Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. ● Miks uurida kirjandust ?
Institutsionalistid eeldaksid justkui, et kunsti tegemiseks on vaja sotsiaalseid eeldusi. Tegelikkuses see nii ei ole, kunstnikuks olemine ei nõua formaalseid kriteeriumeid. Samuti on institutsionaalsuse ideed kritiseerinud Monroe Beardsley, kes väidab, et tegelikult ei ole kunstimaailma olemasolu kunsti tegemiseks vajalik, sest kunstnik võib maalida ka koopas sõltumata igasugustest sotsiaalsetest institutsioonidest. 1. Esteetiline kunstiteooria püüab kunsti defineerida esteetilise kogemuse kaudu. Eristatakse esteetilist aktualismi ja intentsionalismi, kuivõrd esimene rõhutab esteetilist kogemust, teine aga kavatsust seda luua. Beardsley järgi on x kunstiteos ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Loomise all mõistab Beardsley mitmesuguseid tegevusi ehk tingimuste korraldamist kunstiteose loomiseks ja esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. Esteetiline kogemus on inimajus toimuv protsess, millele on omane, et teosesse
kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovits, Borev). ,,Esteetika" teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks esteetika-teaduse näiteks on eksperimentaalesteetika, mille rajajaks on Gustav Theodor Fechner. Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti
Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes
Esteetika on filosoofia haru, mille uurimise probleemiks on määratleda universaalne esteetika kategooria või kategooriad. Uurimise aineks on esteetika kategooria ja selle tunnetamine. Üheks selliseks universaalseks kategooriaks on näiteks ,,esteetiline". Esteetika kategooriat võime defineerida kui kõige üldisemat loogilist mõistet, mis avab esteetika kui teaduse sisu ja üldistab teaduslikult ümbritseva tegelikkuse esteetilist omapära. Esteetika kategooria tekitab esteetilise elamuse, milleks on emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loomeesemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetika ajalugu käsitleb esteetika kategooriate käsitlemise lugu. Läbi ajaloo on esteetika kategooriateks pakutud ,,esteetiline", ,,kaunis", ,,harmooniline", ,,üliilus", ,,esteetiline ideaal", ,,kunst" jms. Euroopas algab esteetika kategooria interpreteerimine Sokratesega, kelle määratluse järgi on esteetika kategooriaks ,,kaunis"
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa
visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema 8 "Näha miskit kunstina nõuab midagi sellist mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost- kunstimaailma." 4. Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhimõisteid. 5. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 2. loeng Loengu struktuur I. Esteetiline kunstiteooria II. Esteetilise kunstiteooria kriitikat III. Historistlik kunstiteooria IV. Historistliku kunstiteooria kriitikat I. Esteetiline kunstiteooria · Monroe C. Beardsley · William Tolhurst · Nick Zangwill · Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." · Kitsamalt kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. · Kaks versiooni: aktualism ja intentsionalism 1. Esteetiline aktualism (Osborne, Schlesinger):
MODERNISMI TUNNUSED 1) assotsiatiivsus; 2) fragmentaarsus; 3) psühhologism Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel (kirjandusteose olemuse määrab see ajajärk ja elulaad, milles ta on loodud ja mis temas peegeldub) on modernistlik igasugune teaduslik- tehnilise revolutsiooni alguses või ajal loodud kirjandusteos. Kirjanduse esteetilise tõlgendamise alusel (kirjandusteos kui iseseisev struktuur, omaette mikromaailm) on modernismi mõiste tähendus märksa kitsam ja seda määratlevad kolm ülaltoodud tunnusjoont. Kirjanduse sotsioloogilise tõlgendamise alusel on postmodernistlik igasugune teos, mis on loodud teaduslik-tehnilise revolutsiooni hilisema ja kaugemale jõudnud järgu tingimustes ja seda peegeldab. Esteetilise tõlgenduse alusel (mida esindab näiteks Jean-François Lyotard (1924 – 1998), teenäitava raamatu „Postmodernne olukord: aruanne teadmiste kohta“ (1979) autor) eristuvad kirjanduslik modernism ja postmodernism jä...
