Ajad muutuvad- inimese loomus jääb samaks Inimese loomuse üle on arutletud juba sajandeid. Loomust saab jagada inimlikuks ja loomalikuks. Tähtsale kohale on enda novellides seadnud loovuse mees nimega Friedebert Tuglas, kes väljendab inimloomust sümbolite abil. Tuglase novellides kohtab mõlemat, nii inimlikku kui ka loomalikku loomust, mis on omavahel tihedalt seotud. Erinevalt endaga kogu aeg kooskõlas olevast loomast kujundavad inimlikku olemasolu armastus, südametunnistus, kindlad eesmärgid ja vabadus. Hea näite võib tuua kahe novelli põhjal ,, Popi ja Huhuu ning ,, Inimese vari". Sisu poolest on need kaks väga erinevat novelli, kuid põhiteemaks on mõlemas inimese loomus. Esimeses novellis on inimese loomust näidatud loomade abil. Loomad on sümboliks kehastamaks inimloomu ühte omadust
Selliseid asju ei saa kunagi ette kujutada, vaid üksnes vaimuga tajuda. Siin tuleb mängu otsustusvõime kui vaatame inimest tänaval, siis me ei saa näha, mis on tema riiete all, kuid otsustame, et see on inimene. Otsustades, et me näeme asju, otsustame ka ühtlasi, et oleme olemas. Meil ei pruugi isegi silmi olla, kuid piisab mõtlemisest, et me näeme ning siis ka eksisteerime. Kõik kaalutlused, mille alusel me otsuse teeme, aitavad meil vaimu loomust veelgi paremini mõista. Rääkides materiaalsete asjade olemasolust, arvab Descartes, et nad eksisteerivad, kui on matemaatika objektiks, kuna siis on nad selgelt tajutavad. Teised asjad peale kehalise loomuse on pigem meelte kaudu tajutavad ning see tõttu pole nii täpselt tajutud. Keha kuulub meie juurde ning kõiki tajutud ja aistitud asju oleme tundnud tema jaoks ja tema erinevates osades. Loodus on õpetanud meid tegutsema just nende tunnete järgi. Samas ei saa alati
Sokrates (469-399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Elas Ateenas ning ei pannud midagi kirja esitas vaateid vaidlustes, dialoogides, juhatas vestluskaaslast läbi küsimuste tõe poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas. Poliitilis-õiguslik ühendus kujutab endast tervet sotsiaalruumi, milles me viibime. Ühiskonnas valitakse esindajad, kes hakkavad teostama seadusandlikku võimu. See kõik on ühiselt seotud ning mõjutab üksikisiku loomust. Sokrates leidis, et: Sokrates kasutas, ehkki vastumeelselt, omapärast eksperimenti, mis seisnes selles, et
Kokkuvõte: Peamiseks muutuseks võib pidada naise positsiooni seksuaalsuses. Algul olid naistele seatud reeglid väga ranged, kuid ajas edasi hakkasid need leebemaks muutuma. Ka homoseksuaalsusel on olnud raske teekond, kuna vanaajal oli see väga taunitav ning antiikajal tuli jälle kõne alla. Kõige olulisemad muutused toimusid 19.sajandil. Väärtustati intiimsust, pöörati taas tähelepanu järeltulijate saamisele ja kasvatamisele. Tähtsustati naise ja mehe loomust ning mehelikkuse ja naiselikkuse vastandlikkust. Muutusi mõjutas uusaeg, kus seksuaalsuhet peeti väga väärtuslikuks ja pühaks.
• teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu • 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus on tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste teoste poolest • kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks • Ta ei tööta paberi ega pliiatsi, vaid enda ümber leiduvate kultuuriliste koodidega. Tema töömaterjaliks on kultuurielemendid • Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid eraomandite kogum, vaid avalik ruum, mis tähendab, et see kuulub meile kõigile. Tänavakunstnikud on nagu tõelised timurlased, kes oma uneajast ning enda kulu ja kirjadega proovivad maailma teiste jaoks ilusamaks ning huvitavamaks kohaks teha."
