Konrad Adenauer Greetel Kala ja Maritta Mägi Varasem elu 05.01.1876 - 19.04.1967 Konrad Hermann Joseph Adenauer Õppis õigusteadusi ja poliitikat Uskus ravimtaimedesse Christian Democratic Union Autoõnnetus 3 last 1916 suri Adenaueri naine võimul 15.09.1949 - 16.11.1963 Peale teist maailmasõda: Cologne major 1945 eemaldati majori kohalt CDU anti-marksist parlamendi eesistuja 1948 Esimene valitsus: 15.08.1949 Adenauer vs. Schumacher Theodor Heuss Saksamaa laguneb kaheks kantsleri demokraatia denatsifikatsioon Petersbergi kokkulepe Euroopa söe-ja teraseühendus Himmerod Memorandum Luxemburg Abkommen Teine valitsus: Teist valitsusaega kantsler 1953 - Man of the Year 1954
vähendamine · sotsiaalkulutuste vähendamine · tööstustoodangu juurdekasv kiire · ametiühingute õiguste kärpimine · raha stabiilsus · tööpuuduse suurenemine · tööpuuduse vähenemine Saksamaa lõhenemise põhjused: · rahareform · Berliini blokaad · ühtne majanduspoliitika USA, Pr., Sb · majanduslikud sidemed nõrgenesid Adenaueri valitsusaeg tõi kaasa: · sotsiaalse turumajanduse · tihe koostöö USA ja lääneriikidega teise ms. Järel Saksamaa · 4 okupatsioonitsooni · kontrollnõukogu · Võitjate eesmärk denatsifitseerimine Lääne-Saksamaa välispoliitika 1950-60.a · Hallsteini doktriin SLV sisepoliitika · demokraatilik · täidesaatev-liidukantsler · seadusandlik-parlament(Bundestag ja Bundesrot) Lääne-Saksamaa välispoliitika: · uus idapoliitika
juurdekasv oli kiire. Üle poole Saksa Liitvabariigi elanikkonnast kuulus keskklassi ning streike polnud. · Sotsiaalne turumajandus - poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. 11. Millised olid SLV välispoliitilised suunad suhetes lääneriikidega ja suhetes idabloki maadega K. Adenaueri ajal? Mis on Hallsteini Doktriin? · Adenaueri ajal oli välispoliitikas peamine rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega. NSV Liiduga ei nõustutud kui Nõukogude Liidu üks juht tegi ettepanek luua üks neutraalne Saksamaa. · Adenaueri ajal lähtuti Hallsteini(W. Hallsteini püstitatud) doktriinist, mille järgi oli ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja SLV. Diplomaatilisi suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DVga. Ainsaks erandiks sai NSVL. 12. Kes oli W. Brandt
Lõhenemisel oli kolm põhjust: a) Külm sõda b) NSVL soovis Saksamaad oma mõjusfääri c) Prantsusmaa soov näha Saksamaad tükeldatuna KristlikDemokraatliku Liidu juhina sai Saksa Liitvabariigi kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa DV. Konrad Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Sotsiaalse turumajanduse tunnused on:a)avatud turg b)riik ei reguleeri
Inglismaa kaotas om ajuhtpositsiooni maailmas. Millised asjaolud võimaldasid Inglismaal võimalikult rahulikult leppida ja kohaneda koloniaalimpeeriumi kadumisega? Alaline positsioon ÜROs.Briti Rahvaste Ühendus osutus elujõuliseks. Majanduskasv. Mida tähendas sotsiaalne turumajandus? Riik ei sekku majandusee, vabaturumajandus Miks inglismaa majandus arenes aeglasemalt kui Saksamaa oma? Ebaefektiivne ülemereturg, leiboristide sotsiaalprogrammid,etevõtete doteerimine SAKSAMAA 31. Adenaueri Lääne-Saksamaa: majandusime, , arenes väkja Euroopa Liit, NATO liige kujunes välja 1960 sõjavägi,SDV ei tunnustatud,protestid sõja vastu,1969 liidukantsleriks W.Brandt, võimule tulid kommunistid Saksa DVs, põgeneti läände. 32. Adenaueri sise- ja välispoliitika: 1960 aastate algul tugevnesis sotsiaaldemokraadid, noored protestisid sõja vastu, eriti Vietnami sõja vastu. Liitus NATOga, keeldus tunnistamast SDV Millise psühholoogilises mõttes õige lähenemisviisi suhtumises