R. Päts Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis Juba oma esimestes raamatutes abiks õpetajatele rõhutas R . Päts seda, et igal juhul peab jääma domineerima tunnis musitseeriv tegevus. Üldise esteetilise kasvatuse süsteemis on muusikalisel kasvatusel üldhariduskoolis keskne koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne
ja selle koostisosi. Selle abil peaksime hakkama, kuidas ilu ilmneb, millised asjaolud/tingimused moodustavad objektis ilu, millised meile iseloomulikud iseärasused muudava meid ilu suhtes tundlikuks ning missugune suhe valitseb objekti põhilaadi ning meie vastuvõtlikkuse vahel 2. Millega S käsitluses esteetika tegeleb? Kuidas suhestuvad omavahel kriitika ja esteetika? Santayana käsitluses tegeleb esteetika inimese esteetilise vastuvõtlikkuse uurimisega ja uurib tõelisi tundeid ilu suhtes. Esteetika mõiste all käsitletakse tajumise või vatuvõtlikkuse teooriat. Esteetika on liiga avar ja hõlmab kõiki naudinguid ja piinu, kui mitte kõiki tajumisi üleüldse. Esteetika tegeleb sellega, kuidas me väärtusi tajume. Kriitika ja esteetika suhestuvad omavahel. Paljud 18. sajandi autorid nimetasid ilu filosoofiat kriitikaks ja seda mõistet kasutatakse kunstiteoste eritleval hindamisel ka edaspidi.
Loodusmälestis Loodusmälestist mõistetakse kui erilise teadusliku, kultuuriloolise või esteetilise väärtusega, inimtegevuse tagajärjel ohtu sattunud eluta või eluslooduse objekti. Termin võeti laiemalt kasutusele 20.sajandi algul. Loodusmälestised on eluta objektidest näiteks rändrahnud, paljandid, allikad, karstialad, meteoriidikraatrid jne, elus objektidest aga näiteks kotkad. Loodusmälestisena on ära märgitud ka Saaremaa põhjarannikul asuv Panga ehk Mustjala pank. Panga pank on looduskaitse all, sealhulgas panga põhja- ja läänepoolne osa 1 km
on avesta keeles omavahelt lahutamatult seotud sõnadega "hea", "aus": suurepärane on see, mis on hea inimesele. Alguseks esitas kaunist harmoonia ja proportsionaalsus - idu kategooria "harmoonia". Kõige olulisem selle harmoonia ilming oli proportsionaalsuse sümmeetria, väljendades, näiteks ehitus kirikulaulud, arhitektuur jne Kogu universum, loodus, kogu elu oli täidetud valgusega, see tuli temalt, see oli talle allutatud. Kunstilise kultuuri valdkonnas valgus mängis vana Iraanis olulise esteetilise kategooria rolli. Iraani kuningate palee saalid olid üle ujutatud valgusega. Tule kult oli liider soroastriusus. Sisuliselt oli see, et säilitada tule pidevalt põlevana, mis aitas kaasa pimedate jõudude ja kurja vatu võitlemisele. Reaalseks kultuse ilming oli tellisplatvormide ehituses. Muistne Pallestiina. Üks väheseid säilinud kirjalikke allikaid kujutavaid selle ajastu esteetiliseid vaated, on Piibel. See otse
on avesta keeles omavahelt lahutamatult seotud sõnadega "hea", "aus": suurepärane on see, mis on hea inimesele. Alguseks esitas kaunist harmoonia ja proportsionaalsus - idu kategooria "harmoonia". Kõige olulisem selle harmoonia ilming oli proportsionaalsuse sümmeetria, väljendades, näiteks ehitus kirikulaulud, arhitektuur jne Kogu universum, loodus, kogu elu oli täidetud valgusega, see tuli temalt, see oli talle allutatud. Kunstilise kultuuri valdkonnas valgus mängis vana Iraanis olulise esteetilise kategooria rolli. Iraani kuningate palee saalid olid üle ujutatud valgusega. Tule kult oli liider soroastriusus. Sisuliselt oli see, et säilitada tule pidevalt põlevana, mis aitas kaasa pimedate jõudude ja kurja vatu võitlemisele. Reaalseks kultuse ilming oli tellisplatvormide ehituses. Muistne Pallestiina. Üks väheseid säilinud kirjalikke allikaid kujutavaid selle ajastu esteetiliseid vaated, on Piibel. See otse
· Kui kivide veeimavus on suur, siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemisprotsess peatub. · Kui aga kivide veeimavus on väga väike, siis ei saavutata head naket, sest tsemedipiim ei imendu kivide pinna sisse. Krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimisel: · Ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu · tulepüsivuse tõstmiseks · esteetilise välimuse andmiseks · tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda · erijuhtudel (radiatsioonikaitse jms) Krohvide liigid: · aluskrohv · jämekrohv · pinna- e viimistluskrohv · iga väliskrohvi saab põhimõtteliselt kasutada sisekrohvina mitte vastupidi. Krohvid jagunevad: · Mineraalseteks ja · polümeerseteks Mineraalseid krohve jaotatakse: · Kipssideainel baseeruvad sisekrohvid. · Lubikrohvid