Olles aga kuumutatud üle 210 °C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused tsingil puuduvad. Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada vaid tõenäoliselt oli kasutusel sõna ,,Zincum" varem. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Rakendusalad Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki) korrosioonivastaseks katmiseks (tsinkimine). Elektriakudes Kasutusel on 2045% tsinki sisaldav vase ja tsingi sulam messing (valgevask) Tsink on üks olulistest bioloogilisest mikroelementidest, kuuludes nt. insuliini koostisesse (hormoon, mis kontrollib glükoosi omastamist rakkudes). Pildid Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Tsink http://www.physic
Kirja on see pandud vahemikus 2008 kevadest kuni 2009 kevadeni. 3. Euroopa, Soome, kesk-Soome, Jyväskylä, Mannila tänav. https://www.google.ee/maps/place/Jyv%C3%A4skyl%C3%A4+sub-region, +Soome/@62.1748457,24.3376055,7z/data=!4m5!3m4! 1s0x468579f90d8b943d:0x1d2eeb4469b9a10c!8m2!3d62.2426313!4d25.7473596 4. Autori eesmärgiks oli olla vahetuspedagoog ühes Soome külas ja samas õppida tundma soomlasi, nende kultuuri ning loomust. Raamatu algul oli autoril plaan jääda Soome vaid üheks semestriks kuid asjalood läksid teisiti ja ta jäi Jyväskylä ülikooli kauemaks. 5. Soome loodus tundus autorile olema kohati ilusam kui Eesti oma kuid aja möödudes veendus ta, et olles ükskõik, kus maailma otsas on oma kodumaa loodus siiski kõige ilusam. Kuna autor oli sündinud ning kasvanud Saaremaal võrdles ta Soomes elades kohalikku ümbrust oma kodusaarega. 6
esemed. Kastid võivad küll olla eri suurusega, aga nad on ikkagi ühesugused oma vormilt. Sama on väikeste inimestega, nad on üksteisega sarnased vaid sisemiselt. Nad on kõik nagu pruunid papised kastid. Väikeste inimeste kohta võib öelda ka tühised inimesed. Samas on nad tavaliselt hästi nähtavad ja kuuldavad. Kogu maailm keerleb ainult nende mina ümber. Väikesed inimesed on sarnased olenemata ajastust. 19. sajandi väikeste inimeste loomust on hästi kirjeldanud Anton Tsehhov. Tema jutustusi lugedes on lihtne tõmmata paralleele tänasesse päeva. Väike inimene püüab alati välja näha suur, seda siis kas enesekiitusega, suure ja uhke autoga, aga mitte mingil juhul omaenese tarkuse või töökuse abil. Väikestel inimestel on tavaliselt suured ja kallid asjad, mis sest et panga omad ja soetatud liisinguga. Kui ma hakkasin mõtlema, kes võiks olla Eestis väikesed inimesed, meenuvad kõigepealt poliitikud
Hesse ,,Stepihunt" Armuke-.Mariaga, kellest saab Harry armuke. Mees on rahul, kuigi teab, et naine magab ka teistega. Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Harry blond sinisilmne armuke. Maria suudab edasi anda igasuguseid tundeid väga hästi. Tema armastus süstib Harrysse uut elujõudu ja lootust. Suhtega Mariaga suudab Harry leida romantika ja seksuaalsuse aspekte,mida ta enne oli pidanud sobimatuteks ja triviaalseteks. Maria näeb teda kui inimest kellele ei lähe korda romantika ja ta püüab harryle sisestada elujõudu ja lootust Võrdle Harryt ja Stepihunti Harry Haller on keskealine mees, elu on tema jaoks mõistetamatu ning ta ei leia selles mingit lõbu ja on jäetud täiesti üksi.Stepihunt kujutab Harry valu ja rahutust kuita...
nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2. Harry polnud rahul ei iseenda ega oma eluga. Stepihundil oli kaks loomust üks inimlik ja teine hundilik. Harry puhul on need 2 poolt omavahel pidevas surmavaenus ja elavad teineteise kahjuks. Kõik nägid temas ainult ühte külge. Mõned armastasid teda kui peent, tarka ja omapärast inimest. Oli ka selliseid, kes armastasid temas vaba , metsikut, taltsutamatut hunti ning pettusid, kui hunt oli järsku inimene, kes igatses õrnuse ja headuse järele. Vahetevahel suutsid hunt ja inimene ka koostööd teha ning teineteist tugevdada.
Maarja Janson TUTVUMINE EESTI JUHI ABI ÜHINGUGA, SEKRETÄRIDE AMETIPÄEV Iseseisev töö Tartu 2009 SISSEJUHATUS Töös tutvutakse Eesti Juhi Abi Ühinguga (EJAÜ). Töö eesmärk on tutvuda ühingu kodulehega, uurida, millal ühing on asutatud, selle tegevust, liikmeskonda ja sümboolikat. Töö käigus leiab, millist infot saavad seal tegevsekretärid ja mida võib veel kodulehelt leida. Antud töös tutvutakse ka EJAÜ ja sekretär.ee kodulehe abil sekretäride ametipäevaga ja selle tähistamisega ning arutletakse selle üle, kas peaks tänapäeval seda tähistama. EESTI JUHI ABI ÜHING Eesti Juhi Abi Ühing (EJAÜ) ühendab Eestimaa sekretäre ja teise organisatsiooni juhtkonna huve esindavaid ning juhte abistavaid spetsialiste. EJAÜ alustas oma tegevust 8. augustil 1994. aastal. Ühing tegeleb konsulteerimise, kutseomistamise, kirjastus- tegevusega. Osaletakse igakuistel kogunemiste...
mõtted aina süvenesid. Ta oli oma mõtetega üksi ning üha enam võõrandus maailmast. Pärast päeva, mil ta parim sõber suri, oli selge, et nüüd on ka temal aeg ilmast lahkuda. Isiksus on meie igaühe hinges elavad võimed, tunded, mõtted. Isiksus peaks olema meie käitumise stabiilsuse aluseks. Kui uus mõte süübib meie hinge sügavale ning tekib vastandumine seniste tõekspidamiste ja elu mõttega, on isiksus lõhesumise äärel. Ühes inimeses saab elada mitu erinevat loomust vaid siis, kui nad ei sattu vastuollu teineteisega. Arvan, et me kõik vajame kedagi, kellega jagada igapäevaseid sündmusi ja kasvõi osa oma mõtetest. See suunab meid tagasi õigele rajale, kui oleme kõrvale kaldunud ja annab meile uusi ideid, mida me ise pole suutnud leida. Ühes öös tutvub Harry Herminega ning peagi tunnevad nad mõelmad, et on leinud hingesugulase, kelle kaudu ennast paremini mõista. Harry suutis ära oodata, mil Hermine temasse armub
end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada“. – Inimene ei tohiks oma loomuselt mugavaks muutuda. Tal tuleb elus pidevalt õppida ja sellega kaasneb see, et aeg-ajalt tuleb oma tõekspidamisi muuta, vajadusel ka iseloomuomadusi. Sest ainult “ühte rida ajades“ inimene ei arene. Siia juurde sobib minu meelest väga hästi ka vanasõna: “Vanale koerale juba uusi trikke ei õpeta“, sest hilisemas eas on oma loomust väga raske muuta, kui mitte võimatu. “Väheke vapustusi on hingetasakaalu huvides vaieldamatult vajalik“. – Igale inimesele on antud oma koorem kanda – kellele suurem, kellele väiksem. Päris ilma pettumuste, kaotuste ja tagasilöökideta ei ole võimalik elada. Neist õpitakse, need on vajalikud, et inimene muutuks vastupidavamaks, tugevamaks. Õnnestumised ja tagasilöögid hoiavad hinge tasakaalus.