Sotsiaalne õiglus: võrdsete võimaluste tagamise eesmärk kõigile ühiskonnaliikmetele Charles De Gaulle: prantsuse sõjaväekindral, kes moodustas 1944. aastal ajutise valitsuse. Toetas vastupanuliikumist ning saavutas suure rahva poolehoiu. Rajas suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa. Oli Prantsusmaa president 1959-1969 Konrad Adenauer: Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler, esindas parempoolseid kristlikke demokraate. Adenaueri valitsemisel jõudis Saksamaa suveräänsuse ja NATOsse astumiseni. Oli ka saksamaa välisminister Sotsiaalne turumajandus: poliitika, mille järgi riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika. Raeganoomika: Ronald Raegani (81-89) majanduskava mis seisnes ettevõtluse
Esimeseks Liitvabariigi presidendiks valiti FDP kandidaat Theodor Heuss. Saksamaa Liitvabariigi sisepoliitika peale 1949. aastat püsis stabiilne. 1953. aasta valimistel võitis taas CDU/CSU11 ning Adenauer jätkas kantslerina. SPD esimeheks aastail 1952-1963 (peale Schumacheri surma) oli Erich Ollenhauer, kes kaotas Adenauerile ka 1957. aasta valimistel. Samuti said sotsiaaldemolraadid lüüa presidendivalimistel 1959, kui Heussi järglaseks valiti CDU kandidaat Heinrich Lübke. Adenaueri valitsuse teine mees oli majandusminister Ludwig Erhard, kelle suureks saavutuseks oli kuulus Saksa ,,majandusime" (Wirtschaftswunder). Mõjukas mees oli ka 1956-1962 kaitseministriks olnud Franz Josef Strauß, kellest 1961 sai CSU esimees. Augustis 1961 ehitati Berliini müür. SPD üks juhte Willy Brandt oli tollal (1957-1966) Lääne-Berliini linnapea ja see võimaldas tal tõusta vahetult enne valimisi Saksamaa meedia
Saksamaa SKT kasv 0.10% Praegune SKT 3.6% Haridustase 4.5% GDP Lapsed vanuses 15 ja enam oskavad lugeda ja kirjutada. 99% rahvastikust oskab kirjutada. Sündmus ja suremus väikesed (11-12o/oo). Iive enamasti negatiivne. Riigi tähtsamad organisatsioonid Corps Borussia Bonn -1821.aastal asustatud üliõpilasteorganisatsioon Bonnis. Hitlerjugend - oli asustatud II maailmasõja eel. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei skautlik paramilitaarne noorteorganisatsioon. Konrad Adenaueri Fond SKDLle lähedane fond. Tegeleb kristliku ja demokraatliku kasvatustööga. Revolutsioonilised Rakud- oli üks Lääne-Saksamaa tähtsaimaid vasakäärmuslikke terroriorganisatsioone. Sissetulekuallikad Saksamaa põhilised impordiartiklid Saksamaa põhilised on: ekspordiartiklid on: Masinad Masinad ja varuosad Sõidukid Sõidukid Kemikaalid Kemikaalid
a. Suurbritannias impeerium lagunes (andis asumaadele iseseisvuse), NSVL luuras UK kõrgemaid kodanikke (kes kellega jne), the beatles, 1966 UK võitis jalgpalli MM b. V prantsusmaa vabariik D. Gaulle oli pres. Eviani rahu (alzeeria sõja lõpetamine), leppimine saksamaaga, saadi aatomipomm, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, üliõpilas rahutused c. Saksa LV adenaueri valitsemis aeg, saksamaa sai oma armee, Hallsteini doktriin, berliini kriis, RAF punaarmee liikumine d. Põhjamaades d.i. Norra, taani ja island liitusid NATO-ga d.ii. Rootsi oli erapooletu d.iii. Soome finlandiseerus 6. Tuntakse järgmisi isikuid: a. Mao Zedong hiina valitseja (1949-1976) b. L. Breznev NSVL riigijuht c. A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistlik juht d. K. Adenauer saksamaa juht
Selgita: Trumani doktriin- päästa Euroopa kommunismi käest Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks Makartism- Reaganoomika. 7. Saksamaa pärast II maailmasõja lõppu. Saksamaa lõhenemine. 1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik - SLV 2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi - SDV Konrad Adenaueri reformid. SLV välispoliitika. SLV välispoliitilist kurssi 1950-1960.aastail iseloomustas tihe koostüü USA ja teiste lääneriikidega SLV astus NATO-sse ja muutus selle tähtsaimaks liikmeks Euroopas Suhtes Ida-Euroopaga säilisid aga pinged Saksamaa ühinemine.