mördid. Omadused:*müürimörtide puhul on oluline müüritise materjalide veeimavus, *kui kivide veeimavus on suur siis imavad kivid endasse mördis leiduva vee ja kivinemis protsess peatub,* kui aga kivide veeimavus on väike, siis ei saavutata head naket,sest tsemendipiim ei imendu kivide pinna sisse Sise- ja väliskrohvid:krohve kasutatakse sise- ja väliskrohvimiselaitsmiseks : ehitise välispinna kaitsmiseks ilmastiku mõjutuste vastu, tulepüsivuse tõstmiseks, esteetilise välimuse andmiseks, tasandamiseks selleks, et järgnevalt viimistleda, erijuhtudel Liigid:aluskrohv, jämekrohv, pinna-e viimistluskrohv Jagunevad: mineraalseteks ja polümeerseteks. Alaliigid:müürimördid, krohvimördid, pahtelsegud, plaatimissegud, vuugisegud, peeneteralised betoonid. 1.Mida nimetatakse sideainetaignaks? 2.mida nimetatakse mördiks? 3.mis on betoon? 4.Kuidas liigitatakse betoone tiheduse järgi ?3 5.mida näitab betooni klass ? 6.normaal-betooni koostisosad 7
Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi põhjalikult ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas, kuigi seal ei arendatud eetilistest küsimustega tegelemisest välja omaette teadust. Võib väita, et just antiikfilosoofid sõnastasid esimestena väga kõrged eetilised standardid, mida Albert Schweitzer nimetas absoluutseks eetikaks. Esteetika (kreeka keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud) on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldprintsiipe, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi teaduste aine ei ole midagi igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetika tekkis kauges minevikus (umbes 2500 aastat tagasi),
kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi, Kui 19
3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist kõike nägema. Esimene lumi, ilus ilm. 4. Millised on esteetika seosed kunstiga? Kas kunsti tähendus sõltub esteetikast? Esteetika seotud kunstiga väga palju. Esteetika uurib kauni avaldumist, maailma esteetilise tunnetamise, see on õpetus kunsti vormidest, ja üldselt ilust ja inetust. Seoses selle õpetusega, muutub meie ilu tunnetamine, meie arutlemine kunsti kohta ja sii kunsti tähendus ka muutub. 5. Milline on 'esteetika' mõiste etümoloogia? Sõna "esteetika" pärineb kreeka sõnast , mis tähendab aistilisus (tundlikkus ) või meeletaju. Termin "esteetika" oli kehtestatud Alexander Gottlieb Baumgarteniga tema teoses "sthti" 1750
Graafika (kr graphein ´kirjutama) mõistet kasutatakse laiemas ja kitsamas tähenduses: 1. Koondnimetusena kõikide joonistamisvõimaluste ja sel teel loodud kujutiste kohta 2. Sünonüümina kunstilisele trükigraafikale Graafika väljendusvahenditeks on punkt ja joon. Tarbekunst – kunsti haru mis hõlmab tarbeesemete valmistamist. Kujundatakse ja teostatakse nt mööblit, keraamikat, rõivaid, klaasi- ja metallitöid, tekstiili jms. Tarbekunst püüdleb seejuures funktsionaalse ja esteetilise ühendamisele. Kujundav kunst ehk disain jaguneb Ruumidisain ehk sisekujundus Tootedisain ehk masstoodangus olevatele esemetele esteetilise ja funktsionaalse kujunduse ning vormi loomine
Kogu proteesi kompositsioon peaks olema komplimenteeriv näole ja iseendale, Samas see ei tohiks olla mehaaniliselt sirge või ilma unikaalsuseta. Anda infot proteeside kohta hambututele inimestele on suur kliiniline väljakutse. Terevat pappillat(intensive pappilla) on uuritud enam ja seda peetakse usaldusväärseks lõualuu eesmiste hammaste positsioneerimisel. Sellel on muidugi küsitletav stabiilsus ja põhjustab piisavalt vigu. Probleemid esteetilise informatsiooni kasutamisel võivad esile tõusta kuna patsiendid on individuaalsed. Selle informatsiooni kasutamine tähendab et patsient tahab saada rahuldavat välimust kas nagu naturaalset või ilusat. Üks uurimus analüüsis kas inimesed eelistavad Naturaalse välimusega proteese või eelisavad ilusaid hambaid. Kõrge patsientide enesehinnang oli õigustatud valiku juurde et nad soovivad naturaalse välimusega proteese. Põhine nõustumine selle idee all põhineb hamba literatuuris
See ajas aga vanad tegijad marru ning teosed tekitasid palju kära nii maalimisviisi kui ka vabameelse sisu tõttu. Ka tänapäeval ei saa kõik nõustuda, et kas üks või teine kunstivool on õige, kuid arvatavasti kõik suudavad leppida teise poole olemasoluga, just nagu usklikud peavad leppima faktiga, et maailmas on ateiste ja vasakpoolne partei peab leppima parempoolse olemasoluga. Praegusel ajastul on võimalik nii abstraktse ja postmodernistliku kui ka esteetilise kunsti rahulik kooseksisteerimine, sest mõlemal on võrdsel arvul toetajaid ning on muutunud raskeks visuaalselt kunsti mittekunstist eristada.
