Saksa Liitvabariik (0)

Kiviõli 1 Keskkool
Saksa Liitvabariik
Referaat
Koostas: Kätlin Tops
Juhendas : õp. Lembit Alamets
Vana-Varinurme 2012
Riigiorganid
 
Saksamaa Liitvabariigi eesotsas on liidupresident (alates 1999. aasta juulist Johannes Rau), kes valitakse ja vannutatakse ametisse Liidupäeva ja liidumaade valitsuste esindajatest koosneva Liidunõukogu ühise kvoorumi - Liidukoosoleku - poolt viieks aastaks. Presidendi täidesaatev võim on siiski väga piiratud, kuid rahva seas lugupeetuna mõjutab president vahekohtuniku rollis ka päevapoliitikat. Tähtis on presidendi osa valitsuse moodustamisel ja seadusandliku tegevuse kas kinnitava või ka tagasilükkava lõppinstantsina.
Saksamaa parlament on kahekojaline . Liidupäev (Bundestag) - valitakse rahva poolt neljaks aastaks. 14. legislatuuriperioodi parlamendi kohad jagunesid järgmiselt: SPD - 298 kohta, CDU/CSU 245 kohta, Bündnis 90/Die Grünen 47 kohta, F.D.P 43 kohta ja PDS 36 kohta. Parlamendi sisemine struktuur, ülesanded ja tööviis on analoogne meie Riigikogu traditsioonidega (tegelikult küll vastupidi), seetõttu pole siinkohal põhjust detailidel pikemalt peatuda.
Koordineerimaks ja kaitsmaks kõigi 16 liidumaa huve, toimib parlamendi teine koda Liidunõukogu ( Bundesrat ), mis pole otse ja tsükliliselt valitav, vaid moodustub liidumaade valitsuste esindajatest.
Täidesaatvat võimu föderatsiooni kompetentsi kuuluvates küsimustes teostab Saksamaa Liitvabariigi valitsus (Bundesregierung). Valitsus koosneb liidukantslerist ja liiduministritest. Ministrite arvu ja tegevusvaldkonnad määrab kindlaks liidukantsler . Saksa valitsemissüsteem pole loomulikult pelgalt kahetasandiline - liit ja liidumaad -, vaid hargneb aste-astmelt üle linnavalitsuse institutsiooni kuni külavanema ametini välja. Järjest selgemini on täheldatav regioonide suurem iseseisvuse ja ise-otsustamise soov, millel on küll tsentraalvõimu põhimõtteline heakskiit, kuid mis pahatihti takerdub kõrgeltarenenud riigi ülikomplitseeritud bürokraatia taha.
Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: EU, OECD , GATT/WTO, UNCTAD, WHO, EZU, BIZ, ECE, FAO.
Majanduse üldiseloomustus
Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest rohkem kui 25% ja on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Saksamaa majanduse puhul on tegemist turumajanduslikke põhimõtteid rakendava majandusmudeliga, mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri.
Ülereglementeeritud turumajandus aga takistab ettevõtluse arengut. Saksa majandus, mis sai esimese positiivse tõuke 1996. aasta kevadel, oli jätkuvalt tõusuteel ka 2000. aastal. Senise tõusu põhjuseks peetakse peaasjalikult ekspordi kasvu ja DEM nõrkust. Siseturg oli jätkuvalt nõrk, kuigi prognoosid seoses maksuseaduste muudatustega olid optimistlikud.
Rahanduspoliitika peamine eesmärk on läbi aastate olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Selle nimel on tehtud pingutusi nii erastamise kiirendamiseks kui ka erinevate kokkuhoiuprogrammide sisseviimisega. Maastrichti kriteeriumide täitmise peamiseks vahendiks peetud maksureformi esimene etapp on käesolevaks ajaks käivitunud, kuid tekkinud uued poliitilised erimeelsused nõuavad veelgi suuremaid reforme tulevikuks.
1998. aastaks eraldas riik uute töökohtade toetuseks 40 mrd DM, mis on toonud mõningase muutuse tööturule. 1999. a mais langes töötute arv esmakordselt alla 4 miljoni ja on praegu jätkuvalt alla 4 miljoni. Peamiseks vahendiks töötuse vähendamiseks peetakse valitsuse arvates siiski ettevõtluse maksukoormuse vähendamist, mitte riigipoolse lisaraha investeerimist. Lisaks teravdab töötuse probleemi veel Ida- ja Lääne-Saksamaa erinev areng, kus uutes liidumaades pole majanduskasv oodatud tulemusi näidanud ja töötuse protsent ulatub piirkonniti 20%-ni.
Lähiaastateks ennustatakse jätkuvat majanduskasvu 2 % piirimail. Uutes liidumaades on senine ülikiire majanduskasv aeglustunud, mis on tingitud ühelt poolt ehitussektori kriisist ja teiselt poolt nõrgalt arenenud teenindussektorist. Probleemiks on ka välismaiste otseinvesteeringute vähesus. 2000. aasta kahe esimese kvartali jooksul head kasvutempot näidanud majanduse kasv aeglustus aasta teises pooles ja käesoleva aasta alguses on see märgatavalt aeglustunud. Põhjuseks maailmamajanduse konjunktuuri jahenemine, eriti Põhja-Ameerikas ja Jaapanis .
Saksamaa Väliskaubandus
 
