimetatud vabade assotsiatsioonide meetodit. Vaba assotsiatsioon on psühhoanalüüsi tehnika, mille töötas hüpnoosimeetodi järgi välja Freud ning see seisneb selles, et patsiendid räägiksid iseendast, mitte ei kordaks anolüütiku ideid. Teiste inimeste soovituste järelekorrutamise asemel töötavad nad läbi pigem iseendaga seonduvat. • Teadvustamatus ehk mitteteadvus – on Sigmund Freudi järgi inimpsüühika komponent, mille sisu ei ole antud hetkel hoolimata tahtepingutusest võimalik teadvusesse tuua. Freudi järgi koosneb teadvustamatus kõikidest psüühikasisudest, mida teadvusesse ei lasta. Eriti kuuluvad sinna lapselikud tung-soovid. Hiljem lõi Freud pfüühikamudeli, mis räägib teadvusest, eelteadvusest ja teadvustamatusest (miski, mina ja ülimina). Selle mudeli järgi on teadvustamatus enam-vähem sama mis miski,
aga asi on keerulisem. falsifikatsiooniprintsiibiga neid ei saa kontrollida. tegelt on siin see probleem, et falsifikatsiooniprintsiipi ei peeta enam kuigi universaalseks ega ka mitte sobivaks (ma peaks tõnisele saatma mõned lingid, kus sellest on kirjutatud) baasi ja pealisehituse skeem on analoogne freudi teadvuse ja mitteteadvuse skeemiga (teadvustamatus on jätkuvalt parem vaste selles kohas) freud jagab psüühhika teadvuseks ja mitteteadvuseks. mitteteadvus on baasiks, millele teadvus toetub. mitteteadvus freudi mõistes on unikaalne, kuid mitte individuaalne. mitteteadvus koosneb korduvatest elementidest. jung räägib ka kollektiivsest mitteteadvusest (aga see on suht kirjanduslik tuletis) teadvuse kaudu me suhtleme maailmaga meie ümber. mitteteadvuses asuvad meie instinktid ja tungide maailm, meie allasurutud soovid ja ihad, freudi järgi. mitteteadvus väljastab samuti signaale, aga seed on mõistuse kontrolli alt väljas
3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 30ndatest 60ndateni. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) Thomas Stearns Eliot ( 1888-1965 ) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] )
Jäljendatava (isegi päris peegli) puhul on tegemist ikkagi mingi Teisega (teise isikuga). Selle äratundmisel tekib illusoorset ühtsust toonitav “mina” -> ego. 2. Sümboolne - illusoorse terviku purustab isa-kuju, mis lahutab lapse lõplikult ema kehast ja kehtestab reeglistiku ning tabud. --> Lapsest saab sotsiaalse süsteemi osa. Selle tagajärjeks on mitteteadvuse tekkimine ja sisenemine sümboolsesse valda. Mitteteadvus on keelelistesse seostesse sattumise tagajärg. Inimene kui subjekt “sünnib” läbi lingvistilise süsteemi, mis koosneb sotsiaalsetest ettekirjutustest. Sümboolne vald kujutab endas juba eksisteerivat sotsiaalset struktuuri, millesse laps sündides satub - sugulased, rituaalid, soorollid, seadus(ed), ning keel on selle struktuuri osad. 3. Reaalne - koosneb tähistajatest, mis on sümboolsusest valjapoole jäävad. Reaalse
Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Väärtushinnangute hierarhia. 2. Weber: klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. # majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline # teist tüüpi jaotus: seisused/staatusrühmad (Stände/ status groups). Erinev prestiiz, elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Kolmas jaotus: erakonnad/huvirühmad (Parteien). Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud. Võib kattuda majandusliku ideoloogia ja positsiooniga, aga pigem mitte: rahvus, religion, perekond Kõik jaotused on olemas, aga erinevates situatsioonides on nendel erinev tähtsus. Staatusgrupid
Suurim neist on Freudi Oidipuse kompleks, mis taandab erinevad psüühilised protsessid lapse lahutamisele emast. Deleuze'i ja Guattari risoomiteooria on olemuselt Freudi klassikalise psühhoanalüüsi kriitika. Traditsoonilise psühhoanalüüsi puhul on subjekt määratletud ihalevana või kadunud ühtsuse poole suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes
Suurim neist on Freudi Oidipuse kompleks, mis taandab erinevad psüühilised protsessid lapse lahutamisele emast. Deleuze'i ja Guattari risoomiteooria on olemuselt Freudi klassikalise psühhoanalüüsi kriitika. Traditsoonilise psühhoanalüüsi puhul on subjekt määratletud ihalevana või kadunud ühtsuse poole suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt. Postkolonialistlik identiteet