on olnud eesmärk, et temast saaks elumaja elamiseks. Eliise Kõre, 123934IATB, Filosoofia kodutöö Nr.6 Filosoofia ja substants Aristoteles 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust Filosoofia uurib olemuse printsiipe ja põhjusi. Siiski peab ta ka juba varem olema tuttav printsiipide ja põhjustega. Ta uurib oleva üldist loomust. Teadusena uurib filosoofia seda kõige esimest, ehk siis seda millest kõik alguse saab ja millest kõik tuleneb ja mille läbi kõik muu oma nimetuse saab. Kokkuvõtvalt uurib filosoofia kõige oleva üldist loomust. Olev tähendab asja olemust või soos kvaliteeti või muud sarnast predikaati. Kui räägime asja olemusest, siis see väljendab tema substantsi. Teisele teingimusele saame vastuse, kui ütleme missugune asi on. 2
peavad kõik ühtemoodi tunnetama. 4) Bacon kirjeldab oma õige induktsiooni meetodit tabelite kujul. Kolmes tabelis sisalduvad asjade lihtomadused ja nende vormide seosed. Tabelite ülesanne on tunnetada, miks on asjade Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 lihtomadused just sellised nagu nad on – tunnetada asjade lihtomaduste ja nende vormi vahelist seost. Bacon mõistab vormi all asja olemust, selle asja omaduste seesmist loomust ning kirjutab, et üks ja sama on ainult valguse vorm ja soojuse seadus/valguse seadus. Esimene, olemuse ja kohaloleva tabel käsitleb juhtumeid millel uuritav omadus on olemas, näiteks päikesekiired või loomade sisikonnad, kuid mis kõigis muudes suhetes on erinevad. Teine, lähimast kõrvalekalduva ehk puuduva tabel käsitleb juhtumeid, mis on sarnased esimese tabelis olevatega, kuid neil puuduvad uuritavad omadused, näiteks virmalised või taimede seesmised osad.
Kui võrrelda inimest teiste elusorganismidega, siis paneb hämmastama, kui suur tema võimakus on. Ta on loomade kõrval nagu tulnukas, kes tundub olevat saadetud siia kuskilt mujalt. Inimene on väga müstiline oma olemusega, keda ei mõisteta tervenisti veel siiani, aga see on ka loomulik, sest keegi ei näe täielikult inimese sisse. Inimest ja tema loomust on huvitav näha Dostojevski teoses ,,Kuritöö ja karistus". See paneb sügavalt mõtlema, kes me siiski oleme ning millised on meie kõige väärtuslikumad omadused. Selles raamatus on kajastatud väga palju erinevaid isikuid, kellel kõigil on oma isikupära ja saladused. Kõiki tegelaste käitumised on erinevates olukordades on omapärased, aga see ongi see, mis teeb nad eriliseks. On ka märgatav, et mida rohkem on
on mitmeid erinevaid tahke, mis mõjutavad meid igapäevaselt. Nagu Herman Hesse ütles, „me suudame üksteist mõista, kuid seletada võib igaüks end ise. Isiksus on meie igaühe hinges elavad võimed, tunded, mõtted. Isiksus peaks olema meie käitumise stabiilsuse aluseks. Kui uus mõte süübib meie hinge sügavale ning tekib vastandumine seniste tõekspidamiste ja elu mõttega, on isiksus lõhesumise äärel. Ühes inimeses saab elada mitu erinevat loomust vaid siis, kui nad ei sattu vastuollu teineteisega.
I ÜLESANNE 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid. 2.Väited 1. 1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inime...
kaevu, siis teenijatüdruk naernud tema üle, sest peremees tahtvat teada, mis on taevas, aga mis on tema ees ja jalge all ta ise aga ei märka. Selline pilge käib kõigi kohta, kes veedavad oma elu filosoofiaga tegeledes. Tõsi on, et peremees ei tea, mis tema üleaedne teeb ning teab vaevalt sedagi, kas too olend on üldse inimene. Ta piinleb küsimuste kallal, mis on inimene ning millised võimed ja omadused eristavad sellist loomust kõigist teistest. Oma kogenematusest käib peremees pimedalt ja kukub auku. Kohmakuse tõttu näib ta rumal, ta ei osale solvangutevahetuses, sest ta ei suuda kedagi hingepõhjani haavata. Enamik inimesi naerab filosoofi välja, sest neile tundub, et ta on ülbe, kuigi ta ei tea lihtsaid asju ning kaotab pea igapäevastes olukordades. Ori kõneleb aga aja peale, teda kiirustatakse tagant. Ta ei saa rääkida pikalt ja laialt, millest ta tahab
mõtlemine, kuid selle rakendamiseks peab inimene andma end looduse võimu alla ning see omakorda piiraks mõtlemisvabadust. 2) Mõte peaks rajanema meelte tajumustel endil ehk mõtlemine ja meeled peaksid samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi iidolid, kõik näevad looduse valgust erinevalt. Indiviidid võtavad valgust erinevalt vastu, sest nad erinevad üksteisest ja on ainulaadse loomusega, erineva kasvatusega, eelistustega ja eelarvamustega. Nende vaim on muutlik ja häiritav, justkui juhuslik. 5) Turuiidolid tekivad inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsimisest, looduse
edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on samasuste ja sarnasuste maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused kll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui vimalik, kuna lhtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-psimine domineerib muutumise le, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi tielikult allutada. Unenos aga vtab ohjad enda ktte (edasi)liikumine, muutumine, ja avab nnda ka rkvelolu loomust. Kui ma unenos sisenen majja, ei pea ma majast vljumiseks tagasi vlja tulema - ei, ma vin sisse astuda hte majja ja vljuda juba teisest. Veelgi enam, ma vin sisse astuma hakata hte ja sisse juda hoopis teise majja, vi hoopis hoovi vi preeriasse vkm. Igaks teab oma vi teiste unengudest olukordi, kus siis oli ta kki hoopis keegi teine. See on olukord, kus ma keeran kivi tagurpidi ja see on teiselt poolt konn, keeran konna tagurpidi ja ta on kass. Tagasi prduda, emme-issi juurde joosta ei saa -
Üritab lossi minna, et vajalikke pabereid saada, et maamõõtjana töötada, kuid ta tõrjutakse tagasi. Võõrandumine püsib sellegi romaani lõpuni.),,Ameerika" 1927( Noorukist peategelase kelmiromaanilik seiklus paiskab teda ühest olukorrast teise ja seltskonnast teise. Võõrandatus ilmneb rohkem ühiskonnasuhetes. Selles romaanis mahendab kurvemaid olukordi Kafka põgus huumor). Lisaks kirjandusloomingule peegeldavad Kafka sügavalt introspektiivset ja hella loomust ning tema kompromissitut juurdlemist elu vaatepunktide üle nii 1910.a alustatud ,,Päevaraamatud" kui ka kirjad. Kafka ei püüdle kusagil vormieksperimentidele. Tema uuendlikkus (modernistlikkus) ei ole formaalne, seisneb filosoofilises kujundis. Allegoorilis sümbolistlik on Kafka taotlus enamikus novellides ja miniatuurides. Kafka romaanides on hoiatavaid viheid totalitaarsetele ühiskondadele. Üheski oma 3st romaanist (v
See sündmus on kujutatud loomulikult ja sundimatult, ilma paatoseta. Õhk ja valgus on meisterlikult edasi antud. Ta kujutas kuningat hobuse seljas suure väejuhina oma vägede eesotsas roll, mida Felipe IV kunagi ei täitnud. ,,Piigid", 1635 1649 läks ra Roomasse , kuhu ta jäi kolmeks aastaks. Sel perioodil maalis ta ühe oma parimatest töödest-paavst Innocentius X portree. Ta kujutas paavsti väga tõetruult, kujutades tema tõelist loomust. Paavst oli väga valvas ja teisi umbusaldav inimene, millele kunstnik vihjab paavsti tõstetud kulmude ja ainitise pilgu kaudu. Innocentius X portree, 1650 · Paavsti jõhkra, despootliku ilmega näo on meister edasi andnud varjamatu naturalismi ja peaaegu hirmuäratava tõetruudusega. ·
Seespoolse elamuseta pole Dostojevskit olemas. Kui saatus ta kõrgele tõstab, siis üksnes selleks, et teda tõugata veelgi sügavamasse kuristikku, et õpetada talle ekstaasi ja meeleheidet kogu laiust. Iial ei kaitse ta end oma saatuse vastu, iial ei tõsta ta rusikat püsti. Ta tundis saatusliku käe pühadust, oma saatuse traagilisviljakat mõtet. Ta kannatustest võrsub armastus kannatuse vastu. II Ta oli vaimustatud inimesest seda mitte välja näidates, olles oma loomust pelglik ja kinnine. Rahahäda sunnib teda astuma sõjaväkke, kuid ka sellega ei suutnud ta ennast kindlustada. Naasnud sõjaväest hakkab tõlkima ja samal ajal kirjutas ta oma esimest romaani pealkirjaga ,,Vaesed inimesed". See tõi talle kuulsust üle kogu Venemaa. Üks kriitikutest isegi ütles: ,,Kas te saate aru, mis te olete üldse loonud?" Ta suutis kirjutada veel ühe romaani, ,,Valged ööd". Millel nii suurt menu ei olnud
Baconi meetodi mõte rajaneb sellel, et tuleb mõelda kõigele. Ei saa kõrvale jätta positiivseid ega negatiivseid tulemusi, sest need on mõlemad olulised. Ei tohi lasta end ahvatlustest segada. Mõttetööd ei tohiks tagasi lükata. Kui mõttetöö ei tööta nii nagu peaks, oleks kõige parem mõttetööd otsast alustada. Mõttetöö peaks töötama nagu masin ning seda peaks suunama lakkamatult. 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumused lähtuvad inimese analoogiast ehk inimese sarnasusest. Inimaru segab oma loomuse asjade loomusesse ning sellega rikub ja moonutab seda loomust. Teeb loomuse teistsuguseks, kui see on. 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastuvõttu. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal kuid koopaiidol on inimesest sõltuv. Tal on erinev mõtteviis, ta on endasse sulgunud
Ühed ja samad või väga sarnased märgikandjad võivad erinevates kontekstides tähendada erinevaid, vahel koguni vastandlikke asju. Märk on diskreetne tähenduse ühik. See on "miski, mis käib millegi kohta kellegi jaoks ja mingis rollis". Märkide hulka muu hulgas kuuluvad sõnad, kujundid, žestid, lõhnad, maitsed, häälikud – kõik vahendid, mille abil üks tundlik ja mõtlev vaim saab teisele sõnumi edastada. Filosoofias on märgi loomust kaua arutatud. Algselt oli keeleteaduses ja hiljem semootikas kaks koolkonda: ühed uurijad pidasid märke düaadilisteks suheteks (kahe asja vahel), teised panid ette tõlgendada märke triaadiliste (kolme asja vaheliste) suhete rekursiivses mustris. Charles Sanders Peirce'i järgi on märk suhe esitise (märgikandja), objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja ja tähistatu omavaheline suhe.