D. Eisenhower USA president 1953-1961. Esimene NATO ülemkomandör aastal 1951. Ameerika aktivist, Afroameeriklaste õiguste eest võitleja. 1964. aastal sai nobeli rahupreemia. suri aastal M.L. King 1968. USA president 1981-1989. 1980 sai temast kõige vanem USA presidendikandidaat. Eelkõige meenutatakse R. Reagan teda presidendina, kes NSVLi alistas ja külma sõja võitis Saksamaa Liitvabariigi esimene liidukantsler. Ametiaeg 1949-1963. Adenaueri juhtimisel jõudis Lääne- K. Adenauer Saksamaa suveräänsuseni ja NATO-sse astumiseni. Neljas Lääne-Saksamaa liidukantsler (sotsiaaldemokraat). Ametis 1969-1974. Püüdis parandada suhteid Ida- W. Brandt Euroopa riikidega. Taoline idapoliitika tõi talle aastal 1971 Nobeli rahupreemia. Kuues Lääne-Saksamaa liidukantsler (1982-1998) ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht(1973-1998). Tema H. Kohl valitsusajal ühinesid Lääne- ja Ida-Saksamaa
sellele piiri ei pane. VIETNAMI SÕDA 1960- 1973 WILSON Rahvasteliidu loomine. ROOSEVELT väljumine ülemaailmsest maj. kriisist. TRUMAN Marshalli plaan KENNEDY Kuuba kriis NIXON Vietnami sõja lõpetamine. REAGAN Tähesõdade programm, reiganoomika. Truman-kommunismi tõkestamine, trumani doktriin Mao Zedong-liider,Hiina reformid, kultuuri revolutsioon Eisenhower-doomino teooria, doktriin Adenauer-Saksa majandus ime, sotsiaalne turumajandus L.Erhard-viis Adenaueri plaane ellu. Breznev- peale Hrutsovi, stagnatsioon Hurtsov-NSVl liider, sulaperiood, 1952-1964 Reagan-USA president, ulatuslikud maj reformid. Kennedy-Vietnami sõda, atendaat. Nixon- watergate afäär Ford-relvastusalaste piirangute läbirääkimised NSVL Bush sen-lagunes NSVL Castro- kuuba liider, Kuuba kriis. Tatcher-majandus reformid, raudne leedi, maksude vähendus. M.L.King mustanahaliste liikumiste juht. 1948-Berliini blokaad 1949- SM lõhestus 1956- Poola ,Ungari , Suessi kriis.