See koolkond tegutseb siiani, eriti populaarne USA's. Teraapia on pikaajaline. S. Freud - austria psühhiaater, keda peetakse psühhoanalüüsi rajajaks. Proovisid hüpnoosi - avastasid, et hüpnoosi seisundis tuli meelde selliseid mälestusi, mida tavaseisundis ei suudeta meenutada. Mälestused, mis hüpnoosi ajal meenuvad, on raviva toimega. Freud jagas inimpsüühika kolmeks: * teadvus- mitu asja ei mahu *eelteadvus - mälestus, kujutus, mõte *alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) - sinna kogunenud mõtted, emotsioonid, mis mõjuvad inimesele häirivalt- tõrjub need, et ei oleks liigset pinget. Tavaliselt seotud väljendamatute emotsioonidega ja võivad tekkida haigushood. Psühhoanalüüs - alateadvusest välja tõrjutud emotsioonid tuuakse tagasi ja sellel on tervendav efekt. 1)Hüpnoos oli esimene võimalus, kuid see polnud väga hea meetod (kurnav ja kõik ei allunud hüpnoosile). Püüti
..uusi? Iga tootmisviisiga käib kaasas kindel pealisehitus, mis koosneb erinevatest institutsioonidest(nt koolid). Pealisehitus teataval määral annab edasi mis baas on, kuid mitte rohkem. See klass, mis valitseb materiaalsed jõude ühiskonnas, valitseb ka kõike vaimses sfääris toimuvat. Valitseva klassi ideed jäävad domineerima. 18.09.2013 Kultuuritööstuse kontseptsioon. Mitteteadvuses asub tema tungide ja instinktide sfäär. Mitteteadvus tekkinud teadus suhtleb tsensuuri teel. Olemüstilikatsioon ... "Valed" eeldused on seotud Descartes'iga. Freud Descartes Meie inimese käsitlus kuni Freudini oli Descartesi poolt käsitletud. "Kahtle kõiges, mida sa näed" Eneseteadvus on teadvuses väga väike osa, on ka selliseid sfääre millest inimene ei tea midagi. Mina ego Ülimina superego Miski - id Impulsid ? naudinguprintsiip, kaks keskset tungi elu tung ehk eros ja surmatung ehk Thanatus..
teadmised. Ressursid on piiratud. Ebavõrdsus on vajalik ning kasulik. Millist kolm sotsiaalse kihistumise dimensiooni pakub Max Weber. Võim, prestiiz ja omand. Kastisüsteem, seisusüsteem ja klassisüsteem. - klassijaotuse alusena eristab majanduslikku (=eluvõimalused), sotsiaalset ja ühiste huvide möödet. * majanduslikud klassid tulenevad sellest, et inimestel on erinevad võimalused materiaalsete väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline. * teist tüüpi jaotus: Seisused/Staatusrühmad. Erinev prestiiz. Elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Näiteks askeedid, osavad kunstnikud, Islandil muusik, Venemaal "hudoznik" hinnas. Tähtsam ajal, kui sotsiaalsed muudatused on aeglased. * kolmas jaotus: Erakonnad/huvirühmad. Võim. Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud. Võib kattuda majandusliku ideoloogia ja positsiooniga, aga pigem mitte: rahvus, religion, perekond.
narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad
narkootikumid); c) kehasisesed ärritajad (nt kroonilised haigused); d) psüühilised tegurid. Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. 3 "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese
sisemised meeled ja tajud). George Berkley (1685-1753) - aistingud ja taju ainuke reaalsus, milles saab kindel olla (Olla tähendab tajuda Esse est percipi) Gottfried W. von Leibniz (1646-1716) toimub aktiivne sensoorse sisendi töötlus, alateadlikud aistingud. Immanuel Kant (1724-1804) mõtlemise kategooriad. Arthur Schopenhauer (1788-1860) tahe, kannatused, vajaduste rahuldamine, sublimatsioon. Eduard von Hartmann (1842-1906) mitteteadvus kui inimest motiveeriv jõud. Füsioloogilised uurimused Inimese füsioloogilise funktsioneerimise tundma õppimine mõjutas arusaamist psühhika ja mateeria vahelistest seostest. Füsioloogid uurisid närviprotsesside olemust, aju funktsioone ja refleksidel (tingitud, tingimatud) põhinevat käitumist. Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Vaid mõned üksikud 19. sajandil tehtud avastused aju ja psüühika vaheliste seoste kohta.