Kolmandaks kipuvad meditsiin ja biotehnoloogia neelama üha enam raha. Ühes meditsiini võimaluste avardumisega kerkib ka selle hind. Seetõttu võtab ühiskond meditsiini järjest rangema sotsiaalse kontrolli alla. Kõigis riikides on keskne tervishoiusüsteem, mille struktuuri, toitmist ja kättesaadavust riik seaduste ja raha abil juhib. Tervishoiu kasvav rahamahukus on paraku tunduvalt muutunud arsti ja patsiendi suhete loomust. Eestiski korraldab seda suhet õiguslikult hoopis võlaõigusseadus: patsiend on üha enam muutumas tavaliseks lepinguliseks teenindatavaks kliendiks. Kõik maailma riigid on praegusajal silmitsi olukorraga, kus ei ole võimalik anda meditsiinile sedavõrd palju raha, et kõik abivajajad saaksid kohe parimat võimalikku arstiabi. Sestap tekivadki ravijärjekorrad ning väga tähtsaks ühiskondlikuks küsimuseks saab tervishoiu piiratud rahaliste vahendite õiglane jaotus.
Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos. Teine maailmasõda sai alguse 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal. Teise maailmasõtta oli haaratud kõik maailma riigid, kas siis suuremal või vähemal määral. Samuti oli teise maailmasõjaga seotud ka Eesti, kes pidi ka sõja käigus hakkama tunnistama Nõukogude Liidu alla kuulumist. Millised olid need pöördepunktid, mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla, seoses teise maailmasõjaga? Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid ...
kogemusotsusega. Kogemusotsused on empiirlised ehk siis kogemustest tulenevad. Neil on peamiselt objektiivne kehtivus ja nende alus on vahetus meelekaemuses. Objektiivse kehtivuse annavad neile arumõisted ( ehk arus loodud mõisted). Kogemusotsustus annab mulle objekti kogemuse. Kogemus on objekti tunnetus, mille subjekti enda tegevus on võimalikuks teinud. Kogemus esineb objekti produtseerimisena subjekti poolt, mille tulemusena ta tunnetab nii iseenese kui objekti loomust. Kogemusotsustuses langeb objekti tunnetus kokku iseenda tunnetusega, mistõttu osutub võimalikuks tunnetuse objektiivne iseloom. Tajuotsused kehtivad subjektiivselt ja nad ei vaja puhast aurmõistet, vaid tajude loogilist seost mõtlevas subjektis ( tajude seostamine minu hingeseisundis, ilma objektisuhteta). Kant on jaganud ka kehtivuse kaheks, nimelt ühte nimetab ta objetiivseks kehtivuseks ja teist paratamatuks üldkehtivuseks ja need mõisted on teineteist asendavad
olla. Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ oli inimene jaotatud kaheks, üks pool hunt ja teine inimene. Teose vältel aga saime teada, et kõik pole päris must ja valge ning reaalsuses on neid tahke loendamatu arv. Selle kohta on teoses toodud hea lause: ,,Rind, keha on küll alati üks, seal olevaid hingi pole aga mitte kaks või viis, vaid lugematu arv; inimene on sajast koorest koosnev sibul, paljudest lõngatest põimitud kude.’’ See näitabki, et isegi kui me õpiks inimese üht loomust tundma, jääks sada teist külge siiski avastamata. Samamoodi võib üks osa inimesest tahta surma, lõppu ja teine osa lihtsalt oodata paremaid aegu. Enesetapp ei ole ainuõige otsus. Kui olukord tundub nii halb, kui võimalik, tuleb oodata, et asjad muutuksid. Öeldakse ju, et kui oled jõudnud põhja, pole mujale minna, kui üles. Hermann Hesse kirjutab ,,Stepihundis’’: ,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt, ja muu üle naerma
Jälgides inimesi, märkad Sa nende olemust ja loomust, vahel lihtsalt jääd just kui kedagi vaatama ja näed milline see inimene on. Maailmas on nii võrd palju erinevaid inimesi, kuid mingil määral oleme me kellegagi sarnane või lihtsalt on meil mõni joon mis sarnaneb kellegi teisega. On neid, kes on alati ja kõigiga kahepalgeliline, isegi iseendaga, on neid , kes säravad ja ei näita kunagi välja enda kurbust, on neid , kes suurema osa ajast vinguvad ja leiavad alati teistes vigu, on ka neid , kelles elaks justkui kaks eri inimest ning veel palju teisi erinevaid loomusega inimesi. Teadud eluhetkel kohtame me selliseid inimesi, iga elus kohatud inimene õpetab meile midagi. Iga elus kohatud inimene annab meile midagi ja on neid , kes võtavad meilt midagi. Ühel hetkel kui aeg on käes näed Sa millise inimesega on tegu, mõne puhul märkad Sa kohe, mõne inimese puhul võtab see aega, justkui klappid oleks silmade ees. Taeatud inimestes eksimine te...
