Konspekt filosoofia algkursuse arvestuseks (0)

Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“?
„tarkusearmastus“ 1. kui uurimisvaldkond 2. kui tegevus 3. kui printsiibikogu
Selgitage filosoofilise probleemide iseloomu.
Pole ühest vastust
Selgitage filosoofiliste probleemide eripära Isaiah Berlini järgi
Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutamise teel
Iseloomustage lähemalt kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia filosoofia valdkonda.
Nt 1.1 epistemoloogia ehk teadmise ja tunnetuse küsimused 1.2 metafüüsika ehk eksisteerimise küsimused 2.1 poliitikafilosoofia 2.2 eetikaküsimused
Selgitage lühidalt, mis mõttes on filosoofia ratsionaalne .
Filosoofia kritiseerib, argumenteerib, abstraheerib, analüüsib
Milles seisneb sokraatiline meetod?
Küsin- vastan meetod
Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod.
Nagu see printsessi näide.
Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik?
„Mõtlemine on mõnus“, arendab vaimseid võimeid, filosoofide kaasamine arutlusse ühiskonnas
Milliste küsimustega on tegelenud tõeteooriad? (min 3)
Nt tõe olemus, eetilised küsimused, keeleline tähendus, tõeliikide eristamine
Milles seisneb nn “tõekandjate probleem”?
Millele saab omistada tõde? Enamasti peab olema väide, mille kohta tõesust hinnata
Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet.
Tõde on siis, kui väide vastab faktile. Kuidas täpselt näidata vastavust? Kuidas teha kindlaks, et fakt on fakt (moraalsed faktid)? Kuidas tõestada aprioorset tõde?
Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida?
Tõde on siis, kui on vastavuses teiste tõdedega. Milliste tõdedega vastavust otsitakse? Millist tõde eelistatakse, kui tekivad vastuolud?
Selgitage printsipiaalset erinevust vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel.
Väite vastavus reaalsusega / väite vastavus teiste väidetega
Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat.
Tõde määratletakse uskumuse tagajärgede kaudu. Tõesed on sellised uskumused, mis “töötavad”, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda .
Esitage pragmatismi tõeteooriale vähemalt kaks vastuväidet.
Kahemõttelisus: tekivad „kasulikud väärad“ ja „kasutud tõed“. Võib tekkida faktiliste tõdede eiramine .
Mida väidab (ja mida ei väida) deflatsionism?
Tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Tõde pole midagi sügavat, mida peaks otsima . Ehk polegi tõde olemas.
Selgitage lähemalt tõefraasi funktsioone.
„on tõsi, et“. Stiililine , üldistav, kinnitav , väljendav otstarve.
Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust.
Tõde on ikkagi tähtis.
Milline on eri liiki teadmiste omavaheline seos? Kas üht liiki teadmist (nt oskusteadmist) saab teise liiki teadmisesse (nt et-teadmisse) “ümber tõlkida”?
Tutvusteadmine, oskusteadmine, propositsiooniline teadmine (ehk et-teadmine, väitev teadmine). Pakuks, et see „tõlkimine“ oleks igat pidi asjade ette kujutamine ja käiks ikkagi läbi et-teadmise
Kuidas defineerida et-teadmist?
Kus teadmine või mitteteadmine ei sõltu otseselt läbitud kogemustest või tegevustest.
Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus?
Teadmine on õigustatud tõene uskumus
Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse uskumise ja õigustatuse tingimust.
lisaks sellele, et miski on päriselt tõde, pean ma selle teadmiseks ka seda uskuma ja see uskumus peab tulema usaldusväärselt aluselt.
Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil.
Kas kõik 3 tingimust peavad alati olema täidetud? (kui tõde ja õigustatus on väga tugevalt täidetud, pole uskuda vaja et teada?) Mõnel juhul ka õigustatuse puudumine (instinktlik teadmine). Mõnikord pole ka 3 tingimust piisavad .
Milles seisneb traditsioonilise määratluse täiendamise peamine idee?
Neljas tingimus
Selgitage kolme filosoofilist probleemi seoses vabadusega.
Metafüüsikas (kas minu teod ja mõtted tulevad minust endast), eetikas (vabadus ja vastutus), esteetikas, poliitikas (kus tohib riik sekkuda?)
Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust.
Eeldatakse piirangute ja sundide puudumist (takistuseks on toimijale välised asjaolud) / eeldatakse enesevalitsemise-määratluse olemasolu (takistuseks on toimijale seesmised asjaolud)
Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele.
Vabadust on ühte tüüpi ja sellel on 3 aspekti: kes on vaba, millest vaba, mille jaoks vaba?