Tekkisid teravad vastuolud. 50Ndate lõpus hakkas hakkasid L-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad P-Vietnami toetatud sissisalgad. Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja- Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit. USA kaotas(palju hukkunuid,hingeline kriis), Kirjutati alla rahulepingule (1973) paar aastat hiljem sai lõunas etteotsa kommunistid Saksamaa liitvabariigi sotsiaalne turumajandus Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Riik ei reguleerinud majandusprotsesse vahetult, kuid määras reeglid, mida ettevõtja pidi järgima. Sotsiaalse turumajanduse põhimõte oli ettevõtja vaba konkurents. (tagasid raha stabiilsus, eraomand, vaba turg.) 50-60 töötas edukalt. Tööstuse juurdekasv oli kiire. Töötud puudusid. Elatustase tõusis nähtavalt. Üle poole kuulusid keskklassi. No streiks. 60 lõpul algas majanduskriis
organisatsiooniks, inglise keel jätkuvalt maailmakeel. Maj arenes ja heaolu kasvas, kuid mitte nii suurte sammudega nagu Saksamaal - põhjus oli selles, et 1960.a oli Inglismaal alles suur ülemereturg vähenõudlik, ebaefektiivne. Maj.kasvu pärssisid ka sõja järel leiboristide käivitatud sots.programmid ja kahjumiga töötavad ettevõtted, tööpuuduse hirmus. SAKSAMAA Lääne-Saksamaa e. Saksamaa Liitvabariik sammus Adenaueri juhtimisel kindlalt ülesmäge. Maj.ime jätkus, sõjavaremed taastusid, sakslaste eneseusk taastus. Sakslasi õpetati mõistma, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja sooritatud kuritegusid tuleb kollektiivselt kahetseda ning hukka mõista. Ise oli elavaks näiteks, mille üle sakslastel on põhjust uhkust tunda: a) sõjaliste kulutuste puudumine, b) saksa töökus, c) Am. finantsabi koostoimel saavutatud maj.edu imetleti kogu maailmas. Äraleppimine Prantsusmaaga, maj
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit. * Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA ...
Kontrolltöö: Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine (konspekt, õpik§43,44,45,46,47); Eesti taasiseseisvumine (konspekt); Saksamaa: SDV, SLV, ühinemine (konspekt, õpik §31). Saksamaa Lääne-Saksamaa ehk Saksa Liitvabariik(SLV) tõusis järjekindlalt Konrad Adenaueri juhtimisel kõrgemale. Majandus kasvas jõudsalt, sõjavaremed kadusid ja sakslaste eneseusk taastus. Eneseusu taastumisele aitas kaasa Adenaueri ja kristlike demokraatide õpetus, et natside võimuletulek oli kogu saksa rahva süü ja et seetõttu tuleb sooritatud kuritegusid ka kollektiivselt kahetseda ja hukka mõista. SLV majanduslik edu saavutati sõjaliste kulutuste puudumise, saksa töökuse ja Ameerika finantsabi koostoimel. Sakslased ei murdunud häbi all, vaid leppisid kogunisti ära Prantsusmaaga ja naaberriigid alustasid koostööd majanduse vallas, mille tulemusena pmst arenes välja Euroopa Liit.
o Ta lõpetas Alzeeria sõja (mis oli kestnud mitu aastat) andes sellele riigile iseseisvus (1962) o Eviani rahu alzeeria sõja lõpetamise leping o Leppimine saksamaaga o Tuumariik saadi omale aatomipomm o 1966 de Gaulle lahkub NATO sõjalisest organisatsioonist (kuigi jäi nato liikmeks) o 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine peale seda astus tagasi oma kohalt. Saksamaa liitvabariik o adenaueri valitsus aeg 1949-1963 o sasksamaa taasrelvastamine saksamaa sai oma armee o Hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika, Selle alusel oli ainult 1 saksa riik SLV Saksamaa demokraatliku vabariigi mitte tunnustamine o 1961 Berliini kriis, valmis Berliini müür PROBLEEM läänesaksamaal tegutses RAF (punaarmee liikumine)