olukordi, mille on ta unustanud, siis sellel on raviv effekt ja see tervendab inimest. -) Freud liigitab selle Anna O. katse järgi inimese mõistuse mitmeks osaks: 1) Teadvus sinna ei mahu eriti palju, aga seal on asjad, mida on inimesed võimelised kohe sõnastama või millest ollakse suutelised meenutama mingit kindlat pilti. 2) Eelteadvus piltlikult öeldes, et üks korralik sildistatud teadvus ehk kõik mida me suudame teadvustada on eelteadvuses. 3) Alateadvus e. teadvustamatus (e. mitteteadvus) seal on mälestused, mõtted, fantaasiad, emotsioonid jne, mis on enamjaolt seotud millegi häiriva või ärritavaga. Need asjad, mis on tõrjutud inimese alateadvusesse, muutuvad inimese psüühikale häirivaks ja hakkavad segama kõike muud. Freudi arust tulekski teha seda, et tuleks tuua kõik asjad alateadvusest tagasi teadvusesse, et need ei segaks muud nii palju ja muudaks inimest haigemaks. Ehk psühhoanalüüsi mõte on tuua alateadvusest asju teadvusesse,
käitumise ABC mudel Formuleerimise alus: probleemse käitumise säilime tänu väärkäitumise kinnitamisele Sekkumise alus: vaadeldava ja mõõdetava käitumise muutmine Sekkumisstrateegiad: kinnitamine, aja mahavõtmine, lepingud, märgimajandus, küllastumine, kustutamine, karistamine Psühhoanalüütiline lähenemine: Põhiliseks ajasegmendiks on lapse minevik, lapse alateadvuses, sorime lapsepõlves. Teoreetiline alus alateadvus või mitteteadvus on tahtele allumatu; varajane lapsepõlv. Ego kaitsemehhanismid: Id- alateadvus, agressiivne ja seksuaalne, Ego- teadvus, superego - kõik mis puudutab ühiskonnas olevaid norme. Emotsionaalne deprivatsioon ja kiindmus õpisituatsioonides - emotsioonidega eluliste asjaolude mitterahuldamine. Need lapsed, kes emotsionaalse deprivatsiooni all kannatanud, neil esinevad teatud probleemid hilisemas eas. Väljendub erinevates
ühiskonna ja suguluse korrastatuse järele, mis käib enne meid ja mis lõpuks näitab kätte koha ühiskonnas inimestega läbides. Seda tähistab lacan sõnaga "Teine" st siis "teine" suure T-ga. Kehtivad seosed ja struktuurid asjade vahel. Seega on subjekti kujunemises võrdselt tähtsad nii keha kui keel. Kokku on viidud nii materialistlik kui idealistlik filosoofia traditsioon. Kuid just see viimane viib meid kuulsa Lacani väiteni: mitteteadvus on struktuurne ja keele sarnane. Vaatame järgnevalt lähemalt, mida selle all mõeldakse. Struktuurne mitteteadvus. Ihad, nagu öeldud, pole mõeldud tumedate ja määratlemata tungidena, vaid on subjektile eelnevalt antud sotsiaalse süsteemi poolt, kus inimene elab ja kujuneb. Iha tuleb meisse Teisest. Seega on siin erinevus Freudiga, kellel oli see asetatud elementaarse instinkti staatusesse, Lacanil tekib alateadvus alles koos teadvuse ja keelega. KEELETA POLEKSKI ALATEADVUST. %
,,Nukker troopika" - melanhoolne reisiessee antropoloogi tööst, lääne kultuuri hälbelisusest ning metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest. Levi-Straussi mõju - lääne üldkehtivate normide ja nende eelispositsiooni murendamine. Ülejäänud kultuurid seni kui madalam arenguaste - nüüd kas mitte Lääne kultuur pole hälve (vohav kasvaja)? Levi-Straussi nägemuses inimese areng põhineb ühel allikal - keelel. (vrd Marx - majandus; Ferud - mitteteadvus). Roland Barthes (1915-1980) Mütoloogiad (1957): meie rituaalid ja vaated on mütoloogiad. Uurib peaasjalikult massikommunikatsiooni keelt (aga samal ajal loob müüti kodanlasest kui müütide kütkes olevast...) }=> Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © erinevad normist sellepoolest, et energia jaotus on ebanormaalne. Liiga palju energiat on seotud mitteteadvuse tormiliste protsesside ja kaitsetega nende teadvusse murdmise eest ning ego käsutusse on jäänud liiga vähe teiseste protsesside läbiviimiseks. Raskema patoloogia korral nagu psühhoosid, murrab mitteteadvus barjääri läbi, esmased protsessid ujutavad teadvuse üle ning kogu psüühika hakkab funktsioneerima nende ebaloogiliste printsiipide kohaselt. Kaob piir reaalsuse ja alateadlike soovide ning hirmude vahel, segi läheb sise- ja välismaailm. Psüühika strukturaalne mudel on Freudi lõplik (esitatud teoses Das Ich und das Es, 1923. a.), lihvitum psüühika ehituse teooria. Freud pidas vajalikuks jaotada isiksuse osad pigem nende iseloomuliku sisu, kui asukoha järgi teadvustatuse suhtes
