Saksamaa 1945-2009 (1)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Saksa Liitvabariik

Parlamendi sisemine struktuur, ülesanded ja tööviis on analoogne meie Riigikogu traditsioonidega (tegelikult küll vastupidi), seetõttu pole siinkohal põhjust detailidel pikemalt peatuda. Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu (Bundesrat), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest. Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler. Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline liit ja liidumaad , vaid hargneb asteastmelt üle linnavalitsuse institutsiooni kuni külavanema ametini välja. Järjest selgemini on täheldatav regioonide suurem iseseisvuse ja iseotsustamise soov, millel on küll tsentraalvõimu

Ajalugu

1

doc

Põhjalik kokkuvõte Külma sõja kohta

Tööd oli ka raske saada. Kommunismi leviku pidurdamine: tekkis sõda Lõuna- ja Põhja-Vietnami vahel. USA oli Lõuna poolel abis. USA valitsus oli sunnitud järeleandma, sest üliõpilased tegid ägedaid meeleavaldusi. Vietnamis tekkis hingeline kriis. Reaganoomika: Ronald Reagani majanduskava, kus USA'l tuleb lõplikult looduda pingelõdvendusest. Reagan tahtis, et USA hakkaks sõdima Vm'ga, lootes, et viimane murdub. Nii see juhtuski. USA jäi ainsaks üliriigiks maailmas. Saksamaa lõhenemise 3 põhjust: *moskva-meelne kommunistlik diktatuur, *tekkisid 2 konservatiivset liitu (CDU ja CSU), liberaalne liit (FDP) ja vasakpoolne liit (SPD), *berliini blokaad. Saksamaa lõhenemine -toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja 2 vabariiki. Kristlik-Demokraatliku Liidu juhina sai esimeseks kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okup. kuulutati välja Saksa DV. Sots. Turumajanduse tunnused: *üldine kaubandus vabadus, *Lepinguvabadus, *majandusliku erainitsiatiivi vabadus,

Ajalugu

40

pdf

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil

Lääne- Euroopas Prantsusmaal ja Suurbritannias tugevaim liberalism pärast revolutsiooni võtavad üle Briti konservatiivide poliitilised suunad, kuid avastavad peagi, et peavad muutuma peamiseks vastujõuks liberaalidest veelgi radikaalsematele vasakjõududele. Mujale jääb kujunemine hiljaks -- ärieliidi ja monarhia vastandamine puudub, kohati tugevnevad radikaalsemad suunad, klassikalist liberalismi ei teki. o Hispaania, Saksamaa ja Itaalia – konservatiivid lepivad demokraatlike vabadustega alles pärast II maailmasõda. o Madalmaad ja Põhjamaad – konservatiivid jäävad radikaalsete jõudude varju. Konservatiivsuse ja vasakpoolsuse koostöö parim näide. Kompromissipoliitika o Kagu- ja Ida-Euroopa – konservatism võrdub pigem rahvuslusega ning ei oma sarnaseid jooni Lääne-Euroopa konservatismiga.

Ajalugu

15

doc

Referaat Saksamaa

Paistu Kool Kristiina Kahu SAKSAMAA uurimustöö Juhendaja: Õpetaja: Sigrid Reili Sultsi 2009 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................3 1. TÄNANE SAKSAMAA..............................................................................4 1.1 Rahvastik...............................................................................................5 1.2 Poliitiline süsteem.................................................................................5 2. LOODUS.......................................................................................................7 2.1 Maastik....................................................................

Saksa keel

15

docx

Saksa Demokraatlik Vabariik

Saksa Demokraatlik Vabariik 2009  Sisukord Sissejuhatus Seoses Hitleri enesatapuga (30. april l945) alistus Berliin 2. mail ja Saksamaa kapituleerus tingimusteta, mis lõpetas kõikide aegade kõige verisema sõja-II maailma sõja. Kolme suurriigi juhtide konverents Jaltas, 4. kuni 11. veebruar 1945 määras mitte ainult Saksamaa edasise struktuuri, vaid Euroopa tulevase näo aastakümneteks. Potsdamis, 17. kuni 2. august 1945, fikseeriti ka selle üksikasjad. Saksamaa kaotas idas suure osa territooriumist, viies sealt välja oma kaasmaalased. Neli võitjariiki ­ Inglismaa, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid

Ajalugu

30

docx

II MS ja Külm sõda

KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused  Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse  Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad  Albaania sai taasiseseisvaks  Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse  Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde  Island iseseisvus  NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine

Ajalugu

11

odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik-

20. sajandi euroopa ajalugu

6

doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

Kontrolltöö: Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine (konspekt, õpik§43,44,45,46,47); Eesti taasiseseisvumine (konspekt); Saksamaa: SDV, SLV, ühinemine (konspekt, õpik §31). Saksamaa Lääne-Saksamaa ehk Saksa Liitvabariik(SLV) tõusis järjekindlalt Konrad Adenaueri juhtimisel kõrgemale. Majandus kasvas jõudsalt, sõjavaremed kadusid ja sakslaste eneseusk taastus. Eneseusu taastumisele aitas kaasa Adenaueri ja kristlike demokraatide õpetus, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja et seetõttu tuleb sooritatud kuritegusid ka kollektiivselt kahetseda ja hukka mõista.

Ajalugu

Kommentaarid (1)