on. Näiteks ma olen kindel, et on võimalik teha kõige optimaalsem arvuti, aga see ei tähenda veel seda, et see olemas on. III osa 3a) 1. ,,Mina olen, mina eksisteerin; see on kindlalt teada. Aga kui kaua? Küllap niikaua kui mõtlen; võib ju juhtumisi ka sündida, et kui katkestaksin mõtlemise täiesti, siis lakkaksin üldse olemast." ma mõtlen, järelikult ma olen. 3b) 1. ,,Seevastu keha kohta mul kahtlusi polnud; arvasin, et tean täpselt ta loomust ja kui ma ehk oleksin proovinud kirjeldada, millisena ma teda vaimuga haarasin, siis oleksin selgitanud nii: ma mõistan keha all kõike, mida saab mingi kujuga piiritleda, kohaga ümbritseda; mis täidab ruumi nii, et see välistab temast kõik teised kehad; mida saab tajuda puudutuse, nägemise, kuulmise, maitsmise või haistmisega, ja samuti liigutada paljudel viisidel, mitte küll ise, aga seda võib teha kes tahes teine, kes teda puudutab
kogumine. Funktsionaalne definitsioon mida kultuur teeb? Funktsioon on inimühiskonna materjaalsete vajaduste rahuldamine. Kultuuri ideaalne määratlemine indiviidi vajaduste rahuldamine. Kultuur on mehhanism, mis suudab inimese tundeid (nt hirme) talletada. Teaduslike tõdede, seiskohtade, väidete jt kogu summa. 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isiksuste vastandamine. Ühelt poolt kujutab inimene endast mingit loomust, teiselt poolt see, mida inimene oma minaks peab, on loodud ühiskonna rollide kaudu. Mina kujuneb välja vahendamisprotsesside kaudu (Dewey).
,,Tõde ja õigus V" Minu arvates oli autori eesmärk teost kirjutades näidata lugejale eesti talupoja loomust visadust. Teose idee on inimese visa võitlus loodusega. Autor on raamatu aine võtnud oma vanematekodust ja elust. Eesti lugejale on see teos hingelähedane, sest meie esivanemad on olnud talupojad, visalt seda karmi loodusega maad harinud ja vaeva näinud, et oma järeltulijatele paremat elu pakkuda. Tegevus toimub Vargamäel, kahes naabertalus. Põhiprobleem on nende kahe talu peremehe unistuste täitumine enne surma. Mõlemad mehed on kogu elu Vargamäel tööd
ja ei istu ilusti, ei saa laps olla vabalt ja tunneb liigset ebamugavust. Selle teema on tõstnud esile nii mitmedki praegu lapsevanema rollis olevad inimesed, kes kunagi ise pidid kandma koolivormi ja ei soovi seda oma lapsele. -----Kokkuvõtteks, meie arvamus on, et koolivormi ei ole vaja koolidesse sest see on liiga kulukas nii riigile kui ka lapsevanematele, sest et neid peaks siis ostma ühele lapsele mitu ja koolivorm ei sobi demokraatlikusse riiki, sest see vähendav laste vabadust ja loomust olla nemad ise. Tänapäeval tekitavad suuremaid probleeme juba teised asjad peale riietuse.
MÄLESTUSPÄEV Iisraeli iseseisvuspäeva eelne päev on Hukunute Mälestuspäev. Sel ajal mälestatakse kõiki Iseseisvussõjas, samuti järgnevas neljas sõjas langenuid. Püha, mida hakati tähistama alles pärast Iisrael taasiseseisvumist. See on kurbuse ja tõsiduse päev, avalikud kohad on kinni ja meenutatakse neid, keda pole enam. ISESEISVUSPÄEV Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15.mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aksepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nimetati palestiinaks. Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi. LAG BA-OMER Paasapühale järgneb Lag. Ajal kui Tempel oli veel olemas, ohverdati paasa esimesel päeval vastse odrasaagi esimene viljavihk "omer" pühakojale.Nädalate püha ja paasapüha vahepealset aega loetaksegi omeri arvestamiseks, ehk paasa-ja nädalatepüha omavahelist seostamist. NÄDALATEPÜHA - SHAVUOT
Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Osad autorid kasutasid rooma pärimuse lünkade täitmiseks kreeka uskumusi. Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 'põlisjumalad' ja 'uusjumalad'. Põlis olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalide...
Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevandamiskohad ,,Zawari kaevandustes" töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeid, mis pärinevad aastatest 1400-1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-ilise tsingisisaldusega asju on leitud eelajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebabuhta tsingi eraldamine teostati esmakordselt umbes aastal 1200 Indias. Hiinas ei õpitud seda tehnikat tundma kuni 17-nda sajandini. Läänes tunti ebapuhta tsingi jäänuseid põletusahjudes juba antiikajast, kuid siis peeti seda väärtusetuks kraamiks. Puhas tsink Läänes Metallurg Andreas Libavius sai 1597. aastal koguse tsinki selle puhtal kujul, mida tollaseni Läänes ei tuntud. Libavius tuvastas selle kui India tina. Seda imporditi korduvalt
Nii Faust kui Hamlet olid mõlemad mõjutajate all, Faust kuradi ja Hamlet oma isa vaimu all, kes võis ka väga vabalt kurat olla. Vahe on selles, et Hamletile anti ka eesmärk, Faust pidi aga ise oma elule mõtte leidma. Faust teadis, et ta tahab inimkonnale kasulik olla, neid suunata, aga ei teadnud kuidas seda teha. Mefistofeles üritas Faustil õnne leida, aga kuna ta oli kurat, siis ta alahindas Fausti loomust, arvates, et Faust rahuldub ka sellega, millega üks tavaline inimene rahuldub. Mefistofeles ei kiirendanud otsimisprotsessi, vaid segas seda, juhatades Fausti eksiteedele. Ega Hamleti mõjutaja tegelikult paremgi olnud. Üks õige isa ei peaks sundima oma poega kättemaksule, ise teades, et see poja elule head ei tee. Hamletile see aga meeldis, ta oli keevaline, täis tegutsemisindu. Väga tüütu on elada kahte elu, nagu elas Faust. Esimene elu õnne ei toonud, ei tea, miks see