Põhjused lähtuvalt sellest, et alateadvusel.. Enamik käitumisest psüühikasiseste jõudude poolt määratud. Suurem osa inimeses motivatsioonist pole teadlik.... Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Psüühilised fenomenid erinevatel teadvustuse astmetel teadvuses, eelteadvuses, alateadvuses. Alateadvus on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Alateadvus ehk mitteteadvus on Sigmund Freudi järgi psüühika Interpreteerida kahte moodi: - ego kaitsemehhanismid õpisituatsioonis. Nt mahasurumine, ratsionaliseerimine, sublimatsioon - Emotsionaalne deprivatsioon(emotsionaalsete vajaduste mitterahuldamine varajases eas) ja kiindumus õpisituatsioonis mõjutavad nii, et on probleemid. Nt maimikueas lapsed mängima mängu. Määrasid nende laste kiindumusstiili võõras situatsioonis
Isatapp äratab poegades süütunde, mis viib isa jumaldamiseni: tootemloom asendab isa. Tootemlooma tapu keeld süütunde vältimiseks. Freudi õpilased uurisid, kuidas Oidipuse müüt rakendub erinevates mütoloogiates. Pole vahet rahvaste psühholoogia ja inimpsüühika vahel. K. Abraham Unenägu ja müüt, O. Rank Müüt kangelase sünnist, H. Sachs Psühhoanalüüsi tähendus vaimuteadustes. Müüdi abil on võimalik patsienti ravida. C. G. Jung ja jungiaanid. Kollektiivne mitteteadvus, lapse ema, animuse ja triksteri arhetüübid. Jung kritiseerib Freudi kinnisideed, Oidipuse kompleksi, ja arvab, et alateadvus kätkeb endas ürgseid energiaid, mis omandavad teadvuses narratiivi kuju. Mütoloogilise sümboli arhetüübi mõiste on väga lai, hõlmates mitmeid sümboleid ja müüte. Lapse arhetüüpi kehastab Kristus. Laps asub surma ja elu piiril, tal on vastandlikud omadused. Laps sünnib juhuslikult, miski ei taga talle stabiilset olemas- olu. Laps kui väljakutse loodusele
Selle raamatu lõpus on Freud kirjutanud välja selle, mille nad Breueriga koos eelmises raamatus avastasid. Ta toob välja oma nägemuse inimmõistuse erinevatest tasanditest (teadvus, eelteadvus, alateadvus). Teadvustamise tunnus on see, et me suudame piltlikult seda ette kujutada või seda sõnastada. Kõik see, mida me saame sinna teadvusesse tõsta on eelteadvus. Need on meie mõtted, mälestused, fantaasiad ja emotsionaalsed seisundid. Alateadvus (mitteteadvus, teadvustamatus) on see osa, mida inimesel on raske teadvustada. Seal võivad olla mälestused, mõtted, tunded. Seda eraldaks nagu mingi barjäär teistest kihtidest. Küll aga pidevalt tõrjutakse mõtteid, fantaasiaid jms eelteadvusest alateadvusesse. Psühhoanalüüsi ülesanne on need uuesti välja päästa, sest sellega kaasneb raviv effekt. See ongi psühhoanalüüsi üldidee. Kuidas see toimub? Hüpnoosi nimetatakse ka vabade assotsatsioonide meetodiks
ning seega ei ole nende täpsest kujust ning olemusest midagi teada. Jung käsitleb neid selle mõju järgi, mida nad inimese teadlikule osale avaldavad 3.2.2.Teadvus ja teadvustamatus Tegemist on nii Jungi kui ka teiste psühhoanalüütikute pea keskse mõistega. Terminit das Unbewusste on eesti keelde tõlgitud väga mitmeti, kasutades erinevate tõlkijate puhul sõnu nagu alateadvus, teadvustamatus, ebateadvus, mitteteadvus või isegi irdteadvus. Käesolevas töös on kasutatud sõna alateadvus kui eesti keeles kõige enam juurdunumat, ning seda vastavalt levinud kasutusviisile- mõeldes selle all üksikisiku teadvustamatut osa. Kuna Jung osutab suurt tähelepanu ka kollektiivsele alateadvusele ehk teadvustamatusele, siis on terminit teadvustamatus kasutatud enamasti juhul, kui üksikisikut või ühiskonda mõjutavad kujundid või protsessid, mis pärinevad inimkonna ajaloolise kogemuse üldkogumist
annaabi.ee 