Jaan ja Paul elavad Paides. Oletame, et kuigi Jaanil lubatakse minna Tallinna, Narva, Pärnusse, ei tohi ta kritiseerida midagi, mida ta neis linnades näeb. Paul aga tohib külastada ainult Tartut, kuid tal lubatakse sealset eluolu vabalt kritiseerida. Kummal on rohkem vabadust, kas Jaanil või Paulil?
See, kelle piirangud tema soovidele vähem vastu käivad. ?
Iseloomustage vabariiklikku vabaduskäsitust.
„isik on vaba ainult siis, kui ta elab ühiskonnas millel on teatavat liiki poliitilised institutsioonid , mis tagavad seadusega igale kodanikule (kodanikuõiguste jms näol) kaitset meelevaldse võimu kuritarvitamise vastu.“
Kuidas erineb negatiivsest ja positiivsest vabaduskäsitusest?
Ühisosa mõlemaga: N-vabadus, sest pakub kaitset võimalike piirangute eest. P-vabadus, sest „keskendub nö isandale, mitte sekkumisele.“
Kuidas kritiseerida vabariiklikku vabaduskäsitust?
„tõenäosuse etteheide, liberalismi väärtõlgendamine, sekkumisvõime?“
Kas ämma võimalik küllatulek piirab vabadust?
Lähtuksin vastamisel MacCallumist
Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust.
Jaotav : Mida saab ja tuleks jagada? kelle/mille vahel jagada? mille alusel jagada? kui tähtis on jagada?
Korraldav: küsimus vahetus-suhtest (õiglane kauplemine)
Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte?
Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks?
Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn “hüpoteetilises algolukorras”!
Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on “hüve” ja mida ihaldatakse ( teatakse , et eelistatakse rohkem)
Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls , et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip
Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe.
Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemalt kahel viisil.
Kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki suurema kasu pärast riskitaks!
Erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. ( Nozick )
Kadeduse argument
Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone?
Lotovõit oleks ebaõiglane
Ei võta arvesse individuaalseid staatusi, kuidas keegi oma olukorda jõudis.
Iseloomustage Nozicku õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele.
Nn ajalooliste õiguste teooria: Mingi hüve (omandi) jaotus on õiglane, kui see on saadud legitiimse protseduuriga, st omandatud ilma, et oleks kellelegi kuulunud (töö & võimete rakendamisega), saadud üleandmise kaudu (vahetused, kingitused), saadud ebaõigluse kõrvaldamisest.
Kriitika?
Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni.
Universaalsete õiglusprintsiipide otsimine on vale, tuleb suhtuda kogukonnapõhiselt.
Õigluse olemuse mõistmiseks tuleb teada, mis on õiglus inimestele, kes jagavad kultuuri X, mitte seda ära unustama (Rawlsi teadmatuse loor) või uurima omandi päritolu (nt Nozick).
Riigil tuleb säilitada antud eluvorme ja hoida traditsiooni ja neisse kehastatud õigluse ideed, mitte aga … a) peale suruda mingeid abstraktseid universaalseid õiglusprintsiipe, ning b) olla neutraalne pealtvaataja igasuguste “suvaliste” eluviiside suhtes
Kuidas võiks Walzeri teooriat kritiseerida?
Printsiipide vaieldavus, kultuuride suletus
Millistel motiividel on kunsti defineeritud?
Metafüüsiline: kunsti koht maailmapildis
Heuristiline : intellektuaalne väljakutse
Episteemiline: kunsti tuvastamine
Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine
Selgitage antiessentsialismi põhiteese.
Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas.
Kuidas kritiseerida antiessentsialismi?
“kunst” tavakasutus ja kunstiteoste klass
Visuaalselt eristamatute paaride argument
Duchampi galerii etteheide
Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu.
Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus.
Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil.
Formaalne ja mitte-formaalne
nn “Wollheimi dilemma”
Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne ?
Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid.
Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe “esteetilisega.”
Kitsamalt : kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu.
Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus
Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale.
Mitte-esteetiline kunst
Esteetiline mitte-kunst
Esteetiline kogemus?
Selgitage historistlikku kunstiteooriat Carrolli näitel.
Küsimust “mis on kunst?” ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes – st kuidas objektid saavad kunstiteoseks.
Iseloomustage historistlike kunstiteooriatega tekkivaid probleeme.
Esimese kunstiteose probleem
Probleeme narratiividega: kes peab kunsti kirjeldama?
Metafilosoofilist kriitikat: ei defineerita kunsti, vaid muudetakse lihtsalt teemat.