ARHITEKT Karl Simovart Arhitekt Arhitekt on magistritaseme arhitektiõppe lõpetanud spetsialist, kes kavandab ehitatud keskkonda: linnu ja hooneid. Arhitekti amet sobib inimesele, kes tunneb arhitektuuri vastu huvi, on loominguline ning samas kannatlik. Arhitekti tööväljavaated on head. Mida arhitekt teeb? Arhitekt kavandab ehitisi, nagu elumajad, kauplused, koolid, ärihooned jne. Lisaks kunstipärase ja esteetilise välisilme loomisele peab ta ehitised kavandama praktiliseks ja turvaliseks, et inimestel oleks neis mugav elada ja töötada. Samuti peab arhitekt jälgima, et ehitised sobiksid ümbritsevasse keskkonda. Äsja ülikooli lõpetanud magistrikraadiga diplomeeritud arhitekt koostab ehitusprojekte kogenuma arhitekti juhendamisel. Piisava töökogemusega arhitekt võib taotleda volitatud arhitekti kutset.
(I.A.Richards, L.Tolstoi, F.R.Leavis, T.S.Eliot, E.Pound, uuskriitika). Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust viimse toetus-punktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat -- seni oli kunstiks peetud ekslikult muudest huvidest (seks, religioon, patriotism, moraal) lähtuvat kaemust. Igas kunstitöös on aga tähenduslik vorm, eriline esteetiline substraat, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Näit. Bach mõjutab (vorm), samad noodid eraldi mitte. Teatud muusikalised kordused -- värvide koosmäng, lugude struktuur määrab ära, mis teeb meid rõõmsaks, kurvaks jne. Siin on püüet kunsti idealistlikult puhastada, näidata, et kunst toimib sama selgelt ja täpselt, kui matemaatiline kombinatsioon. Fry järgi kunstifenomenidele (artefaktidele) on ühine just iidne vorm ja kunst mõjubki seetõttu, et toob vormi kaudu esile vanu sügavaid (arhetüüpseid) mälestusi.
üle ma tänulikum oleks olnud. Ei olnud ma ka kursis selle Jaapani kunsti aspektiga''. Mõned aastad hiljem kirjutas Munthe ''Liikumine, mis nüüd levis Jaapanist Eoroopasse'', ja see Jaapani kunst oli tema üheks peamiseks inspiratsiooniallikaks püüdlustes mõista Norra dekoratiivkunsti. Eelkõige oli see suhtumine kompositsiooni, aga ka rõhutamine feodaalsesse ja Jaapani kunsti mis Munthed huvitas. On selge, et Munthe, nagu teised esteetilise liikumise liikmed Inglismaal ja Prantsusmaal, leidis inspiratsiooniallikaks müüdid ja folkloori, kombineerituna mõjutustega keskajast ja Jaapani kunstist oli see muutus millel põhines järgnev kunstinivoo. 1891-92 aasta talvel toimus dramaatiline muutus mis ilmnes suhtumises Munthe kunstilistel püüdlustel. Ta hakkas mõtlema tööstusele. Ta jäi kinn faktile, et niikaugele kui keegi meenutada suudab pole keegi Norras tootnud Norra ideid või
tähenduse, mis tagas ka kõnekunsti õitsengu, kujunes süsteemiks. Aristoteles, Cicero, Quintilianus. Kirjanduses on kasutatud nii kõnekujundite teooriat, toopikat (formaalloogiline mõiste, praegu ka konkreetse sisuga klisee, stereotüüp, motiiv või teema) kui ka retoorilisi teksti interpreteerimise võtteid. Esteetika - kirjandus kui kunstiliik Kr keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud. Esteetika on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste järgi loomise üldisi põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi. Kui 19
teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem kirjanikke "murrab suuremaid ja suuremaid tükke "reaalsusest" oma tööde ülesehitamiseks" (David Shields, Reality Hunger: A Manifesto, 2010). Shields toob selle näitlikustamiseks suure hulga tunnuseid: teadlik antikunsti võtete kasutus sh "toores", tsenseerimata, toimetamata, amatöörlik suhe teosesse, juhuslikkus, avatus, refleksiivsus. Lühidalt öeldes audentsus, ehedus esteetilise juhtmõttena. Kuid selle kaudu saab küsida ka seda, kuidas uues kultuurisituatsioonis "reaalsus" muutub fiktsiooniks. Kuidas reaalsust struktureeritakse, jutustatakse (reality-showd, teleuudised, meedia laiemalt). Näiteks saksa päritolu inglismaal elanud W. G. Sebaldi looming, kes oma keerulistes mälu ja ajalooga tegelevatesse metafüüsilistes romaanides esindab just reaalsust ja fiktsiooni kokkusulatavat hoiakut (nt statistika ja fotode kasutamine). [Vt nt Mati Sirkel "Sebaldiaana"
Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. Looming Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, pulm ( ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi . Pingsa ja kategoorilise väljenduslaadiga luulelooming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline
,,Roheliste silmadega Veenusest"). Nii võisid Baudelaire`i erootilistes luuletustes maine kirg ja nauding luua elutäiuse illusiooni, mille luuletaja aga tihti ise kohe lõikus groteskse või iroonilise madalduse teel, näidates elutäiuse mandumist roiskumiseks, lagunevaks ihuks (,,Vampiiri metamorfoosid"). Pärast ,,Kurja lillede" esikväljaannet muutus Baudelaire aktiivsemalt kriitiliseks ühiskonna suhtes. Tema kunstikriitilised esseed äratasid laia tähelepanu ja tagasid talle esteetilise autoriteedi. Postuumselt ilmus ,,Luuletusi proosas" (1869, e. k. 1930 "Väikesed poeemid proosas").
Looduskaitseseadus Jaanika Märdimäe Taavi Tuvikene Merli Soolind Looduskaitseseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Varem kehtis Eesti Vabariigis kaitstavate loodusobjektide seadus (KLOS). Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Looduskaitseseaduse tegevusalad
või ,,halb". 6. Iseloomustage esteetilist kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid. Igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe ,,esteetilisega". Nt: ,,kunst on esteetiline fenomen" või ,,kunsti tähtsam funktsioon on esteetiline" Defineeritakse kunsti ,,esteetilise kogemuse" mõiste kaudu. Kaks versiooni: .. aktualism kunstiteoseks on artefakt, mis standardtingimustes kutsub esile esteetilise kogemuse. .. intentsionalism ,,x" on kunstiteos ainult siis, kui ,,x" on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiilist kogemust. Põhimõisted: .. produtseerimise tingimus igasugune loomine esteetilise kogemuse esilekutsumiseks .. esteetiline kogemus (1) esteetiliste omaduste kogemine (2) keskendumine sellele, mida tähendab omada esteetilist kogemust. .. esteetiline kavatsus ei pea olema kunstiteoses tegelikult täide viidud. 7
1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu: 1) kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul; 2) kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine; 3) tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine; 4) kunstiteoste vaatlemine, vestlused kunstiteostest, kunstist. Valdkonna Muusika sisu: 1) laulmine; 2) muusika kuulamine; 3) muusikalis-rütmiline liikumine; 4) pillimäng. Integratsioon pedagoogikas on erinevates õppeainetes omandatud teadmiste ühendamine ja seoste leidmine (eesmärgid: mõista, suhestada õpitut, saada teisi võimalusi mõtete struktureerimiseks).