Liidukantsler K. Andenauer. Suveräänsus oli piiratud. Sõja võitnud suurriigid säilitasid kontrolli Lääne-Saksamaa välispoliitika, väliskaubanduse ja rahanduspoliitika üle. USA, UK ja Prnt tagasid natsiorganisatsioonide keelustamise. Lääne-Saksamaa muutus parlamentaarset tüüpi föderatiivseks vabariigiks. Valitsuse eesotsas oli liidukantsler. Lääne-Saksamaa pidi saama NATO liikmeks. Saksa Demokraatlik Vabariik kuulutati välja 7. oktoobril 1949. SLV ja sotsiaalne turumajandus Adenaueri eestvedamisel hakati läbi viima sotsiaalse turumajanduse poliitikat. See tähendas, et riik ei tegele otseselt ettevõtluse reguleerimisega, kuid loob ettevõtjatele vajalikud tingimused ja reeglistiku ning hoolitseb inimeste sotsiaalse turvalisuse eest. Ida-Saksamaa areng jäi Lääne-Saksamaa arengust maha. Hrustsovi aeg NSV Liidus: sept 1953-okt 1964 Stalin suri 5. märtsil 1953. Matusekomisjoni esimees oli Hrustsov,
kuulutati välja 5 vabariik; järgenvadl parlamendivalimistel saavutasid suure võidu gaulle-istid ning esimest korda ei saanud suurimaid hääli kommunistid; üritati sõda lõpetada; lahkusid NATOst; tegid oma tuumapommi 1960., mil pommid enam populaarsed polnud; 3.Kuidas mõjutas koloniaalvaldustest loobumine suurriikide majandust, poliitikat ja rahvastikku? Mõjutas hästi. Riigid olid majanduslikult tõusuteel. Majandus arenes ja heaolu kasvas. Lk 52 4.Konrad Adenaueri kui Saksamaa poliitika kujundaja ja eeskuju iseloomustus. Tänu Adenauerile tulid sakslased välja sõjajärgsest masendusest, tehti selgeks, et mingitpidi oli terve riik süüdi natside tegevuses. Ent mindi positiivselt edasi ja tänu majandusimele oli, mille üle uhke olla. Adenaueri valitsuse all lepiti ära prantslastega, millest ajapikku kujunes Euroopa Liidu alge. Samuti eitati fasismi ja kommunismi, hoiti ära
kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda maksude ja hüvitiste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada 1960. keskpaiku SLV majandusareng aeglustus sotsid püüdsid tihendada valitsuse, pankade, töösturite ja ametiühingute koostööd algus töötas, 1970. aga tõusis tooraine, eriti nafta hind maailmaturul 1980. aastail arenes majandus küll aeglaselt, aga oli siis võimas tööstusmaa rahvuslikult kogutoodangult maailmas 4. kohal. SLV välispoliitika Adenaueri välispoliitiline eesmärk oli saavutada SLV suveräänsus ning arendada võimalikult tihedat koostööd lääneriikidega. Lääne-Euroopa üldsus jälgis asja umbusklikult Adenauer tahtis lõhkuda umbusku Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust samal aastal NATO liikmeks
elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada 1960. keskpaiku SLV majandusareng aeglustus → sotsid püüdsid tihendada valitsuse, pankade, töösturite ja ametiühingute koostööd → algus töötas, 1970. aga tõusis tooraine, eriti nafta hind maailmaturul → 1980. aastail arenes majandus küll aeglaselt, aga oli siis võimas tööstusmaa→ rahvuslikult kogutoodangult maailmas 4. kohal. SLV välispoliitika Adenaueri välispoliitiline eesmärk oli saavutada SLV suveräänsus ning arendada võimalikult tihedat koostööd lääneriikidega. → Lääne-Euroopa üldsus jälgis asja umbusklikult → Adenauer tahtis lõhkuda umbusku Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju → 1963 sõlmiti kahe maa vahel koostööleping 1955. tunnustasid lääneriigid SLV täielikku suveräänsust → samal aastal NATO liikmeks →