inimesed üha rohkem ravimatusse haigusesse, mille tõttu tabab neid surm ja viimaks suletakse linn karantiini. Camus analüüsib tohutult just seda, kuidas saavad inimesed hakkama eelkõige iseendaga tõugatuna üksildusse, äralõigatuna lähedastest. Millised tunded valdavad inimesi katku esimestel kuudel ja millisteks on transformeerunud kaaskodanike inimmõtted katku viimases etapis. Camus' tõeliselt hämmastav sõnastus analüüsimaks erinevate, väga erinevate, isiksuste loomust ja viimase muutumist. Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja hakkasid tööle koos teistega, et katku vastu võidelda, kuid oli ka neid, kellele katk oli absoluutselt kontimööda ja kes olukorda nautisid. Samas leidub alati ka neid, keda igasugused elulised muutused muudavad tülpinuks ja ükskõikseks. Raamat on kirjutatud päevikuvormis täiesti adekvaatselt, kedagi ega midagi ülistamata ega kõrvale jätmata. Räägin natuke ka tegelastest: Dr
uurimisel ähvardavad Väidetavaks ohuks on see, et pole enam midagi uurida ega avastada. Teiseks, inimesed usuvad vaid oma meeli, mis on ekslikud. 2) Baconi meetodi kirjeldus: millel peab rajanema mõte ja kuidas tuleb mõttetööd suunata ja toimetada (obeliski teise kohta viimise kujund)? Aforismid 38-44, 59 ja 61 3) Hõimuiidol: millest lähtuvad kõik tajumused ja kuidas peegeldab inimaru asjade loomust? Tajumised lähtuvad inimese analoogiast. Moonutatakse asjade olemust ja sina juurda pannakse ka osakese endast 4) Mille poolest erineb koopaiidol hõimuiidolist? Nimetage mõned tegurid, mis mõjutavad indiviidi poolset looduse valguse vastu võttu. Koopaiidol põhineb indiviidil aga hõimuiidol inimloomusel. Indiviidi korral mõjutab looduse valguse vastuvõttu palju tegureid. 5) Millega on seotud turuiidolite tekkimine ning millisel
Tartu Kutsehariduskeskus TSINK Maire Aedviir MJ108 Tartu 2009 Tsink (sümbol Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall. Tal on 4 stabiilset isotoopi massiarvudega 64, 66, 67 ja 68. Normaaltingimustes on tsingi tihedus 7,41 g/cm. Tema sulamistemperatuur on 419C ja keemistemperatuur on 907C. Tsink on keskmise reageerimisvõimega sinikashall metall, mis tuhmub niiske õhu käes ja põleb õhus ereda, sinakas-rohelise loogiga, eraldades tsinkoksiidi suitsu. See reageerib hapetega, alkaanidega ja teiste mittemetallidega. Liitainena reageerib tsink lahjendatud hapetega, vabastades reageerimise käigus vesiniku. Tsingi levinuim oksüdatsiooniaste on +2. Temperatuuril 100C kuni 210C on tsink vormitav ning sellele võib anda erinevaid kujusid. Olles aga kuumutatud üle 210C muutub see metall rabedaks ning vormimisel pulbristub see kergesti. Magneetilised omadused...
Rahvus, keel ja kultuur on kandunud sajandeist sajandeisse, need on tituleeritud poeetilise alatooniga küll aardeiks, kuid tegelikkuses tõttavad ühiskonnaliimete tegemised läbimurdvate tormilainete viisil vapralt omakasu suunas. Kuid mida hakkab üks edukas ärimees peale basseinitäie rahatähtedega, kui ta end ikka rikkana ei tunne? Öeldakse, et kultuur on inimtegevuse mistahes produkt, mis talle sisemist rahulolu pakub. Investeerides enesesse, tasuks eelkõige silmas pidada oma liigi loomust inimene on ainus elusolend, kes pole rahul iseenda ning sellega, mis talle antud on. Niiviisi pole meid võimalik ühegi elajaga võrrelda, me oleme unikaalsed mitte ainult loomariigis, vaid ka üksteise seas. Päevast päeva kukru kaalunumbreid jälgides sukeldume paljulubavasse imedemaailma, kus raha eest on võimalik kõike saada. Inimkond on jõudnud välja olukorrani, kus räbalad paberitükid on asetatud kõikvõimsa valitseja troonile, keda
Tüdruk! Sa oled : parimatest parim värske õhu puhang lendav täht oaas kõrbes kallim kui kuld säravam kui teemandid. Sa oled eriline. Toredat sünnipäeva! Helistage kella, lööge gongi, taguge trummi, puhuge pasunaid, sest Sul on sünnipäev! Riputage üles vanikud, tõmmake lipud masti. Täna on sünnipäev. See idu, mis kestab 365 päeva! Sünnipäeval peaksid kõikjal Sinu ümber olema lilled. Roosid, mis peegeldavad Su romantilist loomust, tulbid, sest Sa oled unistaja, ja nelgid, mis ülistavad Su truudust oma sõpradele. Soovin Sulle kaunist sünnipäevakimpu! Kaheksane või kaheksakümmnene, rikas või vaene, koolitüdruk või suur juht, igaühele meeldib tema sünnipäev. Fantastiline! Hämmastav! Eriline! Imeline! Uskumatu! Suurepärane! Tore! Põnev! Oivaline! Särav! Meeldejääv! Kirjeldagu KÕIK need sõnad Sinu sünnipäeva. Kuidas anda mõista, mida Sa kingiks soovid: saada meil iga kümne minuti tagant