Pani aluse moderntantsule Suri Prantsusmaal Nice’s, kus tema siidist sall keris end auto ratta vahele ning Näited klassikalisest/ajaloolisest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=lez5Z9yDBOQ https://www.youtube.com/watch?v=Q-lBbqzF6Ug Näited tänapäevasest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=WzqKQESuHsU https://www.youtube.com/watch?v=qk00gbDwGqM Moderntants Eestis Moderntantsu tõi Eestisse esimesena Elmerice Parts, kes asutas Tartus esteetilise gümnastika stuudio (lähtus Duncani tehnikast) Peale I maailmasõja puhkemist peatus tantsu areng ning esimesest tantsupedagoogilisest algatusest ei jäänud eesti tantsu suurt jälge, kuid andis esmase tõuke eesti plastilise tantsu ja üldse eesti kunstilise tantsu tekkeks Eestis hakkas moderntants uuest arenema peale nõukogude aega, sest varem olid kõik “läänemaailma pahed” keelatud Tänapäeval on loodud mitmesuguseid tantsu agentuure ning stuudioid, kus
Draamapedagoogika Draamapedagoogika võimalused esteetilise ja eetilise kasvatuse protsessis. · Draama kui mäng mängust ei saa üksinda naudingut, mänguks on vaja seltskonda. Kedagi ei saa sundinda mängima, mängivad need kes tahavad mängida. Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru). · Draama kui kunst · Draama kui õppimine kui pärast tehtud asju analüüsida. · Draama kui kasvatusprotsess Õpilase rollid draamaõpetuses
Essee ehitismälestiste kohta. Ehitismälestis ehk arhitektuurimälestis on kultuuripärandisse kuuluv ajaloolise, teadusliku, kunstilise, arhitektuurse, usundiloolise või muu kultuurilise väärtusega ehitis või ehitiste grupp, mis on seaduses sätestatud korra kohaselt mälestiseks tunnistatud. Ehitismälestis on hoone, rajatis, kultuurmaastik või nende kompleks. Kultuuriväärtusega ehitised ja nende kompleksid on olulised Eesti ruumilise ja esteetilise keskkonna arengu ning kohaliku identiteedi tähistajad, mitmekesise elukeskkonna hoidjad ja vaatamisväärsused. Ehitismälestiseks võivad olla arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa- arhitektuur, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelastega seotud ehitised; teaduse, tehnika ja tootmise arengut või asustuse
Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst Esteetiline mitte-kunst Esteetiline kogemus? Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel. Küsimust "mis on kunst
Stuudio õpilased saavad valida kunstikooli programmi läbimise ja lihtsalt oma rõõmuks kunstitegemise vahel. Sally Stuudio on pälvinud tunnustust projektide ja näitustega, mis lammutavad barjääre kunsti ja igapäevase elu vahel, samuti laste loomingu ja profikunsti vahel. Toredaks ja õpilasi innustavaks traditsiooniks on kujunenud temaatilised aastanäitused. Nende tunnuseks on läbi aastate olnud uurimuslik iseloom, erinevate kultuuri- ja eluvaldkondade vaheliste seoste avamine ning esteetilise ja eetilise dimensiooni ühendamine. Näiteks "Lapsed ja moodne kunst" (19951997); "Tallinna Punane Raamat" (2000); "Eesti märk" (2001); "Kingitused tulevikku" (2003). Alates 2005. aastast tegutseb stuudio juures laste ja noorte Kunstiteadlikkuse Keskus, mille ülesandeks on laiendada kunsti leviala tuua kunst inimestele lähemale ning saavutada kunstiteadlikkuse kasv Eesti ühiskonnas. Tegevusvormideks on näitused, avatud töötoad,
See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast. Ükskõik missugune kunstnik tahab igas zanris kajastada nii sügavalt kui võimalik inimese sisemaailma ja selle mitmepalgelisust. Üritan lavastuse üldist õhkkonda edasi anda peategelase Arno maailma kaudu, kasutades unenägude, allegooria, märkide ja sümbolite keelt." Etenduse algus oli mulle küll natuke segane, sest ei saanud kohe aru, et miks seal 2 peaaegu paljast inimest on
Üks tähelepanuväärseimaid asju oli see, et kõik näitlejad olid välismaalased, alustades jaapanlastega ja lõpetades inglastega. Kui internetist hakata uurima selle etenduse kohta, siis saabki teada, et lavastaja tahtsiski teha Kevadet meie jaoks üpriski arusaamatuks, tsitseerin lavastajat Ruslan Stepanovit: ,,Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast." Rain Leotoots 10. b klass Arvamus balletti kohta on suhteliselt künklik, ma lihtsalt ei oska selle kohta midagi öelda, peaaegu kõik oli minu jaoks arusaamatu. See ei tekitanud vaimustust ega
Kui jah, siis põhjendid ongi need, millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Kuid siis oleks ekslik rääkida, kunsti staatuse omistamisest, sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnistavad teose kunstistaatust, mis tal definitsiooni kaudu juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. 8. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? Kunsti eesmärk on pakkuda vaatajale mingit esteetilist naudingut, kunst täidab esteetilist ,,funktsiooni", kutsub vaatajas esile esteetilise kogemuse. 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1) Leidub kunstiteoseid, millel ei olegi esteetilise kogemuse esile kuntsumise ambitsiooni: a) kontseptuaalne kunst, nt. Duchamp, Kosuthi b) poliitiline kunst Järelikult on EKD liiga kitsas, kogu kunst ei mahu definitsiooni. 2) Leidub ,,asju", millel on esteetilise kogemise kavatsus a) autod: autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemuse esilekutsumiseks
kompositsioone. Luuletaja liigub meelsasti kõlalummuses, ilmutab suurejoonelist riimileidlikkust ja loob vaimukaid liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde.