Saksamaa väliskaubandus on juba aastaid maailmas püsinud teisel kohal USA järel ja enne Jaapanit. Peamised kaubanduspartnerid on EU liikmesriigid, kuhu Saksamaa ekspordib rohkem kui 50% kaubast . Tugevasti on kasvanud ka eksport KIE riikidesse, kus suuremateks partneriteks on Poola, Tšehhi ja Ungari. Kokku toimub ca 70 - 75 % Saksamaa väliskaubandusest Euroopa riikidega.
Saksamaa kaubavahetusbilanss on positiivne, ületades 2000. aastal 109 mrd DM. Tähtsamate importkaupade hulka kuuluvad toorained (s.h. naftasaadused), põllumajandustooted (s.h. elusloomad), tekstiilitooted, sõidukid, elektroonika , keemiakaubad, masinad .
Saksamaa ekspordib eriti suures ulatuses valmistoodangut: masinaid ja seadmeid, elektroonikakaupu, sõidukeid, keemiatööstuse tooteid, metalle . Saksamaa maksebilansi analüüsimisel on näha, et positiivse väliskaubanduse bilansi kõrval valitseb negatiivne teenuste bilanss . Puhkajate kulutused välismaal, välismaalastest töötajate rahaülekanded oma välisriikides asuvatele peredele , maksud EL ühiskassasse ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud neutraliseerivad väliskaubanduslikku kasumit.
 
Poliitiline olukord
 
Saksamaa Liitvabariik, nagu ütleb juba nimigi, jaguneb administratiivselt 16 liidumaaks. Igal liidumaal on oma parlament, peaminister ning terve rida ministreid, kelle kompetentsi kuulub eeskätt kohaliku regiooni elu-olu korraldamine, kuid kes kõik ühiselt omavad siiski arvestatavat mõju ka kogu Saksamaa poliitika kujundamisel. Saksamaa on seega föderaalne vabariik. Liiduvalitsus ja parlament ehk Liidupäev asuvad alates 1999.a. Berliinis.
Poliitilise süsteemi ja riigikorra võtmesõnaks on demokraatia. Majandus rajaneb Lääne-Saksa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi (aastail 1963-1966 liidukantsler) poolt defineeritud sotsiaalse turumajanduse põhimõtetel. 1949. a kinnitatud Põhiseaduse määratluse järgi on Saksamaa Liitvabariik vabariik, liitriik, õigusriik ja sotsiaalriik.
Poliitiliste parteide maastik on Saksamaal demokraatlikule riigile kohaselt üpriski ühtne. Ekstremistlikud vasak- ja parempoolsed liikumised puuduvad või on nende mõju praktiliselt märkamatu. Aegamisi etableerunud rahvaparteid paigutuvad klassikalisel poliitilisel skaalal tsentrumi lähedale, kusjuures ühtekokku kuuest parteist jäävad kolm paremale ja ülejäänud vasakule. Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU), Kristlik-Sotsiaalne Liit (CSU) ja Liberaalne partei (FDP) on parempoolse suunitlusega. Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD), Rohelised (Bündnis90/Grünen) ja Ida-Saksa kommunistidest võrsunud Demokraatlike Sotsialistide Partei (PDS) jäävad vasakule. Tegelik võitlus võimu pärast käib siiski vaid kahe suurema partei, CDU ja SDP, vahel. 1998.a. septembris toimunud Bundestagi valimistel said võidu sotsiaaldemokraadid (SPD), kes koalitsioonis Rohelistega moodustasid nn. puna-rohelise valitsuse pärast rohkem kui 15 aastat kestnud CDU/CSU võimulolekut.
Kasutatud materjal :
http://www.mfa.ee/est/kat_228/1790.html