Vastus: biheiviorism 3. Kuidas nimetati Denetti vaimufilosoofias mõistelisi ühikuid, millest koosneb vaim ja mis annavad inimestele evolutsioonieelise teiste loomade ees? Vastus: meem 4. Kuidas nimetatakse seda teooriat vaimufilosoofias, mis väidab, et vaim pole midagi muud kui aju? Vastus: identsusteooria Ainult üks loetletud maailmavaadetest on vahetu. Milline? A) Teadus B) Teoloogia C) Müüt D) Filosoofia Milline filosoof pidas oleva algeks piiritut loomust (apeiron) A) Thales B) Herakleitos C) Pythagoras D) Anaximoandros Seisukohta, mille kohaselt pole olemas midagi muud, kui tunnetava subjekti teadvussisud, nimetatakse: A) materialismiks B) objektiivseks idealismiks C) subjektiivseks idealismiks D) dualismiks Üks neljast ei ole epistemoloogiline tõeteooria milline? A) tõe korrespondentsiteooria B) ontoloogiline tõeteooria C) tõe koherentsiteooria D) pragmatismi tõeteooria
Peamiselt oponeeris ta eelnevate vaateid. võõrandumine (entfremdung) kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale, vaid kaupmehele või kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, aga ei tee tööd. Seega saab too ebaõiglaselt tasu. Marxi jaoks ei osale tootmisprotsessis inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine ka inimloomuse võõrandumist inimesest, mille tulemusena tunnetavad inimesed tööd orjusena. Kuna võõrandumine tekkis majanduses, siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, kus saavutatakse inimkonna. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. tootmisviis kirjeldab ühiskonnas valitsevaid tootmissuhteid tootlike jõudude vahel
olemuse (maja puhul tema kavand). Kolmas põhjus on toimiv ehk liikumapanev põhjus. Selleks põhjuseks on teisisõnu keegi või miski, mis paneb aluse uuritava objekti muutumisele (maja puhul ehitaja, laua puhul puusepp). Neljas põhjus on eesmärk ehk lõpp-põhjus, teisisõnu milleks substants saama peab või mis eesmärki ta täidab (seemnest peab kasvama puu, hobuse eesmärk on võiduajamine). III teema: 1) Filosoofia uurib oleva üldist loomust, temale iseloomulikke omadusi, olemuse printsiipe ja põhjusi. Ennekõike uurib filosoofia kõige oleva olemust. Oleva kaks põhilist tähendust on asja olemus (mis ta on) ja kvaliteet (missugune ta on). 2) Mateeria on miski, millest asi koosneb/tehtud on. Ta on midagi üldist ehk ei määratle olevat. Vorm on mingi asja idee või hing, mis määrab asja olemuse. Kõik asjad on määratletud oma vormi poolt. Vorm ei ole erinevalt mateeriast ilmne ega tajutav. Mateeria
Hamlet ja maailm Oma tragöödias Hamlet toob Shakespeare lugejateni Taanimaa printsi pettumuse maailmas, täpsemalt just oma kaaskonna mitmepalgelisuses. Hamlet on pettunud terves maailmas, nimetab seda vanglaks ning jälestab oma õukondlasi, kes kohe, kui vana kuningas on surnud, hakkavad lipitsema uue valitseja ees. Tundmaks ära kuninga ja kogu õukonna tõelist palet, hakkab Hamlet mängima hullu. Ja alles siis ta taipab tõeliselt, kui mitmepalgelised võivad olla teenrid. Alamad ajavad täpselt sellist juttu, nagu neile enestele hetkel kasulik on ja nad ei hooli üldse ustavusest. Terve õukond on muutunud koos uue kuninga troonile asumisega. Kõik kes enne olid ustavad Hamletile ja tema isale ning ei sallinud Claudiust, on nüüd, mil Claudius on mõrva teel troonile asunud, hoopis Hamleti vastu ning ta ei saa neid enam usaldada. Claudiust ei salli Hamlet üldse, kuna vaim and...
Paabulind "sada silma" paabulinnu sabal sümboliseerivad kõikenägevat Kristust. Paabulind on ka Kristuse surematuse sümbol, mis tuleneb uskumusest, et paabulinnuliha ei rikne. Pelikan ennastohverdava armastuse, Kristuse vereohvri sümbol. Sümboolika aluseks on varakristlik legend pelikanist, kelle pojad madu tappis. Emapelikan leinas neid kolm päeva, siis torkas oma rinna katki ja sealt tilkuv veri elustas pojad. Koos fööniksiga esindab pelikan Kristuse loomust: pelikan inimlikku ja fööniks jumalikku poolt. Fööniks Kristuse ülestõusmise sümbol, esindab Kristuse jumalikku poolt. Fööniks sümboliseerib ka usku ja igipüsivust: fööniks põletas end perioodiliselt tuleriidal, siis aga tõusis iseenese tuhast taas ellu ja alustas uut eluringi. tall ehk Agnus Dei (ld k "Jumal tall") sümboliseerib Kristust kui lepitusohvrit inimkonna pattude eest. Jeesuslapse atribuudid:
hulgakaupa ärapõletamisest. Paides põletati 1615. a. 9 nõida ära. Saarte nõiad olid kuulsamad kui mandri omad. Kõige rohkem kardeti Sõrve ja Hiiu-Kõpu nõidu. *Eesti nõidadest kangemaid usuti olevat Soomes. Lapis pidi olema päris nõidade kodumaa, vägevamad pidid asuma Põhjala tundratel. *Iga rahvas usub, et nendest põhja pool on vägevamad ja targemad nõiad. * Targa ülesanne on vahemehe osa inimese ja vaimumaalima vahel. Tark püüab vaimude ja vaenulike vägede algust, loomust ja sündi ära mõista. Sellega satuvad nad targa meelevalda tark võib neid võita, taltsutada, heaks muuta. Tark omandab endalesureliku, maapealse jumala väe. Kogu loodus, loodusväed, haldjad peavad tema sõna kuulama. Ainult surm võib targa võimuse võtta. Surma käest ei suuda ta ennast ega ka teisi päästa. *Nõid on nuhtluseks, ta teeb ainult halba. Toob haigusi ja tõbesid, tapab inimesi ja loomi, moondab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