Akrobaatika on üks esinemiskunstidest ning seda viiakse läbi ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Peaaegu igasugust spordiala, mis sisaldab endas täieliku kehalist liikumist saab pidada akrobaatikaks. Akrobaatikat sisaldavad ka tantsud, erinevad spordialad ning vettehüpped. Akrobaatikat hõlmab: · keerulised tasakaaluharjutused · väledus · koordinatsioon Akrobaatika on ka kunstilise isetegevuse zanr, millest esteetilise naudingu kõrval on suur tähtsus noorte igakülgsel füüsilisel arendamisel. Sport akrobaatika on dünaamiline ja vaatemänguline spordiala, mida harrastavad nii naised kui ka mehed. See spordiala arendab jõudu, vastupidavust, koordinatsiooni, painduvust ning ka julgust. Harjutusi sooritatakse mõnikord ka koos muusikaga, et saavutada keha liikumisel suuremat väljandusrikkust. Akrobaatika õpetab kehavalitsemisoskust läbi erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus
Probleemne on just metsade maha võtmine, põllumaade asendamine elurajoonide ning äripiirkondadega. Kuigi rohelust on meie ümber veel suhteliselt palju, ei saa pidada seda iseenesest mõistetavaks ning selle säilimise eest tuleb seista. Korraldada tuleks looduse säästlik kasutamine, looduse tasakaalu säilitamine. Tagada tuleks ühiskonna ja looduse vaheliste suhete tasakaalustatud areng, mere- ja maismaaökosüsteemide, loodusvarade, erilise teadusliku või esteetilise väärtusega territooriumide, loodusmälestiste, haruldaste ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitse. Looduse kaitsmise põhieesmärgiks on inimesele elukõlbliku looduskeskkonna tagamine, eluslooduse liigirikkuse ning loodusvarade säilitamine. Abikäe võiks ulatada siinkohal vanakreeka jumalanna Demeter, kes oli maa- ja viljakusjumalanna. Arvan, et just tema suudaks selles vallas olukorda parandada.
Näiteks esimese üldlaulupeo korraldamise luba rajati faktile, et pärisorjuse kaotamisest on möödas 50 aastat ning selle tänuks korraldatakse laulupidu. Korralduskomisjoni eesotsa ei kirjutatud aga peakorraldajat J. V. Jannsenit vaid sisuliselt mitte asjassepuutuv Tartu Maarja kiriku baltisaksalsest praost A. H. Willigerode. Maa laulukoore juhatasid köstrid ning pillimeesteks olid õpetajad, vanemad koolilapsed ja ümbruskonna talurahvas. Niisugune organiseeritud muusikaharrastus on esteetilise ja emotsionaalse eneseväljenduse kõrval ka sotsiaalne tegevus, mille tulemusena laulukooridest arenesid sajandi kolmandal veerandil muusika-, heategevus- ja karskusseltsid. Esimesel laulupeol esines kokku 51 koori ning puhkpilliorkestrit ehk kokku 851 esinejat. Kokku käis kahe päeva jooksul läbi 15 000 kuulajat. See võimendas eestlaste rahvuslikuse tunnet. Uueks sihiks seati rahvusluse edendamine ning rahvuslik ühtsus. Sai alguse „vabaks laulmise“ põhimõte,
Liigitatav definitsioon: väide „see on kunst“ tähendab et see kuulub teatud kategooriasse (ei defineeri kas on hea või halb). Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks ehk „see maal on kunstiteos“ lauses sõna maal juba viitab et artefakt on kunstiteos. 5. Esteetiline kunstidefinitsioon: Kunstil on lähedane suhe „esteetilisega“. Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis (standardtingimustes) kutusb esile esteetilise kogemuse. Esteetiline intentsionalism: objekt/asi on kunstiteos siis (ja ainult siis kui) objekt on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Produtseerimise tingimus (loomine/esitamine/kogumine/muutmine/korrastamine esteetilise kogemuse esile kutsumiseks) peab olema täidetud. Esteetiline kogemus ehk teosesse neeldumine, mitte-kammitsetus reaalsest maailmast/ vabaduse tunne, objekt on emotsionaalselt eraldatud (nt