Valitsust juhib liidukantsler. Esimeseks kantsleriks sai Kristlik-Demokraatliku Liidu juht Konrad Adenauer. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Ida-Saksamaal tegutsenud kommunistlik võim teatas,et nende riigis hakatakse sotsialismi ehitama. Saksa Liitvabariik ja teised lääneriigid ei tunnustanud Ida-Saksamaad iseseisva riigina. 9. 1949.aastal kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Konrad Adenaueri esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika,mis tähendab et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult,kuid määrab reeglid,mida ettevõtjad peavad järgima. Sotsiaalse turumajanduse mudel töötas Lääne-Saksamaal edukalt nii 1950. Kui ka 1960.aastail. Kahe aastakümne vältel oli seal tööstustoodangu juurdekasv kiire,tööpuudust peaaegu polnud,tunduvalt tõusis inimeste elatustase
1948. a veebr Tsehhoslovakkias pr Benes kõrvald ja võimule tuli uus kom valitsus. 1948 Stalini-Tito tüli algusaasta, kestis Stalini surmani 1953 (leppimus alles 1960). 1949 a loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (DDR). Euroopa Söe- ja Teraseühenduse moodustamine: Saksamaa territ ühtsuse küsimus oli vaja kiiresti ja edukalt lahendada: konkurss Eur ühendamiseks algas Saksa söetööstusala Ruhri taasliitm-ga. Eeldused: poliitil. : 1949 kristl-dem Adenaueri valitsus astus ametisse. Moraalne: Prantsusmaal oli Saksa-ga ajalool leppimise meeleolu saabunud, Prant valitsus tunnetas 1950. a algul isolatsiooni sattumise ohtu,sest USA-Ingl toetasid Ruhri basseini kiiret ühiskasutamist. Sõjalis-kultuur: oht Venemaalt oli suur (aatomip) ja selle vastu ühise liiduna. Jean Monnet. Prants riikliku plaanikomitee juhi kava Ruhri söebass küs lah. 9. mail 1950 Prants Välism Robert Schumann infor ajakirj uuest initsiatiivist
Algul oli sellel poliitikal isegi mõningane edu, kuid 1970. a keskpaigas raskendas SLV nagu teistegi tööstusriikide olukorda tooraine, eriti nafta hinna tõus maailmaturul. Nii leiti, et tagasipöördumine turumajanduse põhimõtete juurde on möödapääsmatu. Ehkki SLV majandus arenes 1980. aastail aeglasemalt kui varem, oli ta ikkagi võimas tööstusmaa, mis rahvuslikult kogutoodangult oli maailmas 4. kohal. SLV välispoliitika Adenaueri lähim välispoliitiline eesmärk oli saavutada SLV suveräänsus ning arendada võimalikult tihedat koostööd lääneriikidega. Hitlerliku Saksamaa agressiooni ohvriks langenud Lääne-Euroopa üldsus jälgis algul umbusklikult SLV poliitikat. Adenauer seadis eesmärgiks lõhkuda see umbusk. Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju. 1963. a. sõlmitigi lõpuks kahe maa vahel koostööleping. 1955. a
-Berliini ja SLV vahel 4. Saksamaa taasühendamine a) 1989: · Berliini müüri langemine · ühinemisläbirääkimised (4+2) b) 1990: · 3.okt. SDV ühines SLV-ga · detsembris I üleriigilised valimised KDLi võit (kantsler H. Kohl) c) 1998-2006 võimul SDP+rohelised (Gerhard Schröder + Joschka Fischer) d) Alates 2006 võimul KDL (Angela Merkel) 5. Saksa majandusime turumajanduse põhimõtted on ühendatud tugeva sotsiaalpoliitikaga (L. Erhard- Adenaueri maj.minister) = sotsiaalne turumajandus a) Põhjused: · külm sõda kandus sotsiaalvaldkonda kõrge elustandard kui kommunismi tõrjumise vahend b) Sisu: · riik ei reguleeri ettevõtlust vaid loob soodsad tingimused · vaba konkurents · riik hoolitseb sots. turvalisuse eest vähendades turumajandusest tulenevat ebavõrdsust (toetused, pensionid jne) c) Tulemused: · 1950-69 majanduskasv 6,7% aastas IV riik USA, NSVL ja Jaapani järel)