Enamik kunstnikke ja ka suur osa publikust harjus just sellel aastakümnel mõttega, et maalimise kvaliteet on tähtsam kui see, mis pildil on kujutatud, et "kuidas" on palju olulisem kui "mis". Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke. 1930.a. tähendasid ka tarbekunsti esteetilise taseme tõusu ja selle kunstiala muutumist arvestatavaks vaimse kultuuri osaks. Funktsionalistlik esteetika ja Soome ning Rootsi eeskujud aitasid 1930.a. alguseks jõuda lihtsamate, selgemate, materjalipärasemate vormideni. Keraamikas oli silmapaistvam Valli Eller (1906 1963), portselanimaalis Aino Alamaa (1908 1996), klaasikunstis Maks Roosmaa (1909 1971), metallikunstis Ede Kurrel (1909 1991). Eduard
Haljastuse funktsioonid Katrin Uurman 2008 1 Põhilised funktsioonid on: · tervisliku, esteetilise ja mugava elu ja puhkekeskkonna loomine; · mikrokliima loomine/parandamine; · linnamaastiku mitmekesistamine; · ühendus eri ajastutest ja erinevate funktsioonidega hoonete vahel. 2 · Sanitaar-hügieeniline funktsioon · õhu puhtana hoidmine (puhastamine); · õhu rikastamine hapnikuga; · õhust tolmu ja kahjulike gaaside väljafiltreerimine; · mikrokliima pehmendamine; · müra vähendamine.
futurismi edasiarendus. Kui kubism üldistas loodusvorme, leides nendes geomeetrilisi põhikujundeid, siis konstruktivism tegeles vaid abstraktsete vormidega; tasapinnal-ruut, riskülik, ring, kolmnurk , horisontaalid ja vertikaalid; Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. Konstruktivism Venemaal Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat ja lootsid, et saavad oma kunstiga aidata uue ühiskonna loomist Arvati, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut keskkonda. Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamise. Nende arvates pidi kunst aktiivselt osalema esemete tootmises või
Karl Orff (1895-1982)(Saksamaa) sündis Münhenis, sõjaväelase perekonnas, seal omandas ka muusikal hariduse, õpetab 1925-kuni surmani lapsi ka Güntheri nimelises muusika- ja tantsukoolis. muusikalisteks eeskujudeks paljud heliloojad läbi aja (C.Monteverdi, R.strauss) suure osa elust seotud Salzburgiga, kus valmib enamik kuulsatest teostest. asutas omanimelise Orffi instituudi(mis töötab tänini), kus on loodud laste esteetilise kasvatuse viis(kõigi kunstiliikide jaoks). O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming Muusika kõlab ebaharilikult, õilsalt ja lihtsalt, mis vallutab igasuguse auditooriumi. mahub harva tavalise orkestri v ansambli raamidesse, tugev loomingulise eksperimenteerimise vaim, O ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid,
Faulkner and Company" (1861). Edward Burne-Jones oli maalikunstnik, disainer,luuletaja. Oli prerafaeliitide vennaskonna liige, jagades koos teistega vaimustust keskaja kunsti vastu. Varasem looming oli tugevasti mõjutatud Rossetti töödest, tema loominguallikaks oli Malory eepos "Morte d`Arthur". Kaks reisi Itaaliasse, kus ta nägi Botticelli, Mantegna ja Michelangelo loomingut, kujundasid tema küpsemas loominguperioodis monumentaalse ja puhtalt esteetilise stiili. Tema loomingut iseloomustasid õrnad ja erootilised figuurid, tundlikud jooned. Esines alates 1877 Pariisi kunstinäitustel; maalide teemad olid enamasti allegoorilised. Lisaks maalimisele tegi kavandeid käsitööesemetele, kavandas ka suurejoonelisi vitraazaknaid. Walter Crane oli maalikunstnik ja illustreerija. Oli tugevasti mõjutatud prerafaeliitide loomingust ja jaapani puulõikest.. Disainis tekstiile ja tapeete, keraamikat, töötas trükkali ja lasteraamatute illustreerijana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