Kuid turumajandus oli vaid asja üks pool. Abi vajasid ka ühiskonna nõrgemad ja vaesemad kihid, sest sotsiaalse turumajanduse eesmärk oli heaolu kõigile. Nii parandati vastuvõetud seadustega sõjas kannatanute, invaliidide ja vanurite olukorda. Maksude ja hüvituste abil püüti raskusi elanike vahel võimalikult võrdselt jaotada. SLV majanduse sellist kiiret arengut hakati nimetama Saksa majandusimeks. VÄLISPOLIITIKA. Adenaueri lähim välispoliitiline eesmärk oli saavutada SLV suveräänsus ning arendada võimalikult tihedat koostööd lääneriikidega. Hitlerliku Saksamaa agressiooni ohvriks langenud Lääne-Euroopa üldsus jälgis algul umbusklikult SLV poliitikat. Adenauer seadis eesmärgiks lõhkuda see umbusk. Eriti tihedaid suhteid püüti arendada Prantsusmaaga, kellele oli tekitatud viimase kolme sõja läbi korvamatut kahju. 1963. a. sõlmitigi lõpuks kahe maa vahel koostööleping. 1955. a
kontrolli Saksamaa tööstuspiirkondade üle, et välistada tugeva Saksamaa taassündi. Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi ka Saksamaa, mis tähendas tema poliitilist rehabiliteerimist teiste riikide poolt, kuid arvestati ka võimaliku ohuga, mida Saksamaa võis endast kujutada. 1949. a toimusid Saksamaal demokraatlikud valimised ja võimule tuli Konrad Adenaueri juhitud kristlike demokraatide valitsus. Süsi ja teras Prantsusmaa Riikliku Plaanikomitee juht Jean Monnet oli seisukohal, et Euroopa tähtsaimatel tööstusharudel söe- ja terasetootmisel on mitte ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane tähtsus ja seetõttu tuleks Lääne-Euroopa suuremad söe- ja terasetööstused allutada ühtsele juhtimisele. Tegemist oli majandusharuga, mis tol ajal oli kogu sõjalise jõu aluseks. Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas 9
soovis Saksamaa allasurumist ning tahtis hoida kontrolli Saksamaa tööstuspiirkondade üle, et välistada tugeva Saksamaa taassündi. Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi ka Saksamaa, mis tähendas tema poliitilist rehabiliteerimist teiste riikide poolt, kuid arvestati ka võimaliku ohuga, mida Saksamaa võis endast kujutada. 1949. a toimusid Saksamaal demokraatlikud valimised ja võimule tuli Konrad Adenaueri juhitud kristlike demokraatide valitsus. Süsi ja teras Prantsusmaa Riikliku Plaanikomitee juht Jean Monnet oli seisukohal, et Euroopa tähtsaimatel tööstusharudel söe- ja terasetootmisel on mitte ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane tähtsus ja seetõttu tuleks Lääne- Euroopa suuremad söe- ja terasetööstused allutada ühtsele juhtimisele. Tegemist oli majandusharuga, mis tol ajal 8 oli kogu sõjalise jõu aluseks. Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas 9
kannatanud ning soovis Saksamaa allasurumist ning tahtis hoida kontrolli Saksamaa tööstuspiirkondade üle, et välistada tugeva Saksamaa taassündi. Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi ka Saksamaa, mis tähendas tema poliitilist rehabilideerimist teiste riikide poolt, kuid arvestati ka võimaliku ohuga, mida Saksamaa võis endast kujutada. 1949. a toimusid Saksamaal demokraatlikud valimised ja võimule tuli Konrad Adenaueri juhitud kristlike demokraatide valitsus. Prantsusmaa Riikliku Plaanikomitee juht Jean Monnet oli seisukohal, et Euroopa tähtsaimatel tööstusharudel söe- ja terasetootmisel on mitte ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane tähtsus ja seetõttu tuleks Lääne- Euroopa suuremad söe- ja terasetööstused allutada ühtsele juhtimisele. Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas 9. mail 1951 oma plaani ettepaneku asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). 9
annaabi.ee 
